Transcript Vanem-laps loovteraapia koolitusprogrammi väljatöötamisest
Vanem- laps loovteraapia psühhoedukatiivne koolitusprogramm
Uurimigrupp: Marika Ratnik, MSc, Eha Rüütel,PhD Eneli Peipsi Terje Kaldur. Tallinn 2011- 2012
Vanem laps loovteraapiline diaaditöö
on varasele sekkumisele põhinev lähenemisviis vanema ja lapse omavahelise suhtluse ja peresuhete toetamiseks, kus kasutatakse visuaalkunsti, liikumist, muusikat.
Vanem laps loovteraapiline diaaditöö: psühhoteraapiline lapsele, vanemale vanemaks olemist toetav vanemale Teoreetiline raamistik: kiindumussuhte teooria kunstiteraapiate (visuaalkunst, muusika, tants- ja liikumine, draama) teooriad integreeritud humanistliku ja süsteemse lähenemisviisiga.
Kiindumussuhte teooria üheks postulaadiks on, et kui vanem ei ole piisavalt tundlik lapse vajaduste suhtes, siis on häiritud lapse jaoks turvalise kiindumussuhte kujunemine vanemaga (Bowlby,1988). Lapse positiivse arengu toetamise nurgakiviks on vanem- laps suhe, kus vanem on emotsionaalselt kohal ja lapsele pühendunud (pilk-kontakt, liigutuste sünkroonsus, lapse vajadustele reageerimine, empaatia, respekt, turvalisus, mängulisus) (Huges, 2004).
Kiindumussuhte teooria kombineerituna teiste lapse (arengu)teooritega on inspireerinud erinevaid varase sekkumise programme beebidele, väikelastele ja nende vanematele ning psühhoteraapilisi lähenemisi (parent-child art therapy; parent-child psychotherapy; diadic developmental psychotherapy; parent-child psychotherapy) (Huges, 2004; Cooper, Powell, 2006; Hosea 2006; Becker-Weidman. 2006, Proulx,2005 ).
Sekkumiste baasilt on tõestatud, et lapse varaseid kogemusi saab restruktureerida terapeutiliste sekkumistega, mis leiavad aset emotsionaalselt stabiilses, turvalises ja struktureeritud keskkonnas, kuhu on kaasatud laps koos vanemaga. 70 ne uuringu metaanalüüsi tulemustest selgus, et kiindumussuhte teooriale baseeruvad (käitumuslikud) sekkumised, mille eesmärk oli toetada vanema sensitiivsust toetasid vanema tundlikkust lapse suhtes ja lapse turvalisemat suhtet vanemaga (Bakermans-Kraneberg et al, 2003).
Vanem laps (kiindumus)suhe mõjutab lapse: vaimset emotsionaalset sotsiaalset funktsionaalset kognitiivset arengut (Ooi et al , 2006).
Lapsed, kellel on turvaline (kiindumus)suhe oma vanemaga: vähem käitumis- ja emotsionaalseid probleeme parem stressitaluvus kõrgemad kognitiivsed võimed ja paremad akadeemilised tulemused kõrgem sotsiaalne kompetentsus positiivne mina- kuvand ja enesehinnang (Finzi, et al 2001).
Muutuste indikaatoriks vanem-laps loovteraapilises diaaditöös on loovatele tegevustele põhinev tegutsemine, kus vanem ja laps jagavad kogemusse. vastastikku tähelepanu, tundeid, tähendusi, kavatsusi- nad on kaasatud ühisesse
Vanem ja laps kasutavad silm-sidet, näoväljendusi, häält, liikumist ja kehapoose, puudutust ja interaktiivset loomingulist eneseväljendust vastastikkuse suhtluse tähenduses näidates üle huvi, rõõmu ja aktsepti üksteise suhtes (Huges, 2004).
Vanema ja lapse koos tegutsedes muutub nähtavaks vanem-laps suhte olemus: vanema tundlikkus koostöövalmidus suhtlemisoskus lapsest lähtuvalt oskus lapsega katkenud suhe taastada (Proulx, 2005).
Terapeutide rollist: ... kujundada diaaditööd ehk vanema ja lapse koostegutsemist ja üksteise avastamist/tundmaõppimist toetav turvaline keskkond ... ruum tööpaigad kunstimaterjalid vahendid näitusepind
Terapeutide: ... olla otseselt mittesekkuvad vaatlejad, kes juhendavad vanemaid siis, kui on ilmne vajadus toetada vanema ja lapse vastastikkust tunnete jagamist, vanema poolset lapse emotsionaalset mõistmist, ... ... et vanema ja lapse vajadused ei konkureeriks vaid vanem oleks häälestanud lapse vajadustele ning suudaks vajadusel lapsega katkenud suhte taastada.
Terapeutide rollist ...
... vanema reflektiivse funktsiooni toetamine ... ... relektsiooniringis keskendutakse sellele, mida vanem koges tegutsedes koos lapsega: lapse käitumise ja vajduste selgitamine vanema käitumise ja vajaduste selgitamine
Vanem laps loovteraapia seansside ülesehitus: koostegutsemine (ühise pildi maalimine) eraldi tegutsemine (kumbki tegeleb oma detaili valmistamisega, mis siis üheks tervikuks ühendatakse) üksteisest eemale liikumine ja taaskohtumine.
