Transcript File - Logopeed Helve

ERIVAJADUSEGA LAPS
LASTEAIAS
Põlva maakonna lasteaedade direktorite ja õppealajuhatajate nõupidamine
23.Jaanuar 2013
Helve Kukk
Põlva linna lasteaed Lepatriinu logopeed
Erivajadusega laps
 Erivajadusega lasteks peetakse lapsi, kelle vajadused erinevad
mingil määral või mingis valdkonnas samavanuseliste laste
omadest . (Türbsal 2000).
 AEV - koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse
arengulisteks erivajadusteks.
 Eelkoolieas on arengupuudega laste arv suhteliselt väike,
sest kerge arengupuudega lapsed ei ole veel arengus piisavalt
maha jäänud. (Bakk&Grünewald 1999)
Psüühilise häirega laps
 Tajumise häired –aistingumeelte petted (sipelgate jooksmine seljal, kohin kõrvus),
ruumi- ja ajataju häired.
 Mõtlemise häired - sundmõtted, luulumõtted, kinnisideed.
 Tundeelu häired –ärevus, hirm, apaatia, higistamine, valud kõhus, peas.
 Lahutamiskartus  Rivaalsushäired - laps tajub oma lähikondset enda rivaalina.
 Kiindumishäired - laps tõrjub järjekindlalt üht vanemat, või ripub tema küljes.
 Tahteelu häired - ei suuda paigal püsida, ainult rabeleks ringi või vastupidi
initsiatiivitus, miimika vähenemine, täielik vaikimine.
 Instinktide häired - toitumisinstinkti häired, suurenenud näljatunne, pidurdamatu
söömine, pidev janutunne, toiduks kõlbmatute asjade söömine.
 Unehäireid - unetus, pidev unisus, liigmagamine
Norm- häire-hälbe-kasvatus ?
Psüühilise häirega laps -2
Kui lapse huvi või fantaasia muutub tema elu segavaks, siis tuleb sellesse
väga tõsiselt.
Vanemate terav silm ja empaatiavõime on asendamatud.
Ei tunne keegi teine oma last paremini, kui tema vanemad
 On normaalne, et koolieelikud fantaseerivad palju,
(näiteks mitmed lapsed mõtlevad omale välja „nähtamatu sõbra”)
 On normaalne, kui viie-kuueaastased lapsed hakkavad esitama
küsimusi surma kohta.
 Lõplikult peaksid lapsed suutma reaalsuse ning fantaasia vahel selget
vahet teha alles 6-7-aastaselt.
Norm- häire-hälbe-kasvatus ?
Käitumishäirega laps








Ülemäärane kaklemine või huligaanitsemine
Julmus loomade või teiste inimeste suhtes
Hävitustung teiste omandi suhtes
Trotslik, väljakutsuv käitumine
Sagedased ja ebatavalise intensiivsusega vihapursked
Püsiv sõnakuulmatus
Korduv valetamine
Korduv varastamine
Väikelapseeas on tavaline ja arengule vastav – laps õpib tundma lubatu ja
keelatu piire, eristama oma võõrast.
Käitumishäirega on tegemist siis, kui seda juhtub tihti muutub süsteemseks
või tahtele mittealluvaks.
Käitumishäiretega laps -2
 Käitumishäire - meditsiiniliselt diagnoositud psüühikahäire
 Käitumishälbe - igasugused normist kõrvalekalduvad käitumisviisid.
 Hälvete ja häirete vaheline piir on igapäevases elus õhuke ja ebaselge !
Taolisi lapsi teiste hulga on koguni 7-8%.
psühhiaatrilisi 3-4% - lapsed, kes vanematele ja õpetajatele ei allu.
Arsti poole pöördutakse sagedasti 4-5 aasta vanuses.
Norm- häire-hälbe-kasvatus ?
Käitumishälbega laps

Hüperaktiivsus– lapsed pole võimelised oma käitumist reguleerima, nad ei talitse oma impulsse, ei malda
oodata, küsib mõttetusi, katkestab pidevalt teiste juttu.

