Transcript juhtumitöö võrgustik

Sotsiaalpedagoogika
Kristel Tamm
Probleemse lapse
abistamine
Mida me mõistame probleemi all?
 Reaalselt raske olukord, mille lahendamiseks ei ole lastega
töötavad inimesed alati ette valmistatud.
 Seda, mis toimub kodus, on lastega tegelevatel inimestel
raske mõjutada, kuid kodune olukord mõjutab lapse
käitumist ka väljaspool kodu.
 Me ei saa kõrvaldada põhjust, me peame toime tulema
tagajärgedega.
Sotsiaalsete probleemidega laps: mida see
tähendab?
 Laps, kelle vanematel pole oma lapse jaoks aega,
võimalusi: töötud, alkohoolikud, tööga ülekoormatud.
 Laps, kellel ei ole täielikku perekonda: lahutatud,
üksikema, kasuvanemad.
 Alaväärsuskompleks, hirmud, agressiivsus;
 Puudumine koolist, sagedased terviseprobleemid;
 Süütunne, rollikäitumise häired, häirituse tunne;
 Hulkumine, valetamine, varastamine
Asjaolude arvestamine:
N:
 Laps on must ja haisev
 Laps käitub kummaliselt, mitte talle omaselt
Uurige tausta, mis on juhtunud enne kui hakkate moraali
lugema või karistama.
Suhtumiste muutmine:
 Suhe on alati vastastikune;
 Alusta enda suhtumise muutmisest;
 Kujunda teiste laste suhtumist;
 Tekita olukordi, kus laps tunnetab teiste poolehoidu.
Olukordade hindamine:
 Põhimõte - laps ei pea jääma olukorra ohvriks!
 Mida on võimalik muuta, mida mitte?
 Kui ei ole võimalik muuta, siis kas on võimalik leppida
sellega?
 Kelle poole pöörduda?
 Keda kaasata endale ja lapsele appi?
 Ärge võtke kõike enda peale!
Väärtuste kujundamine:
 Ei saa muuta ühiskonna väärtusi!
 Saame muuta seda, mida me enda ümber väärtustame!
 Teie väärtused ei pea saama laste väärtusteks!
 Väärtusta ka lapse väärt väärtus!
Käitumise ennetamine, suunamine,
muutmine:
 Käitumine on tegelikult harjunud reaktsioon millelegi -
oluline on põhjus!
 Karistamine on väheefektiivne - kiida, tunnusta seda, mis
lapses on hea!
 Loo võimalusi alternatiivseks käitumiseks.
 Ole kannatlik, suhtu huumoriga!
 NB! Meie ülesanne on muuta keskkond turvaliseks,
et lapsel oleks kellega rääkida ja oma muret jagada
 Laste üksindusest tuleneb:
 Depressiivsus
 Madal enesehinnang
 NB! DEPRESIOON
 Poiss – elab välja

Poistega ei piisa rääkimisest nendega tuleb
tegeleda, nad ei usu sõnu
 Tüdruk – tõmbub eemale
SUHTLEMISE 4 TSOONI
AVALIK
SOTSIAALNE
PERSONAALNE
INTIIMNE
AVALIK
TSOON
360 – 610
CM
SOTSIAALNE
TSOON
PERSONAALNE
120 –
TSOON
INTIIMNE
360
45 –120
TSOON
CM
CM
0 – 45 CM
Suhtlemise neli tasandit
1.
Avalik tasand (eksponeerimise tasand)
Pindmine, mitte millekski kohustav
2.
Sotsiaalne tasand
tegu
infovahetus
sõbrad
töösuhted
koolitus
sotsiaalsel tasandil pole tundeid ja emotsioone (ei pea kuuluma
siis), vahetatakse infot
3.
Isiklik tasand (tunded)
kuuluvad lähisuhetesse “luksuskaup” seda naljalt ei jagata. Palju
tundlikkust, vastutust – mida minu ütlemine või tegu võib teisele teha
4.
Intiimne tasand (seksuaalne seotus)
NB! Endal on võimalik valida suhtlustasand.
Kui teine pakub tasandit, siis sina valid kas võtad selle vastu.
Abiotsija otsib isiklikul tasandil. Kui lähed kaasa määrab tema asjade käigu.
Kui arvestad endaga sama palju kui “temaga” on probleem lahendatav.
Kui arvestad endaga vähem, siis pole sul varsti midagi anda
Mida ette võtta kui märkad, et lapsel on
probleemid …
 Tee lapsele selgeks, et ta võib sulle rääkida.
 Teadvusta ja tegele lapse hirmuga elada kodus, kus võib vallanduda




