Transcript rannarootslaste haridusolud 19.- 20. sajandil

RANNAROOTSLASTE
HARIDUSOLUD 19.- 20.
SAJANDIL
13.03.2012
Laiem taust
• Vaene talurahvas
• Oma jõukas linnakodanikkond puudub
• Geograafiline killustatus ja eraldatus
• Õiguslik/majanduslik mahajäämus
eestlastest
Vanimad teated
Russwurm, Eibofolke 1855
• Lastekasvatus naissoo käes. Koduõpetus.
• 1650 Noarootsi kihelkonnakool
• 1692 Ruhnu õpetaja Lexlius
• 18. sajandi pühapäevakoolid
• 1840-d aastad: Niibi ja Tahu eestikeelsed
talurahvakoolid
• Rw kiidab rootslaste võimekust, eriti
geograafia alal
Passlepa õpetajate seminar 1873 –
1887. Kirjandus.
• V. Alttoa Ühest varjujäänud õppeasutusest. –
Eesti Kirjandus 1936
• Johan Kristiansson Nymanns Lefnadshistoria.
upptecknad af honom sjelf. (Käsikiri.) – Osaliselt
publitseeritud ajakirjas Kustbon 1960.
• Nuckoesche Chronik 1834. 3. Svenska
Lärarförbundet i Estland, 10 är Minnesskrift,
Tallinn 1929.
Noarootsi
kihelkond
Tagamaad
• 1856. a. vallaseadus laiendab vallaomavalitsuse,
•
•
•
•
•
•
sh koolide rajamise kohustuse ka rootslastele
Esimesed koolid Noarootsi kihelkonnas
1865 Paslepa, Riguldi, Kolsved
1867 Sutlepa
1868 Österby
1872 Köstrikool
Õpetajate puudus
Rootslaste muutumine
usuringkondade huviobjektiks
• August Sohlman, Svenskar i Estland,
Lifland och i det inre af Ryssland (Nordisk
Tidsskrift 1852-53).
• 1854 Sutlepa mehed Visbys
• 1855 Vihterpalu mehed Läänemerel
• 1855 Russwurmi Eibofolke
• 1861 Vormsi meeste kaebereis Stockholmi
August Sohlman
Evangeliska Fosterlandssiftelsen
• Loodud Stockholmis 1856, algne nimi Isamaa sihtasutus
•
•
evangeeliumi edendamiseks, algatajaks grupp
kirikuõpetajaid ja ilmikuid
eesmärk „edendada evangeelse-luterliku usutunnistuse
alusel Jumalariigi kasvu”.
Algselt mõeldud tegutsema Rootsi piires, kuid
tegevusväli laieneb „kristlikele usutunnistajatele teistes
maades”, 1865. aastast ka paganlikele aladele.
Sihtasutuse algatatud usuliikumine hõlmab erinevaid
variatsioone ja kaldub luterlikust õpetusest kõrvale.
Põhitegevus sise- ja välismisjon, levitades pühakirja jt
kirjutisi, saates kohapeale misjonäre jms.
