KOOLIKIUSAMINE JA KOOLIVÄGIVALD

KRISTEL TAMM III LOENG

Kiusamise mõiste ajalooline kujunemine

• • • 1973 kiusamise termin laiemas tähenduses – tugevama lapse rünnak nõrgema vastu, seda nii üksikult kui grupis.( Dan Olweus) 1992 eristati füüsiline ja verbaalne agressioon, samuti kaudne agressioon nagu kuulujuttude rääkimine ja sotsiaalne isolatsioon(Björkqvist, Lagerspetz ja Kaukainen) 1993 Kiusamine kui negatiivne käitumine (Olweus)

Kiusamise mõiste ajalooline kujunemine

• • 1970ndatel murrang – enne vaid üksikud isoleeritud kiusamise uurimused. Peale seda sai alguse kiusamise süstemaatiline uurimine.

Kiusamise 3 tunnusjoont: 1. Agressiivne käitumine, teisele valu/kahju tekitamine • • 2. Tegevus on korduv 3. Esineb võimu element, reeglina toimub provokatsioonita (Olweus 1999)

Kiusamiskäitumine

• Agressiivne (vaimne või füüsiline) käitumine, mille puhul tehakse teisele inimesele järjepidevalt (pikema perioodi vältel) tahtlikult kahju või tekitatakse valu.

Kiusami

ne

• • • • • Kiusamine on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes Eakaaslase pidev narritamine ja ärritamine Ühe lapse seltskonnast välja tõrjumine Kaasõpilase alandamine ja solvamine Pidev klassikaaslase löömine ja togimine

Kiusamine kui agressiivse käitumise alaliik

• Agressiivne käitumine jaguneb: - Instrumentaalne (suunatud ohvrile eesmärgiga saavutada soovitud tulemust – näiteks materiaalseid vahendeid, võimu jne) - Reaktiivne (suunatud ohvrile, sest on tegemist mingi negatiivse sündmusega, mis kutsub agressoris esile viha ja frustratsiooni.

ENAMIK kiusamisjuhte on INSTRUMENTAALSED ja toimuvad pika aja vältel.

KIUSAMISE LIIGID

• FÜÜSILINE kiusamine nn kergemad vormid (löömine, kerge tõukamine mööda minnes , juustest sikutamine , näpistamine, sülitamine, kriimustamine, vara kahjustamine, ruumi lukustamine) • MITTEFÜÜSILINE - Verbaalne (alandamine, raha või asjade pommimine, hüüdnimedega kutsumine, laimamine, alandavad telefonikõned, seksuaalsed märkused) - Mitteverbaalne (ähvardavad näoväljendused ja žestid, manipuleeriv suhete lõhkumine, süstemaatiline isoleerimine ja ignoreerimine)

Koolikiusamise erinevad liigid:

• • • Füüsilise kiusamise nn kergemad vormid (asjad, kerge tõukamine mööda minnes, jne) Psühholoogiline kiusamine (asjadega seotud ja verbaalne) ja sotsiaalne isolatsioon Füüsilise kiusamise raskemad / tõsisemad vormid

Võib muutuda kiusamiseks, kuid ei ole kiusamine

• • • Mänguline narrimine Võrdsete vaheline kaklus Müramine ilma tahtliku kavatsuseta kahju teha Koolis tuleb sellise käitumise puhul sekkuda, ent see pole kiusamine.

Uued kiusamise liigi tänapäeva koolis

• • • Rassistlik kiusamine Seksuaalsete vähemuste vastu suunatud kiusamine (Smith 1999) Küberkiusamine

• Kiusamine võib sageli tuleneda kodusest kasvatusest (liiga karm kasvatus, ükskõiksus, negatiivne eeskuju) • Kiusamisega varjab laps sageli oma negatiivset enesehinnangut • Soovi kiusata võib tekitada ka vanemate protestimeelsus.