vägivald.
Otsi abi, kui arvad, et peres võib olla probleeme – alkoholism on haigus,
perevägivald on sotsiaalne probleem.
Jälgi lapse käitumist kui ta teistega suhtleb.
Kuula hoolikalt mida laps räägib.
Õpeta last “EI” ütlema, kui ta ei taha.
Kui tundub, et alaealist ahistatakse pöördu kriisiabikeskusesse,
politseisse, psühholoogi või sotsiaaltöötajate poole. Koos on kergem
lahendusi leida.
VÕRGUSTIKUTÖÖ
Koostöö on kahe või enama organisatsiooni
koos töötamine kindlaks määratud sarnaste
eesmärkide, huvide paremaks saavutamiseks,
ühendades erinevaid ressursse (aeg, raha,
teadmised jm).
Sotsiaalvõrgustik (primaarne võrgustik) on
inimest argielus ümbritsevad sotsiaalsed
suhted, mis on vajalikud inimese
eksisteerimiseks ühiskonnas. Primaarse
võrgustiku moodustavad indiviidi perekond,
sugulased, sõbrad, naabrid, töökaaslased.
Regulaarne ja organiseeritud tegevus mida mõistetakse võrgustikutöö all
Ametnikevõrgustik (sekundaarne
võrgustik) on eri ametiasutusi esindavad
ametnikud, professionaalid, kes omavad
informatsiooni ja ressursse ning teevad
koostööd kliendi probleemide lahendamiseks
või püstitatud eesmärkide saavutamiseks
Võrgustikutöö on koostöö eri
ametkondadega kliendi argielu probleemide
lahendamiseks. Võrgustikutöö puhul saame
rääkida omakorda ametnikevõrgustikust ja
sotsiaalvõrgustikust.
Üldjuhul peaks koolis klassijuhataja olema
õpilasega seonduva võrgustikutöö algataja,
juhtkond soodustaja ja sotsiaalpedagoog
koordineerija
Võrgustike tüübid
asutuse, organisatsiooni sisene (nt.
koolisisene spetsialistide võrgustik)
omavalitsuse sisene (kaasatud
omavalitsuse erinevad spetsialistid,
asutuste, organisatsioonide esindajad,
kes arutavad konkreetse omavalitsusega
seotud probleeme)
maakondlik (kogu maakonda
kattev võrgustik)
üleriigiline (riigi tasandil
toimiv võrgustik - nt. hõlmab
noorsootööspetsialiste kogu
vabariigis)
piirkondlik (hõlmab mitmeid
omavalitsusi, kuid probleem on
sarnane)
globaalne või rahvusvaheline
(mitmed riigid)
Võrgustikutöö rollid
·
·
·
·
·
·
informatiivne võrgustik - vahendab mingit infot kellegi vahel, kellelegi
probleeme(i) lahendav võrgustik lahendatakse paljusid probleeme ning
probleemid võivad olla üldisemad
(nt. lastega seotud probleemid)
juhtumitöö võrgustik - võrgustik lahendab konkreetseid juhtumeid (nt.
konkreetne lastekaitse juhtum ja selle lahendamine)
preventiivne võrgustik - püütakse ennetada riskigrupis oleva elanikkonna
sattumist riskiolukorda (nt. sõltuvusprobleemid)
muudatusi taotlev võrgustik ehk lobby tegev võrgustik - erinevad spetsialistid,
kodanikud jne saavad teha lobby mingi probleemi teadvustamiseks ühiskonnas või
taotletakse mingite konkreetsete muudatuste tegemist õigusaktidesse
arendustegevuslik võrgustik - alustatud võrgustik vajab arendamist ning läbi
võrgustikutöö toimub mingi eluvaldkonna arendamine vastavalt oma võrgustiku
tüübile
Võrgustikukaart
Võrgustikukaart on inimese igapäevasuhteid võrgustikus kokkulepitud tingmärkidega
kirjeldav skeem, mille abil on võimalik hinnata abivajaja sotsiaalvõrgustikku ning
tema hetkesituatsiooni.
Võrgustikukaardile võib märkida ka ametkondi või ametiasutusi puudutavaid suhteid, mis
võimaldab võrgustikukaardil analüüsida nii sotsiaalvõrgustikku kui ka ametnikevõrgustikku.
Võrgustikukaardi loomine on aluseks hea võrgustiku loomisele.
PERE
SUGULASED
SÕBRAD/
MUUD
KOOL/
LASTEASUTUS
Laps teda ümbritsevates võrgustikes
(Korp 2004)
AMETNIKEVÕRGUSTIK
AMETNIKEVÕRGUSTIK
SOTSIAALVÕRGUSTIK
SOTSIAALVÕRGUSTIK
LAPS
PEREKOND JA KODU
SUGULASED, SÕBRAD, TUTTAVAD
SOTSIAAL- JA TERVISHOIUTEENUSED; HOOLEKANDEASUTUSED;
HARIDUSASUTUSED; TÖÖHÕIVE; POLITSEI; SPORDI- JA
NOORSOOTEENUSED
SOTSIAALMAJANDUSLIKUD TEGURID;
KULTUUR; POLIITIKA; SEADUSED; RELIGIOON
Uri Bronfenbrenner (1917-2005)– Kasvu- ja arenguteooria
Võrgustikutöö võtmeisik peab oskama …
 toetuda eksisteerivatele võrgustikele;
 käivitada olemasolevaid, kuid seni töösse rakendamata süsteeme, st
tajuma seoseid;
 luua uusi võrgustikke ja toetada nende arengut, st olema innovaatiline.
Võrgustikutööd on raske üles ehitada ja seetõttu tuleks mõista, hoida ja
toetada oma koostööpartnereid.
Mida parem on võrgustikutöö, seda paremat abi ja tuge saab ka
abivajaja.
Kõik lapsed ei ole ühesugused, osa on
erinevad
Mida ette võtta kui märkad, et lapsel on
probleemid …
Tee lapsele selgeks, et ta võib sulle rääkida.
Teadvusta ja tegele lapse hirmuga elada
kodus, kus võib vallanduda vägivald.
Otsi abi, kui arvad, et peres võib olla
probleeme – alkoholism on haigus,
perevägivald on sotsiaalne probleem.
Jälgi lapse käitumist kui ta
teistega suhtleb.
Kuula hoolikalt mida laps
räägib.
Õpeta last “EI” ütlema, kui ta ei
taha.
… kui tundub, et alaealist
ahistatakse..
Pöördu kriisiabikeskusesse,
politseisse, psühholoogi või
sotsiaaltöötajate poole. Koos
on kergem lahendusi leida.
Psühholoogid soovitavad …
Suheldes lapsega püüa vältida:
Mineviku kritiseerimist
Negatiivse käitumise üldistamist
Oma isiklike probleemide jagamist
Pidevat õpetamist
Katkestamist
Hinnangute andmist
Perekonna ja sõprade kritiseerimist
Paljude " PEAB" kasutamist
Erinevuste mittetunnustamist
Karistamist aususe eest
Ebarealistlike ootuste püstitamist
Kontakti takistavad tegurid:
















