Lapse mängu areng sünnist kuni kuuenda eluaastani

Gerda, Ege, Siiri, Mailika

Sünd kuni 3.-elukuuni

• Lapse arengu juures mängib keskkond ülitähtsat osa. • Lapse arengut toetavad järgmised mänguasjad: • plastklotsid, • väikesed kõristid mida saab peos hoida, • madratsi kohale riputatavad lelud, • põrandal asuvad imiku tegevuskeskused.

Oskused kolmandal elukuul.

• Näeb seost oma käeliikumise ja mänguasja vahel.

• Huvitub oma kätest mida liigutab näo ees.

4.-6. elukuuni

• Kõndimistugi, • pehme mängumatt, • pehme pildiraamat, • pehmed ehitusklotsid, • vanni lelud, • padjad, • puust kujundid, • jonnipunn.

• Peab meeles, kuidas tuttava mänguasjaga mängida saab.

• Silmitseb peeglist oma kujutust, • Vaatab esemeid uudishimulikult. • Kuuendal elukuul hoiab mänguasja kindlalt mõlemas käes maha pillamata. • Küünitab aktiivselt uudishimu äratanud mänguasjade poole.

7.-9. elukuu

• Kergesti peoshoitavad kõristid, • põrandal paiknevad imiku tegevuskeskused, • pehmed pallid, • väike ratastega mänguasi, • Mängib vastamisi istumise mänge. • Teab, kuidas mänguasja liigutada nii, et see häält teeb. • Laps mõistab, et ta võib esemeid liikuma panna.

• Otsib ülesse peidetud esemeid.

• Tunneb ära mänguasja mida pole paar nädalat näinud.

• Mängib üheaegselt kahe või enama leluga.

• Avastab tuttavatel mänguasjadel uusi omadusi.

• Hakkab matkima mõnda tegevust.

• Asetab väikeseid mänguasju mustritesse ja kujunditesse. • Kolgib helitekitamiseks kahte mänguasja kokku.

• Tunneb ära mänge ja riime. Loob tegevuste vahel seoseid.

10.-12. elukuu

• Üksteise sisse käivad klotsid, • haakuvad klotsid, • Kujundisorteerid (postkasti mäng), • suured joonistus kriidid ja paber, • muusikaline üleskeeratav mänguasi ja jonnipunn.

• Mängi koos lapsega ohtralt käelist tegevust arendavaid mänge.

• Tänu paremale keskendumisvõimele suudab vähemalt minutiks ühele tegevusele pühendada.

• Asetab väikese klotsi tassi sisse.

• Proovib midagi ja peegeldab siis kogetud mõne minuti jooksul tegevusega. • Näeb vaeva lauamängu nuppude kohale panekuga.

13.-15. elukuu

• Lihtsad kujundid, • piltmosaiigid, • ehitusklotsid, • väike pall, • kujundisorteerid.

• Mängida palli veeretamist. • Lõbustab ennast raamatust tuttavate piltide otsimise ja neile osutamisega.

• Keskendub pikemaks ajaks piltmosaiikidele.

• Mängides hakkab ilmnema kujutlusvõime. • Juttu ettelugemisel ilmutab miimikaga suurt kaasaelamist. • Keskendub hästi kuni tegevuse lõpetamiseni.

• Mängib kujutlusmänge. • Meeldib mängida vee ja liivaga.

1,5 kuni 3 eluaastat

• Mängi temaga meelsasti. • Jäta lapsele tegevusruumi (laps tahab ise avastada ja uurida). • Võimalda eakohast tegevust. • Tunne tema saavutuste üle heameelt. • Ole enese vastu aus (nii laps kui täiskasvanud peavad olema hea meeleolus).

• Ära tee liiga tihedat päevakava.

• Lase tal teiste lastega mängida. • Selgita välja, mis talle eriti meeldib. • Julgusta maimikut noorema õe või vennaga mängima. • Võimalda lapsele erinevaid mänguasju.

15.-18. elukuu

• Hakkab mänguväljaku aktratsioonidel ronima (kuid vajab pidevat järelvalvet). • Meeldib pliiatsite või värvidega juhuslikke märke teha. • Õpib veega mängides mahu ja hulga mõistet.

• Hakkab omandama põhilisi seltskondlikke oskusi, näiteks mänguasja teisele lapsele ulatama.