EFS-i tegevus
• Piiblite ja misjonäride saatmine 1873
• P. Bergsten -> Naissaar
• L. J. Österblom -> Vormsi: usuline
äratustöö
• T. E. Thorén -> Noarootsi: misjon koolide
kaudu
• Thoréni tihe koostöö praost Girgensohniga
• 1873. 28. okt. Paslepa seminari avamine
Lars Johan Österblom
(1837–1932)
Passlepa seminar
• Passlepa mõisa kõrvalhoones
• Eestimaa rüütelkonna ülalpidamisel
• Õppeaeg 3 aastat, üks lend korraga
• Piibliõpetus, piiblilood, katekismus, rootsi,
vene ja eesti keel (hiljem ka saksa keel),
arvutamine, üldine ajalugu ja maateadus,
loodusõpetus, ilukiri, orelimäng ja laulmine
• 21. dets 1876 esimene lend
Passlepa õpetajate seminar, I lend
• Johan Palmkron, Vihterpalu, hiljem Vihterpalu
•
•
•
•
•
•
•
•
•
kooliõpetaja ja taluomanik Kurkses
Mats Schönberg, Spithami, hiljem Kolsve koolis (Riguldi)
Johan Lindström, Borrby, hiljem õpetaja Borrby ja Sviby
koolides (Vormsi)
Kristjan Engbusk, Sutlepa hiljem õpetaja Österby koolis,
Sutlepa baptismiliikumise juhte
Tomas Ruderström, Vihterpalu, ei lõpetanud, Aulepa
mõisa rentnik
Johan Lehtmets, Vihterpalu – hiljem õpetaja Vihterpalus,
elab Kurkses
Johan Dans, Suur-Nõmmküla, hiljem õpetaja Höbringis
(Riguldi)
Johan Nyman (1859–1933), Suur-Nõmmküla , hiljem
õpetaja Osmussaarel ja Noarootsi köstrikoolis
Johan Hammerman, Kersleti – hiljem õpetaja Kersletis
Johan Lindström, Kersleti – ei lõpetanud
1877-1879
• 1877 teine grupp – 12 õpilast, dets 1879
lõpetab 11, tuntuim Johan Klanman.
Rootsikeelsete õpetajate vajadus on
rahuldatud.
• Praost Girgensoni plaanid asutada
Passlepas köstrite seminar kogu Eestimaa
jaoks.
1880
• 1880 alustab kolmas grupp, eesti
õpetajate ettevalmistamiseks.
• Rootsi keel kaob õppekavast, asemel
saksa keel.
• 11 õpilast, sh rootslasi kolm. Õppekeel
eesti keel. Thorén asub õppima eesti
keelt. Uus abiõpetaja Jaan Liewoh Käinast,
endine seminariõpilane teisest lennust.
1881-1882
• Veebruar 1881 Kuuskmann jääb vaimuhaigeks.
• Mai 1881 Thorén lahkub tervislikel põhjustel.
•
Uus juhataja Johan Nyman. Abiõpetaja Jaan
Liewoh.
17. dets 1882 kolmas grupp lõpetab, 9 õpilast.
Nyman ja Liewoh lahkuvad, Nyman asub
Osmussaarele, Liewoh Österby kooli.
Seminari lõpp
• 1883 uue maja ehitamise plaanid. Maja valmib
•
•
•
1887.
Uue kursuse avamine planeeritud jaanuarisse
1887. Uus juhataja Johannes Westerstein samast
seminarist. Õpilasi registreerib vaid kolm.
Algava venestamise käigus nõutakse kooli
õppekeeleks vene keelt. Rüütelkond keeldub neil
tingimustel kooli ülal pidamast.
Kevadel 1887 tegevus lõpetatakse. Maja
müüakse palvemajaks.
Tulemused
• Seminarist kasvab välja esimene haritud
rannarootslaste eliit.
• Lõpetajad asuvad tööle kohalikes koolides,
täites vajaduse rootsikeelsete õpetajate
järele.
• Omavaheline suhtlus jätkub ka pärast
lõpetamist.
Tuntumad lõpetajad
• Johan Nyman - pärast lõpetamist Passlepa kooli õpetaja,
•
•
•
•
•
•
1881 seminari juhataja, edasi õpetaja Osmussaarel,
Noarootsi köster ja köstrikooli juhataja, raamatukogu ja
karskusseltsi asutaja, SOV asutajaliige 1909, pikaaegne
kirjasaatja
Johan Lehtmets, kirjasaatja
Kristian Engbusk – Österby kooliõpetaja ja
äratusliikumise juht, Sutlepa baptistikoguduse juhte
Johan Palmkron – Vihterpalu kooliõpetaja, Risti
koguduse vöörmünder, vallasekretär, rahvaluule koguja
Johan Dans – asutab Höbringis esimese Riguldi
laulukoori
Johan Klanman (Klaaman) – teisest lennust, Võnnu
kooliõpetaja ja vallasekretär, tõlgib lauluraamatuid, 1888.
aastast Naissaare kooliõpetaja, köster ja vallasekretär.