Tähelepanuhäire – probleemid keskendumisega, huvitava tegevuse korral neil probleeme pole (TV-saated,
arvutimängud). Esineb 7-12 % kõikidest lastest.

Tähelepanuhäire koos alaaktiivsusega – häiret on raske märgata, laps on vaikne ei sega teisi. Ta unistab ja
mõtiskleb, mõtted on hajevil, on pikatoimeline ja aeglaste liigutustega.

Hüperaktiivsus koos tähelepanuhäirega – lastel on suuri raskusi paigal istumise ja järjekorras seismisega, ei taju
ohte, esineb palju motoorseid liigutusi, meeldib rääkida, aga mitte kuulata

Motivatsioonipuudulikkus – last ei innusta tulemused, suhtuvad leigelt nii kiitusse kui laitusse.

Opositsioon ja trots – protestib sageli ja tugevalt kõige vastu, reageerib ägedalt igasugusele keelamisele,
keeldub piiranguid tunnustamast on vastu vähimatelegi muudatustele.

Antisotsiaalne käitumine, agressiivsus - käitumine, mille tagajärjel tehakse teisele haiget, tuntakse rõõmu teise
õnnetusest, valatakse oma viha välja juhuslike inimeste või objektide peale, ei olda empaatiavõimeline, avaldub
tihti teiste kiusamisena.

Käitumisviisid, mida iseloomustavad emotsionaalsus, dramaatilisus, ekstravagantsus – oma tunnete
ebakohane ja liialdatud väljendamine, vajadus välja paista.

Tähelepanuvajadus - laps otsib tähelepanu läbi negatiivse käitumise

Toitumishäired - anoreksia, buliimia
Kõnehäirega laps
 Esinemissagedus: erinevatel andmetel - 30% lastel
 Laps ei hakka rääkima
 Laps ei häälda mingeid häälikuid või kõneleb pudistades
 Laps kogeleb on häiritud kõnemeeloodika
 Vahetab ära silpe, mõisteid, liitsõnade osi
 Laps ei suuda end kaasvestlejale arusaadavaks teha
 Müüt on, et kõnehäired kaovad aja jooksul iseenesest.
 Kõnehäired toovad endaga kaasa raskused lugema ja kirjutama õppimisel, õigekirjas,
tekstiloomes, jutustamisel ja loetust arusaamisel.
 Siit võib saada alguse lapse mahajäämus .
Suhtlemisraskustega laps

Uje laps - häbeneb vastata kõnetamisele, ei leia sõpru, ei osale mängudes, satub narrimise objeltiks.

Kiuslik laps - ei hooli inimeste tunnetest, narrib ja kiusab teisi, ähvardab, satub kaklustesse.

Taktitundetu laps - räägib kohatut juttu, hoopleb, võib olla pealetükkiv, klammerduv ja armukade, püüab
tähelepanu rumaluste ja negatiivse käitumisega..

Ülitundlik laps - nutab tihti, solvub kergesti ja võtab kriitikat südamesse, peab pikka viha ,ei unusta ülekohut. Võib
langeda narrimise objektiks.

Kiusatav laps - kannatab vaimse ja/või füüsilise vägivalla all, teda narritakse, tõugatakse, pekstakse, alandatakse.
Tagakiusamine on pidev ja pikaajaline võib püsima jääda isegi elukoha vahetuse puhul.

Äkiline laps - ärritub kergesti, on ägeda loomusega, probleeme on enesevalitsemisega, süüdistab teisi enda
provotseerimises. Võib karjuda, valjusti nutta, hüsteeriitseda, asju lõhkuda või teistele kallale tungida, võib endale
viga teha.

Väike täiskasvanu - on enamasti väga intelligentne ja teadmistejanuline, leiab kergemini kontakti täiskasvanute kui
lastega, peab eakaaslaste harrastusi lapsikuteks. Väike täiskasvanu tunneb end üksikuna, võib saada põlualune,
narrimise või füüsilise vägivalla objekt.