• Kiusajatel on tavaliselt mõttekaaslasi, kes ise ei kiusa, aga õhutavad tegudele ja valmistavad ette soodsa pinnase kiusamiseks.

MIKS kiusatakse?

• • • • • • • • • Koolivägivalla ohvriks võib langeda iga laps Sagedamini valitakse ohver, kes on enamusest ERINEV: Kehapuudega Käitumise iseärasusega Erilise välimusega Puudulike sotsiaalsete oskustega Tervisehäiretega Madala intellektiga • Kiusatakse ka neid, kes: • Madala staatusega grupis Ei löö vastu On teistest targemad On teada, et ei lähe kaebama

Klass, kus kiusatakse

• • • Õpilased jagunevad 3 rühma: 1. Kiusatav (ohver pole võimeline ennast kaitsma, tal on vähe jõudu, ta on psühholoogiliselt ebakindel) 2. Kiusaja(d) (provotseerija, leiab tühiseid põhjusi, miks kiusama hakata, sageli madala enesehinnanguga) • 3. Kõrvalseisjad ehk vaikiv enamus (ei sekku, sest kardavad kiusajaid ning ise kiusatava staatusesse langeda, on ükskõiksed, ei taha kaebaja mainet)

Kiusaja

• Ahne, arg, ebasõbralik, isekas, ülbe, kade, kergesti ärrituv, kibestunud, kuri, lohakas, laisk, mittehooliv, närviline, omakasupüüdlik, pahatahtlik, uhke, õel, ükskõikne, jõu poolest ülekaalus, antisotsiaalse käitumisega

RÜHMATÖÖ

• MIKS VÕIB SAADA LAPSEST KIUSAJA?

KIUSATAV / OHVER

• Arg, hirmunud, kartlik, nõrgem, tagasihoidlik, vaikne, eemaletõmbunud, alandlik, häbelik, kergesti ärrituv, kinnine, kohmakas, kurb, nukker, närviline, vihane, õnnetu, omaette, isoleeritud või tõrjutud, teistest erinev, ei oska enda eest seista, ei oska kiusamiskäitumist lõpetada

Rühmatöö

• Miks võib saada lapsest kiusatav/ ohver ?

Mida tunneb kiusatav

?

• • Üksindus t , abitus t , kurbus t Hirm u, alaväärsus t , enessekriitilisus t Teistest eemale hoidmine, sest ei usu, et keegi võiks tahta tema sõber olla – usaldamatus t • Enesetunne on halb, sageli haigestumised • Mõningatel juhtudel ka agressiivsus

Miks kiusaja kiusab?

• • • • • • • Soovib tähelepanu ja silma paista Kas kõrgenenud või liiga madal enesehinnang Ei oska teisiti sõpru leida Puudub süütunne Ei suuda mõista teiste tundeid ja läbielamisi Tal on lihtsalt igav Noorsoopolitsei statistika järgi saab 60% kiusajatest kohtuliku karistuse enne oma 25ndat sünnipäeva (Kallas 2004)

Missugune kiusaja on?

• • • • Enama s ti on tal: • Palju energiat • Hea/halb arvamus endast Sõnaosavust – “suudab musta valgeks rääkida” Näiline populaarsus (tegelikkuses teda sageli ei sallita) Oskus inimesi mõjutada ja ära kasutada • Suur võimuvajadus Hirm ise kiusatav olla!

• • • Kiusamine on õpilase jaoks stressi tekitav sündmus.

Enamik õpilasi suhtub kiusamisse negatiivselt Mida tihedamalt on õpilane kiusamise/agressiivse käitumisega seotud, seda positiivsem on tema suhtumine sellesse (Houndumadi, Pateraki 2001)

Kiusami

ne

koolis

võib olla:

• • • • Õpilastevaheline kiusamine (kõige levinud ja enam uuritud valdkond) Õpilaste kiusamine õpetajate poolt Õpetajate kiusamine õpilaste poolt Õpetajate kiusamine kooli personali ja lapsevanemate poolt (Kõiv 2006)

• • • Kiusamine on aasta-aastalt muutunud koolis aina teravamaks probleemiks.