Aleksander Kibus, Noarootsi köster ja organist
Areng pärast seminari sulgemist
• 1890. aastad/20. sajandi alguse
venestusaeg
• Uue põlvkonna pealekasv
• Noarootsi esiletõus (J. Nyman, H. Pöhl)
Johan Nymann (1859 - 1933)
• Passlepa seminar
•
•
•
1876
Passlepa algkool
Osmussaare algkool
Noarootsi köstrikool
Hans Pöhl (1876–1930)
• Österby kooliõpetaja
• õpingud Oxfordis ja Cambridge‘is.
• inglise keele õpetaja Tallinna
•
•
•
•
•
•
•
•
Kommertsgümnaasiumis.
rootsi vähemusrahvuse esindaja 1917. a.
Maapäeval, 1919. a. Asutavas Kogus,
1918-1919 Rootsi rahvusminister,
Riigikogu liige
SOV esimees
Kustboni toimetaja,
Rootsi Rahvaliidu ja Rootsi Õpetajate
Liidu esimees
Tallinna Rootsi koguduse nõukogu
esimees
Tallinna Meremeeste Kodu juhataja.
Österby kool, 1868 - 1930
Noarootsi köstrikool
Sündmused:
• Noarootsi karskusselts 1902
• Raamatukogu asutamine köstrikooli juures
1902
• Rannarootslaste kalender 1903
• SOV asutamine 1909 Noarootsi
pastoraadis / Vööla mõisas
SOV asutamine 1909, põhikiri
• §1 Ühingu eesmärgiks on töötada hariduse ja
•
kultuuri heaks Eestimaa rootslastest elanikkonna
seas (=rootsikeelsete koolide rajamine nn
ohustatud piirkondadesse)
§2 oma eesmärgi saavutamiseks tahab ühing
avada ja ülal pidada koole, lugemistubasid ja
raamatukogusid, anda välja ja levitada rootslaste
seas raamatuid, ajakirju, brošüüre, korraldada
vaidluskoosolekuid, ettekandeid, põllumajandusja majapidamiskursuseid ning aidata kaasa selle
elanikkonna tuluallikate ja hügieeniliste
elutingimuste parandamisele (=põllumajanduse
arendamine)
Vööla ms
SOV tsaariajal
• 1909
Kurkse
kooli
asutamine
erakoolina
SOV tsaariajal
• Rahvaülikooli asutamise plaanid, sh Rannasauna
projekt 1910.
• Kaupmees Palmbergi valdused Noarootsis Hara
tee ääres, 7 tiinu. SOV ostab selle 1950 rubla
eest ära ja rendib ühele osaühingule. Kavas on
rajada erakoorejaam, kooperatiivkauplus,
kursustekeskus, näidistalu koos aiaga jms.
Asutatakse ka nn pulliühing. Algab või ja juustu
tootmine, kuid asukoht on halb ja äri ei edene ja
soikub maailmasõja ajal.
• 1913 SOV sulgemine
1917 - 1918. a. uued olud:
• SOV taastamine 1917
• Rootsi rahvaliit (Svenska Folkförbundet i
•
•
•
Östersjöprovinserna) 1917
Kustbon 1918
Iseseisvusmanifest ja 1920. a. põhiseadus tagab
vähemustele oma kultuurilised õigused
1925.a. kultuuriautonoomia seadus: kõik
vähemalt 3000-pealised vähemused võivad
rajada oma kultuuriomavalitsuse.
