Transcript Vanem-laps loovteraapia koolitusprogrammi väljatöötamisest

Vanem- laps loovteraapiapsühhoedukatiivne koolitusprogramm
Sihtgrupp: 8 lapsendaja- peret (lapsed vanuses
2- 6 aastat)
Uurimigrupp: Marika Ratnik, MSc, Eha
Rüütel,PhD Eneli Peipsi Terje Kaldur.
Tallinn 2011- 2012
Erinevate teraapiliste sekkumiste baasilt on
tõestatud, et lapse varaseid kogemusi saab
restruktureerida terapeutiliste sekkumistega, mis
leiavad aset emotsionaalselt stabiilses, turvalises ja
struktureeritud keskkonnas, kuhu on kaasatud laps
koos vanemaga.
70-ne uuringu metaanalüüsi tulemustest selgus, et
kiindumussuhte teooriale baseeruvad sekkumised,
mille eesmärk oli toetada vanema sensitiivsust
toetasid vanema tundlikkust lapse suhtes ja lapse
turvalisemat suhtet vanemaga (BakermansKraneberg et al, 2003).
Vanem-laps loovteraapiline diaaditöö on
varasele sekkumisele põhinev
psühhoteraapiline lähenemisviis vanema ja
lapse omavahelise suhtluse ja peresuhete
toetamiseks, kus kasutatakse visuaalkunsti,
liikumist, muusikat.
Vanem- laps loovteraapiline diaaditöö:
psühhoteraapiline
vanemaks
lapsele, vanemale
olemist toetav vanemale
Teoreetiline raamistik:

kiindumussuhte teooria
kunstiteraapiate (visuaalkunst, muusika, tants- ja
liikumine, draama) teooriad
integreeritud humanistliku ja süsteemse
lähenemisviisiga.

Kiindumussuhte teooria üheks postulaadiks on, et
kui vanem ei ole piisavalt tundlik lapse vajaduste
suhtes, siis on häiritud lapse jaoks turvalise
kiindumussuhte kujunemine vanemaga
(Bowlby,1988).
Lapse positiivse arengu toetamise nurgakiviks on
vanem- laps suhe, kus vanem on emotsionaalselt
kohal ja lapsele pühendunud (pilk-kontakt,
liigutuste sünkroonsus, lapse vajadustele
reageerimine, empaatia, respekt, turvalisus,
mängulisus) (Huges, 2004).
Kiindumussuhte teooria kombineerituna teiste
lapse (arengu)teooritega on inspireerinud
erinevate teraapiliste sekkumiste/
lähenemisviiside:
•parent-child art therapy/ vanem-laps
kunstiteraapia
•diadic developmental psychotherapy/diaadiline
arengut toetav psühhoteraapia
väljatöötamisel
(Huges, 2004; Cooper, Powell, 2006; Hosea
2006; Becker-Weidman, 2006; Proulx,2005).
Vanem-laps (kiindumus)suhe mõjutab lapse:
vaimset
emotsionaalset
sotsiaalset
funktsionaalset
kognitiivset arengut (Ooi et al , 2006).
Lapsed, kellel on turvaline (kiindumus)suhe oma
vanemaga:
vähem käitumis- ja emotsionaalseid probleeme
parem stressitaluvus
kõrgemad kognitiivsed võimed ja paremad
akadeemilised tulemused
kõrgem sotsiaalne kompetentsus
positiivne mina- kuvand ja enesehinnang (Finzi,
et al 2001).
Muutuste indikaatoriks vanem-laps
loovteraapilises diaaditöös on loovatele
tegevustele põhinev tegutsemine, kus vanem ja
laps jagavad vastastikku tähelepanu, tundeid,
tähendusi, kavatsusi- nad on kaasatud ühisesse
tegutsemisse ja vastastikusesse üksteise
kogemisse.
Vanem ja laps kasutavad silm-sidet,
näoväljendusi, häält, liikumist ja kehapoose,
puudutust ja interaktiivset loomingulist
eneseväljendust vastastikkuse suhtluse
tähenduses näidates üle huvi, rõõmu ja aktsepti
üksteise suhtes (Huges, 2004).
Vanema ja lapse koos tegutsedes muutub
nähtavaks vanem-laps suhte olemus:
vanema
tundlikkus lapse suhtes
koostöövalmidus
suhtlemisoskus lapsest lähtuvalt
oskus lapsega katkenud suhe taastada (Proulx,
2005).
Terapeutide rollist:
... kujundada diaaditööd ehk vanema ja lapse
koostegutsemist ja üksteise
avastamist/tundmaõppimist toetav turvaline
keskkond ...
ruum
tööpaigad
kunstimaterjalid
vahendid
näitusepind