2006 aastal tehtud kiusamise uuringust selgub, et küsitletud 1305-st õpilasest 6.9% olid kiusajad, 7.59% ohvrid ja 1% olenevalt olukorrast nii kiusajad kui ohvrid Nii kiusajate kui ohvrite seas on rohkem poisse kui tüdrukuid

Õpilastevahelise kiusamise liikide esinemissagedus

• • • • • • • • • Solvamine 38.13% Alandavad märkused 37.06% Karjumine 36.68% Sõimamine 36.62

Pilkamine 31.64% Ähvardamine sõnadega 30.71% Hirmutamine 28.78% Füüsiline vägivald 23.63% Ähvardamine füüsilise vägivallaga 20.45%

Õpilaste kiusamine õpetajate poolt

• • • • • • kiusamisena karjumist • Üle 20% õpilastest on kogenud õpetajapoolse 13.68% alandavaid märkusi 13.43 % sõimamist 11.52% solvamist 9.49% hirmutamist 4.16% füüsilist vägivalda Siiski nähtub uurimusest, et õpilaste omavahelise kiusamise ulatus on suurem, kui õpetajatepoolse kiusamise oma.

Õpetajate kiusamine õpilaste poolt

• • • • • Karjumine ja põhjendamatud nõudmised 20% Solvamine, näägutamine ja sõimamine 8-14% Alusetute juttude levitamine 4-5% Väljapressimine ja hirmutamine 0-2% Uus õpetajate kiusamise liik – Rate-kontod, kuulutused internetis jm.

Soovitused noorsootöötajale/pedagoogile

• • • Kahtluse korral viia läbi “miniuurimus”, et selgitada välja, kas vägivald mingis õpilaste/noorte grupis on pidev või on tegemist üksikjuhtumiga. Küsitlege võimalikku kannatanut või mõnda teist korralikumat õpilast/ sõpra, kes eelduslikult võiks kursis olla juba varem toimunuga Takistage võimalikku vägivallatsejat oma tegu jätkama Kui õpilane/ noor ei allu korraldustele ja rikub edasi või jätkab vägivallatsemist, on kannatanu vanematel või juhtumi tunnistajal kohustus teavitada juhtunust politseid. Antud olukorra lahendamine kuulub piirkonna konstaabli /noorsookonstaabli tegevusvaldkonda. Olenevalt toime pandud teo raskusest võidakse süüdlast karistada väärteo korras (KarS §262 järgi)

Soovitused noorsootöötajale/pedagoogile

• • Võimalikult kiiret reageeringut vajab olukord, kus noorsootöötaja / õpetaja nägi pealt või saab üheselt aru, et on toimunud konkreetne füüsiline rünne õpilase suhtes. Kriminaalpolitsei ülesanne on kriminaalmenetluse käigus kõigi võimalike tõendite kogumine ja seda koostöös prokuratuuriga. Kui kogutud tõendeid kinnitavad, et toime on pandud kuritegu, siis edasi liigub kriminaalasi prokuratuuri, kus prokuröri pädevuses on juba valida edasine menetluslik tegevus.

Kriminaalpolitseile on tähtis:

• • • • Et, antud sündmusest on möödas võimalikult väge aega Kriminaalmenetluse läbiviimiseks on vajalikud kannatanu ütlused Mida rohkem tunnistajaid, seda parem Kui peksmine/ löömine toimus mingi esemega või on olemas sündmuskoht, siis on politseinikel vaja see kohapeal fikseerida ja koguda võimalikke tõendeid.