Sündinud juht - on energiline ning aktiivne, organiseerib teiste tegevust. Tal on oma veendumus,
vaidleb, võitleb oma seisukohtade eest.

Pessimistlik laps - võib iga asja pärast kurta, hädaldada, viriseda, kõneleb vinguval toonil, mures, et saab midagi
vähem või kehvemat, kui teised
Norm- häire-hälbe-kasvatus ?
Koduse keskkonna poolest erinev laps
 Kakskeelsest keele- ja kultuurikeskkonnast pärit laps –
süvenev probleem, teise keele omandamine on seotud lisakoormusega
lapse psüühikale, mõjutab tundeid, võimeid, tahet, mälu jm. Pole teada, kas
keele õppimine varases lapseeas, on arengu seisukohalt positiivne või
negatiivne.
Multikultuursest keelekeskkonnast pärit laps, vajab rohkem täiskasvanute
tähelepanu ja toetust nii kodus, kui lasteasutuses.
 Psüühilise ja/või füüsilise vägivalla all kannatavad lapsed
Laps elab tingimustes, kus vanemad ei taju, arvesta lapse põhivajadusi ja
nende täitmist. Füüsilised sümptomid- pilgukontakti puudumine, häirunud
lihastoonus, une- ja söömishäired jm
Kehaliste omaduste poolest erinev laps
 Vasakukäeline laps –
Käelisus on funktsioonide jaotus peaajupooltes. Kui seda struktuuri segatakse
võivad ilmneda häired mäluprotsessis, keskendumisvõimes, kõnes. Ilmnevd
raskused lugemisel ja kirjutamisel, motoorsed häired, ebakindlustunne jne.
Lapsed vajavad juba esimestel kirjutamise katsetel intensiivsemat tähelepanu.
Kehaliste omaduste poolest erinevad lapsed,
rühihäired
lampjalad
komppöid
probleemid lihastoonusega jne.
Sagedaste tervisehäiretega laps
Lapsed, kes ei ole otseses meditsiinilises mõttes haiged.
Hingelised probleemid annavad endast märku füüsiliste vaevustena.
 haigestub hingamisteede viirushaigustesse - immunsüsteem on nõrk ja
habras, sageli köha, nohune.
 põeb pikaajalist kord ägenevat, kord taanduvat kroonilist haigust suhkurtõbi, astma.
 on tihti väikeses palavikus - konkreetsele haigusele viitavate sümptomiteta
 on kahvatu, loid, nõrk ja väsinud
 kannatab korduvate valude käes (peavalu, kõhuvalu jm)- meditsiinilist põhjust
ei suudeta leida.
 on hädas seedekulgla tööga.
 kannatab une- või toitumishäirete all
 esineb allergia
Norm- häire-hälbe-kasvatus ?
Meelepuudega laps
 Kuulmispuue – kuulmispuude esinemissagedus on umbes 6–6,5%;
Vaegkuuljad ehk nürmikud — kuulevad helisid osaliselt, kasutavad
abivahendina kuuldeaparaati või sisekõrvaimplantaati.
Kurdid — inimesed, kes ei kuule peaaegu mingeid helisid (v.a. väga tugevat
heli, nt lennuki või suure veoauto müra), kasutavad suhtlemiseks viipekeelt
 Nägemispuue – Nägemispuude esinemissagedus: 0,05-0,1%
Vaegnägija- nägemisteravus on prillidega korrigeeritav
Pime- nägemisteravus paremini nägeval silmal koos korrektsiooniga on
allla 0,05 ja/või vaateväli kitsam kui 10 kraadi.
Praktiliselt pime- säilinud nägemisjääki nii palju, et ta saab seda kasutada
igapäevases elus kasutab vastavat tehnikat.
Täispime- isik, kes ei näe valgust.
Omandamisraskustega laps
 Kerge vaimupuudega laps, omandamisaskustega laps –
areng on pidurdunud, aja jooksul õpiabi tugisüsteemide
rakendamise tulemusel, teadmised oskused stabiliseeruvad,
jõuavad eakohasele normile järele ja enamgi veel.
Siia kategooriasse on kuulunud maailmakuulsused (Balzac, Salinger,
Albert Einstein, T.A. Edison jt) – uuringu põhjal on Eestis kergemal
või raskemal kujul 36 % lastest.
Arengupuudega laps-1
Füüsiline ja vaimne puue võivad esineda nii koos kui eraldi.
Võivad kaasneda mõne puudega, olla geneetiline, pärilik või haigusena.
 Füüsiline alaareng - tavaline enneaegselt sündinud lastel, jõuab laps teistele
endaealistele arengus järele juba kolmandal eluaastal või veelgi varem.
 Füüsiline arengupeetus – ilmneb sageli isutus, söömisprobleemid,
hilineb lihastoonuse areng, võib hilineda kõne.
Väikelapse ajutise arengupeetuse korral jõuab laps füüsisega eakaaslastele
järele enamasti teismeliseeas, füüsilise arengupeetusega ei kaasne
vaimupuuet