Diaaditöö protsessi tasandid: vanema- ja lapse protsess, mida toetavad diaadile turvalisel ja mittedirektiivsel moel terapeudid; diaadide omavaheline protsess, kus jagatakse üksteisega vahendeid, kogemusi ja ühist ruumi; vanemate protsess, kus vanemad reflekteerivad diaadiprotsessis märgatut ja kogetut;
Tegevusuuring vanem-laps loovteraapilise diaaditöö metoodika hindamiseks
Uurimisküsimused: vanem laps loovteraapia mõju vanem laps kiindumussuhtele; vanem laps loovteraapia mõju peresuhetele; metoodika/koolitusformaadi sobivus vanem- laps kiindumussuhte toetamiseks
Sekkumise läbiviimine
Koolitusformaadi tutvustamine sihtgrupile Vanematele suunatud seminarid (16 tundi) Diaaditöö grupid ( 10 korda/3 kuud), kus osales lapsega koos kas ema või isa. Kõik kohtumised salvestati videosse.
Sekkumise läbiviimine
Diaaditöö rühmade kestuseks oli tavaliselt 1,5-2 tundi. Sellest 1 astronoomiline tund sisustati vanema ja lapse loova koostegutsemisega millele järgnes koolitajate/terapeutide juhendamisel toimunud vanemate reflektsiooniringi. Reflektsiooniringis keskenduti sellele, milliseid iseenda ja lapse tugevusi ning vajadusi vanemad märkasid.
Sekkumise hindamine
Goodmani Tugevuste ja Raskuste Küsimustik (
1997
).
The Strength and Difficulties Questionnare, Goodman,
Vanema mõistvuse intervjuu (
Insightfulness assessment; IA,
Koren-Karie, Oppenheim, 2002), milleks kasutati diaaditöö käigus salvestatud lõike.
Sekkumise hindamine
Intervjuud vanematega: iseenda ja lapse kogemus koolitusest muutused enda ja lapse suhtes, lapse käitumises, peresuhetes laiemalt koolitusel proovitu tehnikate kasutamise kohta väljaspool koolitust .
Hindamise tulemused Vanem- laps loovteraapia mõjust vanem laps kiindumussuhtele ja peresuhetele
koolitus andis positiivse kogemuse lapsega koostegutsemisest toetas lapse mõistmist ja vanem-laps suhet aitas väärtustada lapsega koostegutsemist (Peipsi, 2012).
Metoodika/koolitusformaadi sobivus vanem laps kiindumussuhte toetamiseks
Koolitus toetas vanem-laps suhet: muutused vanema enda käitumises lapse mõistmises muutus lapse käitumises hea kogemus koostegutsemises koostöö õppimine uued ideed ja mõtted lapsega koostegutsemiseks
Vanem 2: /.../ selline turvatunne, et ema on siin, tegeleb temaga ja siis loomulikult nagu järeldus, et ta tunneb armastust kuidagi usaldab rohkem.
/.../ mulle tundus, et ta on rahulikumaks läinud ja
Vanem 2: /.../ Mis ta on minu jaoks? Paremini nagu mõista last ja iseennast /.../ Mul oli selline soe tunne, et tuleb välja /.../ Minu jaoks oli see nagu, loomulikult, lihtsamalt.
(3sek.paus) rohkem mõistmist, kuidas last mõista, et seda, miks ta niimoodi teeb või miks ta midagi ei tee. Siis võibolla ei ole vaja selle pärast palju muretseda. Võtad midagi nagu
Vanem 8: Kodus on huvitav muutus, suhe kassiga, et alguses ta nagu ei hoolinud, aga nüüd on esimene asi hommikul, et kassile süüa, ise annab, siis kass vahest magab tema voodis, et hästi selline positiivne muudatus. Ta on loomast väga hoolima hakanud /.../ Issiga samamoodi, et on näha, kuidas ta ootab, kui issi kuskil tööl ära kaugemal on /.../ No vanaema, vanaisaga on ka kindlasti suhe lähedasemaks muutunud /.../
Vanem 4: No seda väiksemate suhtes /.../ koolivaheajal oli siis ka ühe aastane lapselaps, et siis ta teda nagu ühte otsapidi pidas nagu oma väiksemaks õeks /.../ No võibolla on natukene rohkem, oleme saanud asjadest rääkida, et ta natukene harvemini, läheb niimoodi kaitsesse või närvi, et on nõus nagu rääkima, mis siis valesti läks või toimus /
Metoodika parendamiseks on vajalik:
1. Kaasatavate vanemate intervjueerimine enne ja pärast sekkumist (vanem-laps suhe, vanema personaalne lugu, vanema internaliseeritud mudelil endast ja lapsest ning lapse arengu eakohasusel. Esmase hindamise tulemuste põhjal on vajalik sõnastada iga vanem-laps diaadi arengu eesmärgid.