Kriminaalpolitseile on tähtis:

• • • Võimalusel sündmustest kriminaalasjas juurde videosalvestust Kaudne tunnistaja- paljudel koolipeksmistel on eellugu, mida teavad teised õpilased, kes aga ei pruugi viimast peksmist pealt näha ja ei ole konkreetse juhtumi otsesed tunnistajad. Tunnistajate olulisus seisneb ka selles, et ei tekiks “ sõna sõna vastu” olukordi, sellisel juhul võib võimalik kurjategija pääseda karistusest.

Seadusandlus

• • • • Kergem löömine / peksmine on üldiselt kvalifitseeritav KarS § 121 (kehaline väärkohtlemine) järgi, mille max karistuseks 3 a vangistust Kui peksmine / vägivald on järjepidev, sii võib tegemist olla KarS § 122 (piinamine), kus max karistuseks on 5 a vangistust Mõningatel juhtudel, näiteks kui peksmine toimub avalikumalt ja häiritud on ka teiste õpilaste / noorte rahu, võib tegemist olla ka KarS § 263 (avaliku korra raske rikkumine), kus max karistus kuni 5 a vangistust Max määra rakendatakse alaealiste ja noorte suhtes väga harva- tavalisemad on rahalised või tingimisi karistused.

Mis võiks aidata?

• • • • • Tugiõpilased Ohver-kiusaja lepitamine “väljaelamisnurgad” kooli Koolirahu Teemapäevad koolis – koolivägivald

• • • • • • • • • • • •

Koolikiusamise ja vägivalla ennetamine

• 1. Indiviidi tase Sotsiaalsed oskused (kuidas konflikte lahendada) Hoiakud ja suhtumised 2. Perekonna tase Armastus ja seotus Hoiakud ja suhtumised 3. Kooli tase Positiivne ja huvitav õpikeskkond Akadeemilised ja sotsiaalsed oskused Hoiakud ja suhtumised 4. Ühiskonna tase Haridus- ja sotsiaalpoliitika Hoiakud ja suhtumised

Koolisisene lahenduse otsmine:

kaasatakse kooli tugisüsteeme ja võrgustikku Õpetaja : • Märkab, mis toimub õpilaste omavahelistes suhetes (keegi on kurb, eemaletõmbunud, kedagi eiratakse jme) • • Märgates kiusamist, sekkub vahetult ja väljendab selgelt seisukohta, et selline käitumine ei ole aktsepteeritud. (Koolis välja töötatud strateegiad, tegevuskavad) Selgitab võimalikult täpselt kiusamiskäitumise olemuse ja võimalikud vallandavad tegurid (kiusaja, ohver, pealtvaataja, toimumise koht) • Kiusaja ja ohvriga vestlemisel kasutab mittehäbistavat lähenemist ning keskendub käitumise kirjeldamisele=

Koolisisene lahenduse otsmine:

kaasatakse kooli tugisüsteeme ja võrgustikku • 1.

2.

3.

4.

Kaasab tugispetsialiste, kellega koostöös: Tagab toetuse ohvrile Tagab toetuse kiusajale, mis aitab tal oma käitumist analüüsida ja muuta Kaasab kiusaja ja ohvri vanemad Kaasab ohvri ja kiusaja kaasõpilased olukorra selgitamiseks ning kiusamiskäitumise mõlemad osapooled positiivse käitumise toetamiseks.

Koolisisene lahenduse otsmine:

kaasatakse kooli tugisüsteeme ja võrgustikku • Jägib ohvri ja kiusaja käitumist üksteise suhtes, veendumaks, et kiusamist ei jätkata.

Kooliväline lahenduste otsimine:

• Probleemi ei saa koolisiseselt lahendada, tegu on süüteotunnustega teoga (vargus, ähvardamine, füüsiline vägivald, asjade lõhkumine, kahtlus, et laps võib olla perevägivalla ohver vms)

Mida teeb õpetaja?