Ortopeedilised, luustiku ja lihaskonna puuded-
Arengupuudega laps-2
Vaimupuue - diagnoositakse umbes 3% lastest
Pidurdunud psüühika arenemine -tunnetuses, kõnes, motoorikas ja
sotsiaalsetesvõimetes avalduv normist madalam intellekti tase. Vaimse
alaarenguga võib kaasneda ka mõni muu vaimne või füüsiline puue.
 Kerge vaimupuue (IQ 50 –70) oskuste kujunemise tempo on normist aeglasem,
omandavad rääkimisoskused viivitusega ja sõnavara ei kujune kuigi suureks.
Vajavad järjepidavat kõrvalist abi õppimisel ja võimete arendamisel.
 Mõõdukas vaimupuue (IQ 35 – 49) omandab oskusi ning teadmisi aeglaselt ja
puudulikult. Mahajäämus ilmneb eneseteenindamisoskustes, motoorsete
võimetes. Õpiedukus on piiratud ka abistamise ja vähendatud nõudmiste korral.
 Raske vaimupuue (IQ 20-34)- vaimne areng veelgi madalamal saavutustasemel,
esineb olulisi motoorika- j a kõnehäireid
 Sügav vaimupuue (IQ …-20) - kõne ei arene, ei saa aru teiste kõnest, ei suuda
hoolitseda oma põhivajaduste rahuldamise eest. Vajavad ööpäevaringset
järelvalvet.
Andekas laps
 Keeleline andekus – hakkab eakaaslastest varem rääkima, on jutukam, huvitub juttudest,
raamatutest.
 Loogilis-matemaatiline andekus - huvi arvude, loendamise vastu, hea keskendumisvõime,
mälu, tähelepanuvõime ja ruumitaju. Hakkavad rääkima üsna vara.

Muusikaline andekus -tunneb varakult huvi muusika vastu, võib õppida kiiremini laulma
kui rääkima.

Kehalis-kineetiline andekus- on palju fantaasiat. hea taju, kasutavad võrdlusi ja mäletavad
nähtut pildiliselt.
 Ruumiline intelligentsus - lapsed on head orienteerujad, oskavad lahendada ruumilist
kujutlusvõimet nõudvaid ülesandeid ning mõista skeeme.
 Interpersonaalne andekus - lapsed on emotsionaalsed ja koostööaltid, mõistavad kaaslasi
ja aitavad, on avatud ja tunnetavad hästi reegleid.

Intrapersonaalne andekus – tahavad eristuda massist, tunnevad iseennast, teavad oma
nõrkusi ja tugevusi.