Metoodika parendamiseks on vajalik:
2.Vanema vaatlusprotokolli koostamine. Protokolli eesmärgiks on diaaditöö protsessile tuginevalt toetada vanema poolset refleksiivsust ja lapse mõistmist. Protokollis kirjeldab vanem lapse käitumist, iseenda tundeid ja mõtteid lapse vajaduste suhtes; ja nii iseenda kui lapse tugevusi. Protokoll on abistavaks vahendiks vanemate reflektsiooniringis.
Metoodika parendamiseks on vajalik:
3. Sekkumise struktuuri korrigeerimine. Diaaditöö protsessid, mis salvestatakse videosse, vahelduvad vanemate reflektsiooniprotsessidega, kus vaadeldakse igakord üht diaaditöö protsessi põhjalikumalt ja analüüsitakse seda mittehinnangulises keskkonnas vanema ja lapse koostööst ning vastastikkusest mõistvusest lähtuvalt.
Metoodika parendamiseks on vajalik:
4. Diaaditöö protsessides on vajalik kombineerida erinevaid meediume, mis sobituvad laste loomuomase aktiivsuse ja eakohase tähelepanu ning keskendumisvõimega ning võimaldavad vanematel analüüsida end lapse mõistja ja toetajana erinevates situatsioonides.
Metoodika parendamiseks on vajalik:
5. Sekkumise mõju hindamise (enne- ja pärast uuringudisain) instrumentide täiendamine valideeritud mõõtmisvahenditega.
Sekkumise mõju hindamiseks laste puhul sobib jätkata Tugevuste ja raskuste küsimustikuga Goodmani (1997).
Vanemate puhul on hea kasutusele võtta Biringeni (1987) poolt välja töötatud emotsionaalse kohaloleku (
Emotional availability, EA
) hindamise metoodika vanem-laps vahelise suhte hindamiseks.
Vanem- laps suhte toetamine esimene samm vanemlike oskuste kujundamisel
.
Potentsiaalsed vanem- laps loovteraapia sihtgrupid:
enneaegselt sündinud väikelapsed ja vanemad vaimse tervise eripäradega väikelapsed ja vanemad varase lapseea traumaatilise kogemusega lapsed ja vanemad hooletusse jäetud lapsed ja bioloogilised vanemad või kasuvanemad vanemad, kellel napib vanemlikke oskusi (sõltuvusprobleemid, vaimse tervise häired, vaesus, jms)
Becker-Weidman, A. (2006). Treatment for Children with Trauma Atachmnet Disorders: Dyadis Developmental Psychotherapy. Child and Adolescent Social Work Journal, 23 (2) Bolwby, J. (1988).
A secure Base: Clinical Application of attachment Theory .
London: Hogart.
Hosea, H. (2006). The Brush Footmarks: Parents and infants paint together in a small community art therapy group. International Journal of Art Therapy, 11 , 2 69- 78. Huges, D. (2004). An Attachment- based treatment of maltreated children and young people. 263- 278. Attachment & Human Development , 63 ,
Luik, P. Tegevusuuring http://eportfoolio.opetaja.ee/Members/sirjetoomla/drawer/efolder.2008 03 23.9969872661/Tegevusuuring.pdf. Välja otsitud 01. 08 . 2012.
Ooi, Y. P., Ang, R., P, Fung, D., S., S., Wong, G., Cai, Y. (2006). The Impact of Parent-Child Attachment on Aggression , Social Stress and Selg-Esteem. School Psychology International, 26, 552-565.
Proulx, L. (2005). Strengthening Emotional Teis through Parent-Child Dyad Art Therapy: Interventions with Infants and Preschoolers . London: Jessica Kingsley Publishers.
Luik, P. Tegevusuuring http://eportfoolio.opetaja.ee/Members/sirjetoomla/drawer/efolder.2008 03 23.9969872661/Tegevusuuring.pdf. Välja otsitud 01. 08 . 2012.
Ooi, Y. P., Ang, R., P, Fung, D., S., S., Wong, G., Cai, Y. (2006). The Impact of Parent-Child Attachment on Aggression , Social Stress and Selg-Esteem. School Psychology International, 26, 552-565.
Proulx, L. (2005). Strengthening Emotional Teis through Parent-Child Dyad Art Therapy: Interventions with Infants and Preschoolers . London: Jessica Kingsley Publishers.
Luik, P. Tegevusuuring http://eportfoolio.opetaja.ee/Members/sirjetoomla/drawer/efolder.2008 03 23.9969872661/Tegevusuuring.pdf. Välja otsitud 01. 08 . 2012.
Ooi, Y. P., Ang, R., P, Fung, D., S., S., Wong, G., Cai, Y. (2006). The Impact of Parent-Child Attachment on Aggression , Social Stress and Selg-Esteem. School Psychology International, 26, 552-565.
Proulx, L. (2005). Strengthening Emotional Teis through Parent-Child Dyad Art Therapy: Interventions with Infants and Preschoolers . London: Jessica Kingsley Publishers.