Terapeutide rollist :
... olla otseselt mittesekkuvad vaatlejad, kes
juhendavad vanemaid siis, kui on ilmne vajadus
toetada vanema ja lapse vastastikkust tunnete
jagamist, vanema poolset lapse emotsionaalset
mõistmist, ...
... et vanema ja lapse vajadused ei konkureeriks
vaid vanem oleks häälestanud lapse vajadustele
ning suudaks vajadusel lapsega katkenud suhte
taastada.
Terapeutide rollist ...
... vanema reflektiivse funktsiooni toetamine ...
... relektsiooniringis keskendutakse sellele, mida
vanem koges tegutsedes koos lapsega:
- lapse käitumise ja vajduste selgitamine
- vanema käitumise ja vajaduste selgitamine
Vanem-laps loovteraapia seansside ülesehitus:
koostegutsemine
(ühise pildi maalimine)
eraldi tegutsemine (kumbki tegeleb oma detaili
valmistamisega, mis siis üheks tervikuks
ühendatakse)
üksteisest
eemale liikumine ja taaskohtumine.
Diaaditöö protsessi tasandid:
vanema-
ja lapse protsess, mida toetavad
diaadile turvalisel ja mittedirektiivsel moel
terapeudid;
diaadide omavaheline protsess, kus jagatakse
üksteisega vahendeid, kogemusi ja ühist ruumi;
vanemate protsess, kus vanemad reflekteerivad
diaadiprotsessis märgatut ja kogetut;
Tegevusuuring vanem-laps loovteraapilise
diaaditöö metoodika hindamiseks
Uurimisküsimused:
•vanem- laps loovteraapia mõju vanem- laps
kiindumussuhtele;
• vanem- laps loovteraapia mõju
peresuhetele;
•metoodika/koolitusformaadi sobivus vanemlaps kiindumussuhte toetamiseks
Sekkumise läbiviimine
Koolitusformaadi
Vanematele
Diaaditöö
tutvustamine sihtgrupile
suunatud seminarid (16 tundi)
grupid ( 10 korda/3 kuud), kus osales
lapsega koos kas ema või isa. Kõik kohtumised
salvestati videosse.
Sekkumise läbiviimine
Diaaditöö rühmade kestuseks oli tavaliselt 1,5-2
tundi.
Sellest 1 astronoomiline tund sisustati vanema ja
lapse loova koostegutsemisega millele järgnes
koolitajate/terapeutide juhendamisel toimunud
vanemate reflektsiooniringi.
Reflektsiooniringis keskenduti sellele, milliseid
iseenda ja lapse tugevusi ning vajadusi vanemad
märkasid.
Sekkumise hindamine
Goodmani Tugevuste ja Raskuste Küsimustik (The
Strength and Difficulties Questionnare, Goodman,
1997).
Vanema mõistvuse intervjuu (Insightfulness
assessment; IA, Koren-Karie, Oppenheim, 2002),
milleks kasutati diaaditöö käigus salvestatud lõike.
Sekkumise hindamine
Intervjuud vanematega:
iseenda ja lapse kogemus koolitusest
muutused enda ja lapse suhtes, lapse
käitumises, peresuhetes laiemalt