Naturalistlik andekus - tunnevad huvi loomade, lindude, taimede, putukate ja kivimite
vastu, jälgivad loomade käitumist, alustavad varakult kollektsioneerimist-
Andeka lapse probleemid 1
 Passiivsus õppetöös
 Läbisaamine kaaslastega





Raskused mängukaaslaste leidmisel
Eristuvad vabatahtlikult
Autoriteediprobleemid- Liiga andekaid ei taheta juhtideks,
andekas ei talu endast rumalamat juhti.
Üliarenenud õiglustunne -protestivad kui tajuvad ebaõiglust,
ebaloogilisust või mõtlematust.
Ei talu rumalust - väga raske taluda kooslust endast rumalamatega,
ei suuda tavainimestega leppida, muutub tigedaks ja pettunuks.
Andeka lapse probleemid 2
 Oskamatus vaikida - ütlevad kõike, mida mõtlevad.
 Kuulab valikuliselt - ei kuula, mõtlevad oma mõtteid.
 Ei talu rutiini - kahtlevad kõiges ja kõigis.
 Möllav fantaasia - raske eristada reaalsust kujutlusest,




soovmõtlemist tegelikkusest, on keskmisest tundlikuma hingelaadiga
Painavad filosoofilised probleemid -huvituvad tõe ning vale,
religiooni ja ateismi, headuse , kurjuse vahekorrast, kõlbelistest
ja eetilistest kategooriatest.
Tüdrukud eelistavad poiste mänge - võib seletada meessoole omase
saavutusvajadusega ning sooviga olla sõltumatu.
Kohanemine võib olla näiline - Suur osa andekaid kohaneb väliste normidega,
laps on sattunud sõltuvusse kiitusest. Täiskasvanuna muutub ta suure
tõenäosusega töönarkomaaniks,kes oma saavutustega iial rahul ei ole.
Ei pruugi taluda konkurentsi ja kriitikat.
Erivajadusega laps lasteaias
Tegelikkuses suur tühjus
Erivajadustega laps lasteaias
Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad
lapsevanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku
kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused
(Eesti Vabariigi haridusseadus prg. 24, lg.1 )
Põhiseaduse § 37 ei sätesta ühtegi erinõuet erivajadustega
laste suhtes – neid lapsi tuleb käsitleda võrdväärsena koos teiste lastega.
Lähtuvalt koolieelse lasteasutuse seadusest kaasatakse 1,5–7-aastaseid
erivajadustega lapsi tavalasteaedadesse pere elukoha lähedal.
Uue koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel hindavad
lasteaiaõpetajad koos perega lapse arengut, viivad läbi arenguvestlusi ning
koostavad vajadusel lapsele individuaalse arenduskava.
Lasteaiast saab laps ka eripedagoogilist ja logopeedilist abi.
Lasteasutuse laste üldteenindamiseks luuakse üks logopeedi ametikoht iga 30 kõneravi vajava lapse kohta. (Koolieelse lasteasutuse personali
miinimumkoosseisu kinnitamine, määrus nr 58)
Erivajadusega lapse märkamine
 Vastsündinud lapse peret teavitatakse ja nõustatakse
arenguprobleemide korral regionaalses sünnitusmajas (pediaatri
kontroll pärast lapse sündi, meditsiiniline abi, sotsiaalnõustamine).
 Perearst jälgib , hindab lapse arengut, teeb vajadusel koostööd
omavalitsuse
 Sotsiaaltöötajaga, kes nõustab peret sotsiaalabi, koolieelse
lasteasutuse, rehabilitatsiooniasutuse ja nõustamiskeskuse
küsimustes
 Lasteaed on lapse arenguliste erivajaduste märkajana teisel kohal
lapsevanema järel.
Erivajadusega lapse märkamine
I tasand-märkamine
• Lapse arengu jälgimine
(rühmas)
• Kõneliste erivajaduste
märkamine-mil määral ja
miks laps erineb
• Esmased võimalused last
toetada
• Laosevanema kaasamine
• Õpetaja abi
• Rühma õpetajad
• LiikumisMuusikaõpetaja
• Lapsevanemad
Erivajadusega lapse märkamine
II tasand-hindamine
• Täpsem vajaduste väljaselgitamine
• pedagoogilis-psühholoogiline
• meditsiiniline
• kõnearenguline
• Tõhusam koostöö lapsevanemaga
• Rühmaõpetajad
• Lapsevanemad
•
•
•
•
•
•
•
Eripedagoog
Logopeed
Psühholoog
Sotsiaaltöötaja
Füsioterepeut
Tegelusterapeut
Perearst
Erivajadusega lapse märkamine
III tasand- sekkumine
• Arengule vastavate tugisüsteemide
loomine
• Arendustegevuse individualiseerimine IAK
• Vajadusel kasutada nõustamiskomisjoni
soovitusi
(sobitus, tasandus vm. erirühm)
•Kogu lapse arengut
toetav meeskond lasteaias
•Lapsevanemad ning pere
•Rehabilitatsiooni spetsailistid
•Riiklikud
metoodikakeskused
õppenõustamiskeskuse
töötajatele
Erivajadustega laste tugiteenused lasteaias
 Lasteaedades märgatakse erivajadusega lapsi varakult, otsitakse abi
nõustamiskeskustelt, lapsi uurivad meedikud, eripedagoogid ja psühholoogid.
 Peamine probleem on – nende laste abistamises. Lasteaiaõpetaja ei saa ega peagi
olema eripedagoog. Teadmiste rakendamine selles vallas eeldab süsteemset
ettevalmistust. Vastavad teadmised ja oskused ei ole omandatavad paari
loengukursuse või seminari raames. (M. Padrik)
 Hoopis suur puudus on koolieelsele eale spetsialiseerunud psühholoogidest, kes
oskaksid aidata ja toetada pedagooge ja peresid käitumisprobleemide ilmnemisel.
 Koolieelses eas on tugivõrgustik võrreldes kooliga sootuks nõrk.
 Sarnaselt uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse miinimumkoosseisude määrusega
reformib Haridus- ja Teadusministeerium ka koolieelse lasteasutuse seadust. Arutluse
alla tulev määrus sätestab lasteaedades töötavate spetsialistide loetelu, sealhulgas ka
AEV koordinaator.( R. Rahuoja ELÜ eestseisus)
 Sobitusrühmadega majadesse soovitatakse eelnõus eripedagoogi ametikoha loomist
Põlvamaa Õppenõustamiskeskus
2008 aastast