Uued võimalused rahvahariduses
• Vähemusrahvuste klassid koolides, kus oli
vähemalt 20 sooviavaldust
• Rootsi Õpetajate Liit 1918
• Õpetajate koolitusvõimalused Soomes ja
Rootsis
• 1919. a. seisuga 15 algkooli, ca 550
õpilast, 16 õpetajat (neist pooled kutsega)
Rootsikeelsed algkoolid 1919 - 40
• Vallakoolide andmed: Kristi Mikiver
Naissaare kool
• Loodud aastal 1874 misjonär
•
•
•
•
•
Petrus Bergsteni poolt.
Paus 1914.a.
1920 asuti tööle eramajas.
1923 said naissaarlased
Põllumajandusministeeriumilt
maja s.t mädanenud seinad
tagasi 60 000 marga eest.
Maja renoveeriti ja kool alustas
tööd 1925.
1938.a otsustas Harjumaa
koolivalitsus sulgeda rootsi
klassi ja liita see eesti klassiga.
Pakri kool
• 1860 pühapäevakool
• Regulaarne kooliskäik sai alguse 1870
• Kool oli ühine mõlemale saarele
• Kahe koolini jõuti 1929, kuid kaks aastat
hiljem hakkasid lapsed käima Suur-Pakri
koolis
Kurkse kool
• 1909 avas SOV omal kulul erakooli
• 1919-1920 töötas kool vallakoolina
• Kool likvideeriti väheste laste arvu tõttu. Lapsed
•
•
•
läksid Vihterpalu või Risti kooli.
Vald pani koolimaja müüki 1924.aastal.
Rootslased otsid selle ja avasid taas kooli
erakoolina.
1929 debatt, mille tulemusel muudeti kool
kakskeelseks.
1932 muudeti kool Risti kooli paralleelklassiks.
Vihterpalu ja Alliklepa koolid
• 1919 oli alustatud rootsi keele
•
•
•
•
õpetamisega Vihterpalu koolis.
1920/21 töötas rootsi kool
erakoolina Uglas ning seejärel
ühendati Vihterpalu eesti
kooliga.
1925 taheti kool sulgeda, sest
erinesid valla ja rootslaste
arusaam laste arvust.
1929 avati SOV poolt kool
Alliklepas. Kool oli valla eesti
kooli paralleelklassiks.
Kolimine Vihterpalusse ja 1935
uuesti Allikleppa.
Ugla algkoolis, 1920. aastate algus
Alliklepa uue koolimaja avamine
1935
Alliklepa uue koolimaja avamine
1935
Osmussaare kool
• Alustas tegevust
•
•
28.10.1883.a. Mitmed
pausid.
1918. merest leitud
palkidest algas
koolimaja ehitus.
Kolmas algus
kooliharidusele saarel
oli 26.09.1921.a.
Spithami algkool
• Asutatud 12.11.1919.a.
• Avalik algkool
• Esimene õpetaja oli Johannes
•
•
•
•
Dans
Palka maksis riik ja Lääne
maavalitsus, majanduskulud
kandsid Riguldi vallavalitsus ja
kohalik külakogukond.
Õpilaste arv oli esimesel
õppeaastal 22 ja klasside arv 3.
1921 muudeti kool 4-klassiliseks
Algselt asus kool palvemajas,
koolimaja hakati ehitama
1920.aastal ning valmis 1922.a
6.detsembril.
Teised Riguldi valla koolid
• Tuksi kool 23.11.1901
• Rooslepa kool
•
•
05.03.1900
Höbringi kool aprill
1878
Riguldi kool 1933.
Asus Riguldi mõisas.
Sutlepa valla koolid
• Sutlepa kool (asut.1878 sügis)
asus keset küla ja oli
kakskeelne.
• Enne seda käidi koolis 3 päeva
kaupa kordamööda.
• Enamus rootsi lapsi oli VäikeNõmmkülast.
• 1930 muudeti pool Väike –
Nõmmküla mõisast kooliks.
Passlepa valla koolid
• Passlepa kool alustas tegevust Passlepa
kõrtsis 1865.
• 1920/21 asus kool üks klassiruum Pürksi
mõisas. Tüli valla ja SOV vahel.
