Transcript KODUNDUSE FÜÜSILINE ÕPIKESKKOND VÕRUMAA KOOLIDES

KODUNDUSE FÜÜSILINE
ÕPIKESKKOND VÕRUMAA
KOOLIDES
MERIKE MÄNDMETS
ÕPPIMISE KÄSITUS JA ÕPPEKESKKOND
 Põhikooli
riiklikus õppekavas 3.jaos
§ 5 on välja toodud:
 Õppimine on selliste teadmiste, oskuste,
vilumuste, väärtushoiakute ja hinnangute omandamine, mis on
vajalikud igapäevaelus toimetulekuks.
 Õppimise psühholoogiliseks aluseks on
kogemus, mille õpilane omandab
vastastikuses toimes füüsilise, vaimse ja
sotsiaalse keskkonnaga.
 Õpilane
on õppeprotsessis aktiivne
osaleja, kes võtab võimetekohaselt osa
oma õppimise eesmärgistamisest, õpib
iseseisvalt ja koos kaaslastega, õpib oma
kaaslasi ja ennast hindama ning oma
õppimist analüüsima ja juhtima
 Õppimine on elukestev protsess, milleks
vajalikud oskused ja tööharjumused
kujunevad põhihariduse omandamise
käigus.
 §6 -Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi
ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise
keskkonna kooslust, milles õpilased
arenevad ja õpivad.
Sotsiaalemotsionaalsed
tegurid
Füüsilised
tegurid
ÕPIKESKKOND
Intellektuaalsed
tegurid
Psühholoogilised
tegurid
FÜÜSILINE ÕPPEKESKKOND
Uues õppekavas on õppeaine üldkirjelduse
juures ära toodud nõuded füüsilisele
õppekeskkonnale. Ainekava täitmiseks on koolis
vajalikud spetsiaalsed õpperuumid kodunduse
õpetamiseks.
 Väljavõte riikliku õppekava tehnoloogia
valdkonna üldosast:
 Kool korraldab valdava osa kodunduse õpet
ruumides, kus:
 kodunduse jaoks vajalik sisustus on
tänapäevane ning võimaldab ohutult ja
nüüdisaegselt toitu valmistada.

. Praktilistes kodunduse tundides kannavad
õpilased põlle;
 c. on ventilatsioon;
 d. ruumid ja õppetarbed, sealhulgas tööriistad
vastavad tervisekaitse, tööohutuse ja ergonoomia
nõuetele.
 3. Kool võimaldab kodunduse õppeks
vajalikud materjalid.
 Õppekeskkonnale seab ettekirjutusi ka
sotsiaalministri määrus „Tervisekaitsenõuded
koolidele”:
 § 4 lõige 7: Õppeainekabinetid ja muusika-,
kodunduse-, käsitöö- ja tööõpetuse ruumid
peavad olema eesmärgikohaselt sisustatud.

§
8 lõige 1: Koolis peab olema
soojaveevarustus õppeköögi ruumis.
§
9 lõige 9: Õppeköögis peab toidu
valmistamiseks olema vajalik varustus,
mille paigutus ruumis peab tagama
ohutuse toimingute tegemisel ja toidu
valmistamise õpetamisel.
KODUNDUSE FÜÜSILINE ÕPIKESKKOND
Õppijat ümbritsevat ruum ja õppevahendid.
 Kodunduse kui praktilise suunitlusega õppeaine
puhul on oluline läbimõeldud ja nõuetele vastava
õpikeskkonna olemasolu.
 Õpetaja kõrvalejäämise korral võib juhtuda, et
kõik näeb küll hea välja, kuid puudub näiteks
õppeköögi funktsionaalsus .
 Õpetaja ülesanne on luua õppimist toetav ja
õppimise aspektist toimiv keskkond.
 Õpikeskkond peaks pakkuma lapsele ühelt poolt
probleeme ja teiselt poolt vahendeid nende
lahendamiseks.

TÖÖ EESMÄRK

Kirjeldada kodunduse aine füüsilise
õpikeskkonna olemust ja selle mõju õpilastele
UURIMISOBJEKTIKS

Kodunduse kabinetid Võrumaa koolides
UURIMISÜLESANDED

Leida ja analüüsida õpikeskkonda puudutavat
kirjandust.

Vaadelda ja analüüsida kodunduse kabinettide
olukorda Võrumaa koolides.

