Transcript MÄLU LIIGID MÄLU JA AJU MÄLUHÄIRED

MÄLU LIIGID
MÄLU JA AJU
MÄLUHÄIRED
MÄNGUD
Silver Saul
MÄLU LIIGID
 Materjali
mälus säilitamise aja järgi
eristatakse sensoorset, primaarset ja
sekundaarset mälu.
 Sensoorsesse mällu salvestatakse
meeleeludite kaudu tulev informatsioon
automaatselt, kus see sorteeritakse ja
kodeeritakse. Info kantakse üle
primaarsesse mällu.
MÄLU LIIGID
 Primaarses
ehk lühiajalises mälus toimub
sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine
salvestamine ajalises järgnevuses.
Unustamist põhjustab uue info
lisandumine. Kestab ainult mõni sekund.
 Sekundaarses ehk pikajalises mälus säilib
materjal kaua. Suur maht, aga info
kättesaamine on aeglasem.
Püsimälu liigitamine
 Liigitus
sõltub mälus sisalduvast infost, selle
kasutamise teadvustatusest ning
omandamisviisist.
 Eristatakse protseduurilist, semantilist ja
episoodilist mälu.
 Protseduuriline mälu seostub
selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega.
Infot omandatakse tegevuse käigus,
kasutamine on suuresti teadvustamatu.
Püsimälu liigitamine
 Semantilises
mälus talletatakse fakte ja
teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida
õpitakse.
 Episoodilises mälus talletatav info on
seotud inimese endaga.
 Nii semantilise kui episoodilise mälu puhul
eeldab materjali kasutamine
teadvustatust.
MÄLU JA AJU
 Mäluga
on kõige rohkem seotud aju
koorealad ja limbiline süsteem.
 Parema poolkera kahjustuse korral
ilmnevad häired ruumilis-visuaalses mälus
ning vasaku poolkera kahjustusel sõnalises
mälus.
 Pole leiutatud ravimeid, mis suudaksid
mälu ja õppimisvõimet otseselt
parandada.
MÄLUHÄIRED



Amneesia ehk mälulünk (mingi ajavahemiku
kohta mälestuste puudmine) tekib
ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte
amneesia vormi.
Edasihaarav ehk anterograadne amneesia,
mille puhul mäletatakse sündmusi enne
ajukahjustust, kuid ei suudeta juurde õppida
midagi uut.
Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia,
mille korral ei suudeta meenutada sündmusi
enne ajukahjustust.
MÄLUHÄIRED
 Liigmälu
ehk hüpermneesia tähendab
mällu salvestatud info haiguslikult
intensiivset meeldetulemist.
 Vaegmälu ehk hüpomneesia puhul võib
olla raskendatud nii uue info
omandamine kui ka varem omandatu
meeldetuletamine.
MÄLUHÄIRED
 Joobe-mälulünk
– joobeseisundis toimunu
võib olla kaetud mälulüngaga.
 Hüsteeriline amneesia on harva esinev
mäluhäire, mille korral inimene ei suuda
meenutada, kes ta on. Tegu on psüühilise
häirega.
 Afektiivne mälulünk – tugeva
afektiseisundi korral aheneb inimese
tähelepanuvõime ja tekivad mälulüngad.
Mälu mängud ja harjutused
 Siin
on palju mänge lastele, mis aitavad
mälu treenimisel ja on lihtsalt lõbusad:
http://faculty.washington.edu/chudler/chmemory.html
 See
sait aitab mälu arendada mängude
teel: http://www.lumosity.com/
 Ajuga seotud mängud:
http://www.sharpbrains.com/blog/2007/10/16/brainteasers-and-games-for-adults-our-top-50/
Mälu arendamine

Siin on mitu lehekülge, kus õpetatakse, kuidas
õppida asju kiiremini pähe ja kuidas isegi oma
mälu mahtu suurendada:
http://howtoincreasememory.com/
http://health.howstuffworks.com/10-ways-to-improve-memory.htm
http://helpguide.org/life/improving_memory.htm
http://www.mindtools.com/memory.html
http://www.wikihow.com/Memorize-Quickly
http://wiki.answers.com/Q/How_do_you_memorize_things_very_quickly
AITÄH KUULAMAST!