• Österby kool 1868
• Köstrikool 1873, 1923 kolimine Vööla kool
• 1930 uus koolimaja Pürksis vanematele
klassidele. Österby suletakse.
Passlepa valla koolid
Vormsi koolid
• Hullo kool oli Lars Johan Österblomi kooli järglane.
•
•
•
•
•
•
•
Alguseks loeti aastat 1873. Oma esimese maja sai kool
1881. Esimene rootsikeelne maapiirkonna kool, mis sai
6-klassiliseks.
Kärrslätti kool 1877
Förby kool 18.10.1920
Borrby kool sügis 1919
Norrby kool 1918
Lühikest aega tegutses Hosby erakool
1930 hakkasid Förby ja Borrby lapsed käima Hullo koolis.
1936 Hullo uus koolimaja
Vormsi koolid
Ruhnu kool, asut. 1875
Rootsikeelsed algkoolid 194243
• 19 algkooli
• 722 õpilast
• 30 õpetajat, sh seminariharidusega 11,
pedagoogilistel kursustel käinud 19
Mõned markantsemad õpetajad
Alexander Samberg (1898 • 1919 Vihterpalu 4-kl
•
•
•
kool
1921-27 Nykarleby
(Uusikaarlepyy)
seminar
1931 Eesti
õpetajadiplom
Vihterpalu, Naissaare,
Pürksi, Vööla koolid
Noarootsi algkool
Joel Nyman (1882 – 1961)
• 1901 Passlepa algkool
• 1903 Noarootsi
•
•
•
•
karskusseltsi asutajaliige
1906 Tärna RÜ
vabakuulaja
Höbringi õpetaja
Rootsi Õpetajate Liidu
esimees
1930. aastast Vormsis
Pürksi Põllutöö- ja
Rahvaülikool 1920-1943
Kirjandust
• Birkas, Svensk folkhögskola i Estland
1920–1943. – Kustbon 1971-1
• 70 år sedan tillkomsten av Birkas Folkhögoch Lantmannaskola 1920–1990
Eesmärgid
• Eesmärgiks seati eestirootslaste harimine talutöös, selle uute
võimaluste tutvustamist, milleks kasutati
eksperimentaalpõllumajandust oma kooli raames
• Lisaks: tugevdada rootsi rahvustunnet, anda kodanikuharidust,
oskusi põllundus- ja majapidamisainetes ning kristlikku
maailmavaadet.
Ettevalmistused
• Asukoha valik: Pürksi v Paslepa mõis? Riik annab
•
rendile Pürksi mõisa, mis oli tühi, samuti 70 ha
maad.
Eelarve tegemine, juulis 1920 195 000 marka,
sh. 20 000 Eesti riigilt, 15 000 SOV-lt, 152 000
Riksföreningen-ilt
• Riksföreningen för svenskhetens bevarande i
utlandet, asutatud 1909 Göteborgis. Ühing
välismaal elavate rootslaste toetamiseks, eriti
kultuuri alal.
Algus
• Kool avatakse 6. novembril 1920,
kohal eestirootslaste „koorekiht“ (H.
Pöhl, N. Blees, J. Nyman), ja kooli
uus juhtkond (K. Andersson, D.
Axell). Õpilasi 39.
• Kool on üheaastane, kombineeritud
põllutöö- ja rahvaülikool, omanik ja
ülalpidaja SOV
Juhatajad: Kaleb Andersson
1920-1924
• Uppsala seminariõpetaja
• Rasked majanduslikud olud: katus laseb
läbi, köök on väike, piima tuleb tuua
pastoraadist.
• Heategevuslikud peod, lotod, korjandused,
sisustus ja varustus tuleb annetusena eri
rahvaülikoolidest ja ettevõtetelt.
• 1924. aastal registreeritakse kool
põllutöökoolina
Juhatajad: Per Söderbäck 1924 1927
• Tärna Rahvaülikoolist.
• Põhjalikud remonditööd, osalt endise
Rannasauna materjalidega. Pargi
hõrendamine.