Teine on liiga pealetükkiv
Liigne passiivsus, aktiivsus
Huvipuudus
Eelnevad halvad kogemused
Sobimatu õhkkond
Väsimus
Ajapuudus
Erinevad, liigsed ootused
Üldine vastastikune sobimatus
Liiga erinevad inimesed
Erinevad huvid
Eelarvamused
Liigne otsekohesus
Halb kuulamisoskus
Ajalimiit
Vale koht
Kontakti takistav
mittesõnaline käitumine:









Suur või väike distants
Mööbel barjäärina suhtlejate vahel
Sobimatu hetk, muu on tähtsam
Lodev poos, kaldega eemalduvas suunas või
liiga kramplik, jäik hoiak
Žestid liiga aktiivsed või puuduvad,
vastuolus räägituga
Pilkkontakt puudub või on vähene või liiga
ärev, pealetükkiv
Hääle tugevus liiga vali, vaikne
Kõne katkendlik, monotoonne, liiga kiire või
aeglane
Loid, uimane, liiga energiline
Kontakti soodustavad tegurid:


















Avatud kehakeel
Miimika ( naeratus, sõbralik)
Silmside
Kannatlikkus
Huvitatus
Kuulamisoskus
Sobiv suhtlusstiil
Taktitunne
Sobiv keskkond
Valmisolek, tahe suhtlemiseks
Teema, mis huvitab mõlemaid pooli
Empaatiavõime
Vastastikune sümpaatia
Eelarvamustevaba suhtumine
Hääl
Kohanemisvõime
Sõbralikkus
Optimistlik meelestatus




Avatus
Olukorda arvestav käitumine
Üksteisega arvestamine
Võrdne suhtlemine ( mitte üleolev ega
haletsemine)
Kontakti soodustav mittesõnaline
käitumine:









Umbes käsivarre pikkuse võrra eemal
Mugav, suhtlejaid toetav miljöö
Sobiv hetk, mõlemad valmis kontaktiks
Žestid
kooskõlas
räägitavaga,
illustreerivad ja toetavad
Kerge kaldega poos partneri suunas
Pilkkontakt regulaarne, rahulik
Hääl selgelt kuuldav
Kõne sujuv, sobiva intonatsiooniga,
keskmine, veidi aeglasem
Tähelepanelikkus, sobiv reageerimine
Rühmatöö
 Probleemipuu
ÜLEVAL, LADVAS:
 MIS LAPSEST VÕIB SAADA
 JUURTES, ALL:
 MIKS SEE VÕIS JUHTUDA
Rühmatöö
 KIRJUTAGE VÕRGUSTIK, KELLEGA
HAKKAKSITE LAHENDAMA ANTUD
PROBLEEMI
Kasutatud allikad
 Leena Arras-e loengumaterjalid
 Helen Tomp-i loengumaterjalid
 Hämäläinen, J. Sissejuhatus
sotsiaalpedagoogikasse
 Sotsiaalpedagoogika:
http://www.infed.org/biblio/b-socped.htm
Tänan!