Transcript Document 7637661

ATH sündroomiga laps
Uurimustöö
Helge Käär
28.veebruar 2010
Hüperaktiivsus-mis see on?



Aktiivsus – ja tähelepanuhäire
tähendab häireid aktiivsuses ja
tähelepanuvõimes.
Praegusel ajal peetakse
hüperaktiivsust psüühikahäireks, kui
see on keskmiselt või tugevasti
väljendunud.
Diagnoosi saavad kindlaks määrata
ainult lastepsühhiaater koos
erialaspetsialistidega
Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 11.Tartu Ülikooli kirjastus
AJALOOLISED KÄSITLUSED



Juba 1902.a kirjeldas Still lapsi, kes olid
agressiivsed, kuritegevusele kalduvad, ei
allunud distsipliinile. Nad olid vähese
tähelepanuvõimega ja väga püsimatud.
Hüperaktiivsust peeti kuni 1960ndate aastateni
peamiselt ajukahjustustega laste probleemiks.
Euroopas kehtivasse haiguste kvalifikatsiooni
jõudis hüperaktiivsus 1978.a. ja Ameerikas
1980.a.
Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 12.Tartu Ülikooli Kirjastus
Hüperaktiivsuse närvisüsteemiga
seotud põhjused




Hüperaktiivsete laste ajuvedelikus on
leitud dopamiini sisalduse langust.
Praeguseks on kinnitust leidnud aju
otsmikusagara olulisus ATA tekkel.
Paljud hüperaktiivsed lapsed on olnud
sündides madalakaalulised.
Ainult 5% sünnitraumadega lastest on
hüperaktiivsed
Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 13. Tartu Ülikooli Kirjastus
Pärilikud põhjused


On uuritud hüperaktiivsete laste
lähisugulasi, võimalusel kaksikõdesidvendi. Tulemuseks osadel lastel on pärilik
eelsoodumus olemas.
Täpselt ei teata, kuidas hüperaktiivsuse
eelsoodumus põlvest põlve edasi kandub.
Ümbritseva keskkonna mõjutused


Hüperaktiivsete laste vanemad
keelavad ja kamandavad lapsi ja ei
suuna ega õpeta.
Hüperaktiivsuse kujunemisele aitab
kaasa ema masendus, alkoholi-ja
narkosõltuvus, toimetulekuraskused
ja suhtlemisprobleemid - erinevate
tegurite koosmõju.
Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk
14,Tartu Ülikooli Kirjastus
Hüperaktiivsuse esinemine



Keskmiselt 3-5% lastest on
hüperaktiivsed.
Mõnede uuringute põhjal isegi kuni
20%.
Eestis tähendaks see umbes 700012000 hüperaktiivset last vanuses
0-15 aastat.
Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 15. Tartu Ülikooli Kirjastus
Hüperaktiivsuse avaldumine ülemäärane aktiivsus



Laps ei suuda rahulikult paigal
püsida;
on pidevas liikumises - jookseb,
ronib, hüppab – ka olukordades,
kus see ei sobi;
on paigalpüsimatu, ei suuda
rahulikult istuda või seista, niheleb,
vehib käte – jalgadega.
Roomeldi M. jt Hüperaktiivne laps Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003 lk 19
Impulsiivne käitumine




Laps käitub mõtlematult, asub tegutsema
enne, kui korralduse lõpuni kuulanud;
räägib vahetpidamata, segab teiste jutule
vahele;
sekkub teiste tegevustesse luba
küsimata, sageli kohatult;
ei suuda mängudes ja grupitöös oodata
oma järjekorda.
Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 20. Tartu Ülikooli Kirjastus
Tähelepanu puudulikkus