• 1. nov. õpilaste saabumine. Säilinud
päevik kajastab raskusi õppetöö
läbiviimisel.
1924
Juhatajad 1927 - 1931
• Emil Adalberth 1927–1929, agronoom
• Nils Danell 1929–1931, pastor Sven
Danelli vend
Juhatajad: Fredrik Erlund 1931–
1935
• Ainus rektor Soomest.
• Kõige kriitilisem periood.
• Riigi toetuse langus 4000-lt 2800-le
kroonile.
• Haapsalu gümnaasiumi asutamine 1931
tõmbab ära osa potentsiaalseid õpilasi.
• Raskused põllumajanduse ülalpidamisega.
Juhatajad: Per Byström 1935–
1939
• Uus tõus.
• Sisseseade uuendamine (uued tööriistad, 1936
•
•
•
auto,1937 uus pull, 1938 traktor)
Kohaliku personali pealekasvamine. Viktor Pöhl.
Laiem kontakt kohaliku noorsooga, toimuvad
ühised peod, väljasõidud (1937 23. juuni
Österby-Haapsalu-Osmussaar-Pakri)
Samas tugevneb poliitiline surve.
Eestistamisolud, eesti keele ja kodanikuõpetuse
suurendamine õppekavas
Kooli lõpuaastad
• 1939 allutamine riiklikule juhtimisele, 20.
sept. luuakse Sihtasutis Pürksi Rootsi
Põllunduskool ja Rahvaülikool.
• Oktoobris algab baasivägede tulek,
Nõukogude väeosad paigutatakse mh ka
Pürksi mõisa.
• 1. nov. Byströmid lahkuvad Eestist
Juhatajad: Fridolf Isberg 1939–
1943
• Sündinud Suur-Nõmmkülas, õppinud
Ultuna Põllumajanduskoolis agronoomiks.
• Heitlikud ajad.
• Kool kolib Vormsile ja tegutseb õppeaastal
1939-40 Vormsi pastoraadis.
1940-1943
• 1940. a. Nõukogude võimu poolsed sammud
•
•
•
(riiklik staatus ja toetus, nõuded 2-aastase
kursuse avamiseks)
1940. aasta suvel sõjaväelased lahkuvad Pürksist
august-oktoober 1940 kool on suletud, remont.
Sügisel 1940 vaid 5 õpilast.
1941-42, 42-43 õppeaastad toimuvad Saksa
võimude poolse sekkumiseta. 1943. aasta
kevadel lõpetab viimane lend.
Personal
• Kindel riigirootsi kaader puudub
(palgavahed, perekondlikud olud).
• Riigirootsi õpetajad tulevad Riksföreningi
kaudu, ülejäänud SOV-st
Humanitaarainete õpetajad
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Almroth, Ruben, teol. kand. (1931), R
Andersson, Ingeborg, seminariõpetaja (1923-24), R
Andersson, Kaleb, seminariõpetaja (1920-24), juhataja 1920-24, R
Blees, Carl, algkooliõpetaja (1941-42), E
Blees, Nikolaus, algkooliõpetaja (1940-41), E
Danell, Sven, teol. kand. (1931-34), R
Fraenki, Sven, fil. mag. (1927-30), R
Pöhl, Viktor, algkooliõpetaja (1935-40), E
Stahl, Rickard, algkooliõpetaja (1942-43), E
Söderbäck, Per, teol. kand. fil. kand. (1924-27), juhataja 1924-27, R
Põllumajandus- ja loodusained
• Adalberth, Emil, agronoom (1924-29), juhataja 1927-29,
•
•
•
•
•
R
Byström, Pelle, agronoom (1935-39), juhataja 1935-39, R
Danell, Nils, agronoom (1929-31), juhataja 1929-31, R
Erlund, Fredrik, agronoom (1931-35), juhataja 1931-35, S
Green, Erik, agronoom (1920-24), R