koolitusel
proovitu tehnikate kasutamise kohta
väljaspool koolitust.
Hindamise tulemused
Vanem- laps loovteraapia mõjust vanemlaps suhtele ja peresuhetele
•koolitus
andis positiivse kogemuse lapsega
koostegutsemisest ( loomingulise protsessi
nautimine)
•toetas
lapse mõistmist ja vanem-laps suhet
( lapse vajadused, lapsele tegutsemisruumi
loomine, lapsega protsessis kaasas olemine)
•vanemad
märkasid muutusi iseenda ja lapse
käitumises (lapse suhted nooremaga
pereliikmega, lasteaias, koduloomaga)
(Peipsi, 2012).
Vanem : /.../ Mis ta on minu jaoks?
Paremini nagu mõista last ja iseennast /.../
Mul oli selline soe tunne, et tuleb välja /.../
Minu jaoks oli see nagu, (3sek.paus)
rohkem mõistmist, kuidas last mõista, et
seda, miks ta niimoodi teeb või miks ta
midagi ei tee. Siis võibolla ei ole vaja selle
pärast palju muretseda. Võtad midagi nagu
loomulikult, lihtsamalt.
Vanem: mine / .../ perepildi tundi, sa nagunii
lõikad neid pilte kodus ja paned kokku, sa teed
seda arvutis, mine tee paberi peal“; ma ei kujutagi
ette, et sellistest vahenditest saaks niimoodi
kombineerides asju teha, ei võta ju kätte paberit
ja ei lõika katki ja ei hakka sellest siis midagi uut
tegema“
Vanem : /.../ selline turvatunne, et ema on
siin, tegeleb temaga ja siis loomulikult nagu
järeldus, et ta tunneb armastust /.../ mulle
tundus, et ta on rahulikumaks läinud ja
kuidagi usaldab rohkem.
Vanem: „ennem ta nagu ei tahtnud lugeda,
klotsidega mängida, joonistada, et koos
nagu seda teeme, siis ta praegu ise võtab
materjalid, põlled ja paneb ja siis ta
tegutseb“, ...
Vanem : Kodus on huvitav muutus, suhe
kassiga, et alguses ta nagu ei hoolinud, aga
nüüd on esimene asi hommikul, et kassile
süüa, ise annab, siis kass vahest magab
tema voodis, et hästi selline positiivne
muudatus. Ta on loomast väga hoolima
hakanud /.../ Issiga samamoodi, et on näha,
kuidas ta ootab, kui issi kuskil tööl ära
kaugemal on /.../ No vanaema, vanaisaga
on ka kindlasti suhe lähedasemaks
muutunud /.../
Vanem : No seda väiksemate suhtes /.../
koolivaheajal oli siis ka ühe aastane
lapselaps, et siis ta teda nagu ühte otsapidi
pidas nagu oma väiksemaks õeks /.../ No
võibolla on natukene rohkem, oleme saanud
asjadest rääkida, et ta natukene harvemini,
läheb niimoodi kaitsesse või närvi, et on
nõus nagu rääkima, mis siis valesti läks või
toimus /
Metoodika parendamiseks on vajalik:
1. Kaasatavate vanemate intervjueerimine enne ja
pärast sekkumist (vanem-laps suhe, vanema
personaalne lugu, vanema internaliseeritud
mudelil endast ja lapsest ning lapse arengu
eakohasusel.
Esmase hindamise tulemuste põhjal on vajalik
sõnastada iga vanem-laps diaadi arengu
eesmärgid.
Metoodika parendamiseks on vajalik:
2.Vanema vaatlusprotokolli koostamine. Protokolli
eesmärgiks on diaaditöö protsessile tuginevalt
toetada vanema poolset refleksiivsust ja lapse
mõistmist. Protokollis kirjeldab vanem lapse
käitumist, iseenda tundeid ja mõtteid lapse
vajaduste suhtes; ja nii iseenda kui lapse
tugevusi. Protokoll on abistavaks vahendiks
vanemate reflektsiooniringis.
Metoodika parendamiseks on vajalik:
3. Sekkumise struktuuri korrigeerimine. Diaaditöö
protsessid, mis salvestatakse videosse,
vahelduvad vanemate reflektsiooniprotsessidega,
kus vaadeldakse igakord üht diaaditöö protsessi
põhjalikumalt ja analüüsitakse seda
mittehinnangulises keskkonnas vanema ja lapse
koostööst ning vastastikkusest mõistvusest
lähtuvalt.
Metoodika parendamiseks on vajalik:
4. Diaaditöö protsessides on vajalik kombineerida
erinevaid meediume, mis sobituvad laste
loomuomase aktiivsuse ja eakohase tähelepanu
ning keskendumisvõimega ning võimaldavad
vanematel analüüsida end lapse mõistja ja
toetajana erinevates situatsioonides.
Metoodika parendamiseks on vajalik:
5. Sekkumise mõju hindamise (enne- ja pärast
uuringudisain) instrumentide täiendamine
valideeritud mõõtmisvahenditega.
Sekkumise mõju hindamiseks laste puhul sobib
jätkata Tugevuste ja raskuste küsimustikuga
Goodmani (1997).
Vanemate puhul on hea kasutusele võtta Biringeni
(1987) poolt välja töötatud emotsionaalse
kohaloleku (Emotional availability, EA) hindamise
metoodika vanem-laps vahelise suhte
hindamiseks.
Vanem- laps suhte toetamine esimene samm
vanemlike oskuste kujundamisel.
Potentsiaalsed vanem- laps loovteraapia
sihtgrupid:
enneaegselt sündinud väikelapsed ja vanemad
vaimse tervise eripäradega väikelapsed ja
vanemad
varase lapseea traumaatilise kogemusega lapsed
ja vanemad
hooletusse jäetud lapsed ja bioloogilised
vanemad või kasuvanemad
vanemad, kellel napib vanemlikke oskusi
(sõltuvusprobleemid, vaimse tervise häired,
vaesus, jms)
Becker-Weidman, A. (2006). Treatment for Children with TraumaAtachmnet Disorders: Dyadis Developmental Psychotherapy. Child and
Adolescent Social Work Journal, 23 (2)
Bolwby, J. (1988). A secure Base: Clinical Application of attachment
Theory . London: Hogart.
Hosea, H. (2006). The Brush Footmarks: Parents and infants paint
together in a small community art therapy group. International Journal
of Art Therapy, 11, 2 69- 78.
Huges, D. (2004). An Attachment- based treatment of maltreated
children and young people. Attachment & Human Development, 63,
263- 278.
Luik, P. Tegevusuuring
http://eportfoolio.opetaja.ee/Members/sirjetoomla/drawer/efolder.200803-23.9969872661/Tegevusuuring.pdf. Välja otsitud 01. 08. 2012.
Ooi, Y. P., Ang, R., P, Fung, D., S., S., Wong, G., Cai, Y. (2006). The
Impact of Parent-Child Attachment on Aggression , Social Stress and
Selg-Esteem. School Psychology International, 26, 552-565.
Proulx, L. (2005). Strengthening Emotional Teis through Parent-ChildDyad Art Therapy: Interventions with Infants and Preschoolers.
London: Jessica Kingsley Publishers.