Laps suudab ühele tegevusele keskenduda vaid lühiaegselt,
enamasti 15-25 minutit;
suudab keskenduda ainult ühele tegevusele, esemele või
inimesele korraga;
suunab oma tähelepanu pidevalt ühelt tegevuselt, esemelt või
inimeselt teisele;
jätab kõnetamisel mulje, nagu ei kuulekski, et tema poole
pöörduti;
ei pane tähele väikesi detaile, teeb hooletusvigu;
teeb vastumeelselt vaimset pingutust nõudvaid ülesandeid;
ei tule toime oma tegevuse ja tööülesannete planeerimisega;
kaotab sageli oma asju, sest ei pane tähele, kuhu need
unustas;
on igapäevases tegevuses halva mäluga.
Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 20. Tartu Ülikooli Kirjastus
Lapse kirjeldus








Elav, liikuv, rõõmus
Vaimsed võimed kõrgemad
kaaslastest
Motoorika korras, käekiri
lohakas
Rahutu - niheleb, käed,
jalad ei püsi paigal
Keskendumisraskused –
alustab tööd tunduvalt
hiljem, ei leia järge üles
Tegutseb muude asjadega
– joonistab sõjateemalisi
pilte, ise kaasa häälitsedes
Unustab asju koju, tõuseb
pingist ja võtab teistelt
vajaminevat
Asjad kotis ja sahtlis sassis
Suhted kaaslastega







On rõõmsameelne, tal on sõpru
Tihti kaklused – tahab olla liider
Meelistegevus: koolikottide loopimine,
togimine – põhjustab õiendamisi, riidu
Trügib kampa, kus teda ei soovita
Kutsub sõpru külla – mäng lõpeb tihti
kaklusega
Jookseb vahetunni ajal sõbraga sihitult
ringi
Pärast tunde kolab ringi, ei taha koju
minna
Lapse tööd, tegemised
Positiivsed tegevused




Loeb soravalt,
räägib palju
Arvutab kiiresti,
enamasti veatult
Joonistab ja
meisterdab
innukalt talle
sobivatel teemadel
Peab õpetajat
heaks ja korraks
kuuletub
Näiteid elust enesest





Pidevalt on tintenpen kadunud. ,,Kus on ?”,,Kodus, kadunud.”
Alustab tööd hariliku pliiatsiga. Varsti avastab asjade vahelt
penni. Rõõmsalt: ,,Ah, leidsin!”
Sünnipäevakaardile kirjutatakse nimed õnnitluse alla. Kõik
teevad nii, ainult hüpik kirjutab suurelt õnnesoovi kohale oma
nime.
Algamas on aktus. Klass on rivis saaliminekuks. Puudu hüpik - on
jooksmas. Kohale ta jõuab - ainult, et saalis lauldakse juba
hümni.
Poiss muretseb tekstülesannete pärast. Tegemist ühe
küsimusega ülesandega. Kas peaks tegema ühe või kahe
küsimusega? Teeb igaks juhuks kahe küsimusega ja vastus tuleb
üle saja (pole veel koolis õppinud).
Ei alusta kirjalikke töid peaaegu kunagi õigeaegselt. Ei tea järge,
tunneb end ebalevalt. Üleminek uuele tegevusele raske.
Minu tegutsemine







Näitan üles heatahtlikkust: tegijal juhtub
nii mõndagi!
Tähelepanu köitmine – märguanded.
Tagasiside – miks nii juhtus, analüüs.
Tunnis virgutusharjutused.
Sobiliku koha ja pinginaabri valik.
Vajadusel struktureeritud ülesanded.
Edu puhul tunnustamine.
Laste tegutsemisviisid (Aunola & Nurmi)
Kui koolis tehakse ülesandeid, siis kardan, et mina ei oska.
Kooli on tore tulla.
Kui mõni asi on raske, siis küsin kohe õpetajalt abi
Kooliülesanded on mulle rasked
Kooliasju on tore teha
Mõnikord ma viivitan ülesande alustamisega
Kui mõni asi on koolis raske, siis teen meeleldi midagi muud
Pingutan ja teen ära ka rasked ülesanded
Tahan teha kõik koolitööd ilma abita
Teen koolitööd alati lõpuni ära
Kui koolitöödest midagi on raske, jätan selle kohe pooleli
Ma oskan ka raskeid koolitöid kohe õigesti teha
Minu arvates on paha kooli tulla
Alati ma ei suuda teha kõiki koolitöid
Mõnikord ma jätan keerulised ülesanded pooleli
Tahan alati, et õpetaja kontrolliks minu töö üle
Mulle meeldivad ka rasked ülesanded ja mängud
Õige
x
x
x
x
x
x
x
x
Ei ole
x
x
x
x
x
x
x
x
x
Kuidas toime tulla?