Nõustamiskeskuse spetsialist (peamiselt just eripedagoog), käib vajadusel kohtadel ,
tööde hulka kuulub tunni- ja rühmavaatlused, võimalike erivajaduste varajane
märkamine, annab soovitusi lastele võimalikult soodsa keskkonna loomisel.

Psühholoogiliseks nõustamiseks, pereteraapiaks on hästi sisustatud, hubane ja
privaatne ruum Põlva Maavalitsuse IV korrusel, vajadusel on valmis psühholoog
kohtadele sõitma.

Toimuvad tunnustatud lektorite loengud HEV teemadel.
Maavalitsuse hoone 4. korrus
Kesk 20, Põlva 63308
Koordinaator Heido Sinivee
Tel: 513 7763 ja 799 8948
E-post [email protected]
Eripedagoog-logopeed Aivi Lusti
Tel: 799 8948
E-post [email protected]
Psühholoog Anneli Veeret
Tel: 799 8948, 5340 8204
E-post [email protected]
Sotsiaalpedagoog Ulvi Kollom
Tel: 799 8948
E-post [email protected]
Erivajadustega laps ja sotsiaalsüsteem

Sotsiaalsüsteemi abi - rehabilitatsiooniplaani raames on võimalik taotleda ressursse nii tugiisiku
kui täiendavate spetsialistide teenuste tarbeks. Tegemist väga kalli lahendusega. Isiklik
rehabilitatsiooniplaan koostatakse kuni kolmeks aastaks, selle täitmise eest vastutab lapsevanem

Rehabiltatsiooni meeskonnad töötavad üle Eesti , koostavad erivajadustega lastele isiklikke
rehabilitatsiooniplaane.

Protsessi algatajaks on perearst, lapse arengu mitmekülgse hindamise viivad läbi
sotsiaaltöötaja, logopeed või eripedagoog, tegevusterapeut, füsioterapeut, psühholoog, eriarst
ja meditsiiniõde.