• • • • • Teavitab juhtunust koolidirektorit Soovitab kannatanutel pöörduda abi saamiseks politsei poole Teavitab juhtunust kohalikku konstaablit/ noorsookonstaablit Kui on kahtlus, et tegemist võib olla perevägivalla ohvriga, siis teavitab lisaks koolijuhile piirkonna lastekaitsetöötajat Kui tegu on toime pandud õpetaja enda suhtes ja perekonnaga kontakti võtmine ei too lahendust, siis tuleb pöörduda abi saamiseks politsei poole

Rühmatöö

Martin oli liidri rollis. Ühe koolitunni käigus näpistas Martin Arnot rinna piirkonnast. Arnot klassis keegi sõbraks ei pidanud, ta oli teistest “nõrgem”, tegi, mida kästi. Lisaks laekus infot, et Martin on vahetunni ajal Arnole löönud käega näo piirkonda. Paljud klassis ei pidanud Arnot kannatanuks, kuna ta tegi alati, mida Martin tahtis.

1.

2.

3.

Probleemi olemuse kirjeldus- millist liiki vägivald?

Millist muutust soovid näha? Parim tulemus.

Tegevuskäik. Mida teed, keda teavitad, kuhu pöördud?

Rühmatöö

Kiusatakse 6.klassi poissi, kuna ta ilus kooli paljaks aetud peaga. Mõne aja pärast hakati kiusama tema 2.klassis käivat õde, kes käituvat kummaliselt. Ühel päeval läks tüdruku mobiil katki ja ta keeldus koju minemast. Kohale kutsuti lastekaitsetöötaja, kes viis tüdruku ööseks varjupaika. Seal sõi tüdruk ära mitu kausitäit suppi ja praadi. Lähema vestluse käigus selgus, et ta pole saanud vahepeal koolis käia, kuna tal kõht valutas.

1.

Probleemi olemuse kirjeldus- millist liiki vägivald?

2.

3.

Millist muutust soovid näha? Parim tulemus.

Tegevuskäik. Mida teed, keda teavitad, kuhu pöördud?

Rühmatöö

7.kl tüdruk on hakanud tundidest ja koolist puuduma. Kõige enam puudus ta bioloogiatunnist. Kui klassijuhataja temaga vestles, selgus, et juba pikka aega on klassikaaslased talle hüüdnimesid pannud, toimunud on asjade võtmine ja peitmine, ebaviisakate kirjade kirjutamine. Näiteks pandi talle bioloogiatunnis kotti mädanenud õun. Kui tüdruk selle avastas, jooksis ta nuttes klassist välja, kuid sellele järgnes poiste üksmeelne irvitamine. Õpetaja püüdis klassi rahustada ja tunniga edasi minna. 1.

2.

3.

Probleemi olemuse kirjeldus- millist liiki vägivald?

Millist muutust soovid näha? Parim tulemus.

Tegevuskäik. Mida teed, keda teavitad, kuhu pöördud?

KUHU PÖÖRDUDA

• • • • LASTEABI TELEFON 11 6111 LASTEKAITSE LIIT 631 1128 POLITSEI LÜHINUMBER 110 POLITSEI LASTEKAITSETALITUS 5301 9938

Põhja Prefektuuri territoriaalsed jaoskonnad

• Kesklinna jaoskond (Kolde pst 65) – noorsooteenistuse tel 612 5408 • • • • Lõuna jaoskond (Rahumäe tee 6)– noorsooteenistuse tel 612 5755 Ida jaoskond (Vikerlase 14)- noorsooteenistuse tel 612 4833 Lääne- Harju jaoskond (Tule põik 2, Saue) tel 612 4530 Ida-Harju jaoskond (Karjääri 11, Maardu) tel 612 4671

Kasutatud allikad

• • • • • Leena Arras-e loengumaterjalid Helen Tomp-i loengumaterjalid Hämäläinen, J. Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse Sotsiaalpedagoogika: http://www.infed.org/biblio/b-socped.htm

Koolis toimuva kiusamise ja vägivalla ennetamist ning lõpetamist toetav infomaterjal “Suhtlemismeister”