• Mängib teiste lastega kõrvuti ja jälgib neid tähelepanelikult, õppides nende suhtlemisest ja mänguasjadega tegelemisest.

19.-21. elukuu

• Meeldib tegeleda modelleerimismaterjalide ning liiva ja veega, vormida kujusid ja joonistada liivale. • Meeldib vabalt aias ringi joosta. • Hakkab kasutama mänguasju kujutlusvõimet kaasavateks mängudeks, sest kujunduslik mõtlemine on edasi arenenud.

22.-24. elukuu

• Vajutab mänguasja pedaalidele aga ei jõua neid veel ringi käima panna. • On haaratud kujutlusvõimet kaasavast mängust. Meeldib teiste laste seltskond, kuid ei taha nendega mängasju jagada ega oska nendega koos mängida.

25.-30. elukuu

• Saab konstruktor mänguasjade ning üksteisega sobituvatest tükkidest piltmosaiikidega paremini hakkama. • Kasutab fantaasiamängude avardamiseks kõnet (näiteks riietumisel). • Võib olla mures, kui tema lemmikmänguasi üksi koju jäetakse. • Hakkab õppima põhilisi sotsiaalseid oskusi, nagu õdede vendade ning teiste lastega mängides asjade jagamine. • Tahab innukamalt teiste lastega koos mängida, kuigi arusaamatuste ja vaidluste tekkimine on veel üsna tavaline.

31.-36. elukuu

• Õues mänguväljakutel tuleb toime redelitel ja liumägedel. • Oskab pedaalidega mänguasjaga edasi liikuda.

• Tegeleb lasteaianurgas või lasteaias paljude mänguasjade ja mängudega. • Saab hakkama lihtsamate majapidamistöödega, mänguasjade korvi panekuga.

• Paneb kokku kolmest või neljast tükist koosneva piltmosaiigi. • Suudab ühel jalal seistes mitu sekundit tasakaalu hoida.

3-3,5 eluaastat

• Ehitab puuklotsidest torni • Oskab pedaalidega mänguasjaga (kolmerattaline jalgratas) siledal pinnal aeglaselt edasi liikuda.

• Oskab kääre kindlalt käes hoida ja suure paberilehe pooleks lõigata.

3,5-4 eluaasta

• Lööb meelsasti palli jalaga või võtab ülesse ja viskab käega aga palli püüda veel ei oska. • Tegeleb meelsasti asjadega, mis nõuavad käte ja silmade koostööd (piltmosaiigid). • Võib mängida mitu minutit järjest.

• On piisavalt enesekindel, et proovida mänguväljakul kõiki atraktsioone.

• Hüppab meelsasti lastebatuudil.

4.-4,5 eluaasta

• Pingutab tublist, et lihtsates mängudes järjekorra temani jõudes edukas olla. • Oskab kiikuda. • Püüab ronimisköit mööda üles ronida aga see on veel liiga raske. • Jookseb kiiresti ja ühtlases tempos ning oskab teel olevate takistuste eest kõrvale põigata. • Naudib veemänge, oskab vett ühest anumast teise valada, ilma et tilkagi maha läheks. • Tüdrukud kalduvad mängima tüdrukutega ja poisid poistega.

• Oskab oma võimeid mängukaaslastega hinnata.

4,5. – 5. eluaastat

• Tahab mängida hoogsaid ja liikumismänge: • ronimine, • liulaskmine, • tasakaalu hoidmine, • viskamine ja püüdmine.

• Lööb palli tugevasti ning täpselt.

• Õpib rull-uisutama, aga vajab sinu toetust ja julgustust.

• Hakkab hüppenööriga ka keerukaid hüppeid tegema.

• Võimalik, et oskab sõita abiratastega kaherattalise jalgrattaga.

• Paneb piltmosaiiki kokku plaanipäraselt, ei looda enam, et tükid juhuslikult sobivad. • Osaleb täringumängudes, sest oskab täringul olevaid silmi loendada ja nuppu neile vastava arvu võrra edasi liigutada.

5.-6. eluaasta

• Oskab kapata ja joosta soovi korral peatuda.

• Suudab ühel jalal hüpata kümme korda või rohkem (tüdrukud on poistest tugevamad).

• Oskab haamriga taguda ja harjaga pühkida.

• Suudab kääridega lõigata nii sirget kui kõverjoont.

• Täname tähelepanu eest!