Uurida õpilaste arvamust kodunduse füüsilise
õpikeskkonna kohta.
EMPIIRILINE UURIMUS
Andmete kogumise meetodiks valiti vaatlus ja
intervjuu.
 VAATLUS
 eesmärgiks vaadelda:
 õpikeskkonda,
 kodunduse kabineti suurust, selle vastavust
õpilaste arvule,
 mürataset,
 valgustust,
 temperatuuri,
 kodunduse kabineti üldist kujundust ja
töövahendite hoidmist ,
 õppevahendite kasutamist

INTERVJUU:
eesmärk saada teavet õpikeskkonna kohta
õpilaste arvamusest lähtuvalt;
 arvestati, et esindatud oleksid nii linna-kui ka
maakooli õpilased ;
 võimalikult erineva õpikeskkonnaga
kodunduseklassides õppivad õpilased;
 põhikooli õpilased;
 kodunduse tunnist osavõtmine.

VALIM
Võrumaal kokku 22 üldhariduskooli
 6 väikelinnas ja 16 valdades.
 6 gümnaasiumi ja12 põhikooli.
 Piirkonnas on
 1täiskasvanute kool,
 2 mõõduka vaimupuudega õpilaste kooli
 1 käitumis- ja õpiraskustega õpilaste kool.
 Viimaseid koole uuringusse ei kaasatud.
 vaatlus ajavahemikus 10.veebruar -20.märts
2014.

VAATLUSE TULEMUSED
Koolide külastamisel nummerdati koolid
külastamise järjekorra alusel 1- 11
 10 koolis on läbi viidud renoveerimine aastatel 2000
– 2013.
 7 koolis nüüd olemas ka renoveeritud kodunduse
klass
 3 puudub kodunduse klass täielikult
 ühes neist toimuvad küll praktilised tunnid, kuid
vajalikud tingimused puuduvad .

ÕPILASTE ARV
18
16
14
12
10
8
6
4
2
0
1
2
3
4
5
6
KOOLID
7
8
9
10
11
Intervjueeritud õpilaste arv koolides
Kool
Õpilaste arv
Klass
Kool nr 1
2/2
6/7
Kool nr 2
3
8
Kool nr 3
3
9
Kool nr 4
4
8
Kool 5nr
4
7
Kool nr 6
2/2/2
7/8/9
Kool nr 7
4
9
Kool nr 8
3
7
Kool nr 9
3
9
Kool nr 10
1/2
7/8
Kool nr 11
3
9
KODUNDUSE TUND
„Keegi loeb teksti läbi ja jutustab teistele“.
(Maris, 8.klass)
 „Meie valime ise retsepti, õpetaja toob
toiduained, mis on kooli poolt“. (Karin 9.klass)
 „Üks tund enne praktilist tundi arutame, jagame
ülesanded. Meie ise valime retseptid“. (Mari 8.
klass)
 „Samal päeval toimus mitmel klassil
toidutegemine. Iga klass tegi oma toidu ja päeva
lõpus kaeti laud ning hakati degusteerima“.
(Reet, 7.klass).

POSITIIVNE KODUNDUSE TUNNIS
Õpilastele meeldib see tund.
 Ühtegi negatiivset mõtet praktiliste tundide
kohta õpilased ei nimetanud.
 Rahulolematust tekitavad puuduvad tingimused.
 „Võiks olla eraldi tunnina ning 2 tundi korraga.
Võiks olla rohkem õppekäike tuntud kokkade
juurde“. (Mari, 7.klass).
 „Sooviks õppida rohkem lauakatmist,
restoraniteenindust“. (Maria, 9.klass).

UURIMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE
Hinnatud on rohkem praktilised tunnid.
 Õpilased teadvustasid seda, et need tunnid on
vajalikud ja kasulikud.
 Puuduseks peetakse vastavate tingimuste
puudumist.
 Õpilased rahul õpikeskkonnaga
 Kuigi ainekava on vahepeal muutunud ning
kodunduse olemust selles laiendatud, näitab
õpilaste poolne arvamus, et kodunduse tundides
on esikohal siiski praktiline toidutegemine.

UURINGU PRAKTILINE TULEMUS
Kodunduskabinettideolukorra kaardistamine
Võrumaa koolides
 Õpilaste uuring kinnitas asjaolu, et kodunduses
domineerivad praktilised tunnid
 Õpilastele meeldivad praktiline tegevus rohkem
kui teoreetiline, kuid siinkohal ka väljakutse
edaspidiseks tegevuseks- KUIDAS ÜHENDADA
TEOORIA PRAKTIKAGA NII, ET
ÕPILASED SAAVUTAKSID AINEKAVAS
ETTENÄHTUD ÕPITULEMUSED.

TÄNAN KÕIKI KOOLE JA
AINEÕPETAJAID, KES
AITASID KAASA ANTUD
UURINGU VALMIMISEL!
TÄNAN KUULAMAST!