Märka varakult ATH sündroomiga last.
Esimesed märgid avalduvad juba 3-4
aastastel lastel.
Pole paha last, näe lapse juures neid
omadusi ja enneta lapse halba käitumist.
Kaardista, millised oskused lapsel
puuduvad. Nõua seda, millega laps toime
tuleb.
Diagnoosi määrab pädev komisjon.
Koolituse materjalid, 27.11.2009 Tarja Orellana ja Terhi Ojala
Õpetaja tegevused





Märkamine - õpetaja näeb mind, kuuleb mind,
mina olen õpetajale tähtis, mind oodatakse.
Tagasiside – neutraalne seletus tegevustele, ei
tohi ära kaduda soov heale pürgimuslikule
õppimisele. Sul on probleem ja ma aitan sind.
Piirid - reeglid, karistused koos paika panna.
Motiveerimine - positiivsete omaduste
rõhutamine, positiivse minapildi kujundamine
– saan hakkama, , toimetulekustrateegiad –
ma tahan seda teha.
Tunnustamine
Kontakt lapsega







Lühike pilkkontakt, puudutus.
Juhendid lihtsate sõnadega.
Selged tunniüleminekud.
Struktureeritud ülesanded.
Sagedane tagasiside.
Rahulik õhkkond klassis.
Kokkulepitud märgusõnad nagu ,,Stopp!”
jne.
Neuhaus,C (2001)Hüperaktiivne laps, lk 142-143 Tallinn: Kunst
Koostöö lapsevanematega



Individuaalne vestlus - mida
rohkem infot lapse kohta, seda
tegusam on koostöö
Tugirühmad – sarnaste muredega
lastevanemate kokkuviimine
spetsialistidega
Koolitused, loengud
Koostöö tulemuslikkus




Lapsevanem on toetav, huvitatud lapse
käekäigust. Kohtume vajadusel. Info
liigub päeviku ja interneti kaudu.
Ema on vähendanud poisi internetis
viibimise aega. Sõbrad käivad külas ainult
siis, kui vanemad on kodus.
Poiss käib jalgpallitrennis.
Õpetaja vastutab koolis toimunu pärast,
vanemad kodus.
Struktureerimine



Õpetatav materjal tükeldatakse
osadeks nii, et õppimine oleks
lapsele omastatav.
Struktuur võimaldab keskendumist.
On õpetuse süsteemne planeerimine
ja täideviimine.
Pibacka – Rönkä T. Loengumaterjal 02.02.2010 põhjal
Tulevikuvisioon




Laps on klassi sulandunud. Kasutan erinevaid
tehnikaid tähelepanu köitmiseks: näit rütmi - ja
virgutusharjutusi, mõistatusi, vanasõnu,
õppemänge, vaikuse kuulamist jne
Laps peab tundma eduelamust, et
eneseväärikustunne saaks välja areneda.
Koolitusest ja kirjanduse läbitöötamisest on olnud
tuge. Püüan praktikas kasutada neid nõuandeid ja
jagada teadmisi teistega.
Lapsevanemate ja õpetaja tasakaalukus, hoolivus,
järjekindlus ja armastus aitavad ATH laste
probleeme leevendada.
Kasutatud kirjandus




Roomeldi,M. jt (2003) Hüperaktiivne
laps,Tartu Ülikooli Kirjastus
Neuhaus, C. (2001) Hüperaktiivne laps,
Kirjastus ,,Kunst”
Pibaca-Rönkä, T. Koolitusmaterjalid
Tallinn, 02.02.2010
Orellana, T. ja Ojala T. Koolitusmaterjalid
Tallinn, 02.02.2010