Hindamise tulemusena määratakse lapse puude raskusaste (kerge, keskmine, raske, sügav)
vastavalt sellele, missugust lisaabi laps vajab.

Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust.

Koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest.
Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskus
AS Põlva Haigla Uus tn.2, Põlva 63308
Administraator tel: 799 9153
[email protected]
L.M.Füsioteraapia OÜ
Tuglase 5, Põlva
Tel. 7333113
56697067
Erivajadustega laste tugiteenused ja KOV
 Lapse arengu toetamisega seotud kulutusi spetsialistidele ja abivahenditele ei
suuda iga kohalik omavalitsus kanda. Kodused lapsed võivad jääda arengutoeta.
 Kui arenguprobleemist tulenevalt on laps võimeline õppima vaid täiskasvanu
individuaalsel juhendamisel, tema töövõime on äärmiselt piiratud, ta vajab pidevat
järelvalvet ja suunamist, tuleb kaaluda, millises keskkonnas on võimalik vajalikku
ressurssi leida ja tulemust optimaalsel viisil saavutada. Võimalik, et laps jääb
samasse keskkonda ja saab tugiisiku--? abiõpetaja - ?
 Päevahoiu teenus - ?
 Erinevad skeemid :
Sotsiaalministeerium
Lapsevanem-KOV
Projektipõhiselt
Ühendused – autistide ühing jm.
Põlvamaa võimalused

Eesti Lastefondi Põlva tugirühm aktiivsus-ja tähelepanuhäiretega (ATH) laste vanematele
Tugirühma juhid:
Karin Simso tel. 5536758
Heli Leet
tel. 5040576
Koolikohustus
PGS §17
(1) Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks.
Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
(11) Lapsevanem võib nõustamiskomisjonilt taotleda koolikohustuse edasilükkamist.
(3) Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta
30. aprilliks saanud kuueaastaseks.
§ 18. Vanematele on koolikohustusliku lapse jaoks kooli valik vaba, kui soovitud koolis on
vabu kohti.
§ 19. (1) Kool on kohustatud tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas
elavale koolikohustuslikule lapsele.
§ 20. Koolikohustust võib täita ka kodus õppides.
§ 37 Erivajadustega lapsed ei ole vabastatud koolikohustuse täitmisest.
AEV-st saab HEV hariduslik erivajadus
Erivajadusega laps
ALLIKAD
Erivajadustega laps lasteaias: mõtteid hetkeolukorrast ja võimalustest Marika Padrik,
Tartu Ülikooli eripedagoogika osakond Koolielu
Erivajaduste varajasest märkamisest ja sekkumisest Tiina Peterson, HTM-i
üldharidusosakonna peaekspert
http://www.vorunoortekeskus.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=22&Ite
mid=26
http://aidi.adisain.eu/doc/ettekanded/erivajadustega.pdf
http://www.eklvl.ee/ver1/kuulmispuudega/index.html
http://www.mentalhealthpromotion.net/resources/juhendmaterjal_vaimse_tervise_edenda
miseks1.pdf Kai Teeäär 2005 Laste vaimse tervise edendamise võimalustest ning
parimast praktikast Euroopas
“Laps - erivajadusega laps “ Ingrid Veskiväli Kasvatusteaduste magister
Lasteaia logopeedi eriala profiil – 2011
ERIPEDAGOOGIKA
nr 40, oktoober 2012 Alusharidus,
TELLIMISEKS:
e-kiri [email protected]
soovija postiaadress
maksja andmed
eksemplaride arv
Kogumik tuleb posti teel koos arvega.
Ühe eksemplari hind on 3,20€.
ERIPEDAGOOGIKA
nr 35, oktoober 2010 Õppenõustamine
Tänan !
Logopeed Helve Kukk
logopeed
Põlva Lasteaed LEPATRIINU
Piiri 3
63308 Põlva
79 94 044
[email protected]
www.hellognet.weebly.com