Isberg, Fridolf, agronoom (1939-43), juhataja 1939-43, E
Majapidamisained
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Adalberth, Esther, (1924-29), majahoidja 1927-29, R
Axell, Dicken (1920-23), majahoidja 1920-23, R
Byström, Elisabeth (1935-39), majahoidja 1935-39, R
Einbluth, Lydia (1927-30, 1934-36), E
Flytström, Signe (1921-22), R
Ljunglöf, Esther, (1923-24), majahoidja 1923-24, R
Pöhl-Danell, Ingeborg (1929-31), majahoidja 1929-31, E
Rosendal, Signe Lisi Linnea (1931-34), majahoidja 1931-34, F
Schotter-Grönberg, Kristine (1934-35), majahoidja 1934-35, E
Siniveer, Ernestine (1941), majahoidja 1941, E
Stenholm-Pöhl, Alma (1937-40, 1942-43), majahoidja 1939-40
ja 1942-43, E
Söderbäck, Anna (1924-27), majahoidja 1924-27, R
Thomsson, Ingeborg (1940-41), majahoidja 1940-41, E
Österlund, Ester (1936-37), R
Õpilased
• Kursus 1 a, õppetöö oktoobri keskpaik -
mai algus, 3-nädalane jõulupaus
• Õpilasi kokku 577, 63% naised, 2/3 Vormsi
ja Noarootsi aladelt
• õpilasühing Birkasvänner, asutatud 1921
Tähtsus
• Praktiliste oskuste andmine (aiandus,
•
•
•
•
kodundus), külade välisilme paraneb 1930.
aastatel märgatavalt
Ühise läbikäimise tugevdamine piirkondade vahel
(õpilasi on kõigilt rannarootsi aladelt)
Lucia, Volbri ja ringmängude traditsiooni levik
Kooliõpetajate täiendkoolituse keskus
Esimene Põhjamaade tüüpi internaadiga
rahvaülikool Eestis.
1925
1933-34
1937
Birkasvänner rinnanõel
Haapsalu Rootsi
Eragümnaasium 1931 - 1943
Taustadiskussioonid:
• Hans Pöhl, 1921: üheks lähiaja peaülesandeks
•
•
on eestirootslaste reaalgümnaasiumi asutamine.
See peab asuma kas Tallinnas, Noarootsis või
Vormsil.
Joel Nyman, 1924: kas see ei võiks olla
Haapsalus?
Kustboni vastus: ei ole kindel, kas igal aastal 20
õpilast kokku saab. Ootame, kuni rootsikeelsed
algkoolid jõuavad 6-klassiliseks, et siis otse
õpilasi gümnaasiumisse anda.
Eeltööd, 1929
• August 1929: Tallinnas kohtumine:
peakonsul Folke Bökman, Riksföreningen
för svenskhetens bevarande i utlandet
Stockholmi osakonna juhataja Julius
Juhlin, selle sekretär Frans Ahlström +
Eesti poolt Hans Pöhl, N. Blees jt: anda
stardiraha 5000 kr aastas 5 aasta jooksul.
• Kooli asukoht jääb lahtiseks.
Avamine 1931 ja algus
• Asukoht Haapsalu, ühised ruumid Läänemaa
•
•
•
•
Ühisgümnaasiumiga, ühine juhataja ja
eestikeelsed aineõpetajad. 28. august avamine.
Rektor A. Üksti.
Kool tegutseb SOV erakoolina, Riksföreningen
tagab riigirootsi õpetajad ja rootsikeelsed
õpikud.
Õppekava vastab Eesti gümnaasiumite
humanitaarharule, v a rootsi keel (6 t), õppetöö
osaliselt eesti-, osaliselt rootsikeelne.
1936. aastal eksamiõigus.
Õpetajad:
Eestikeelsed
Rootsikeelsed
Ltn Oskar Uluots,riigikaitseõpetus
Sven Boräng
Ellen Särm, inglise k.
Britta Boräng
Anton Üksti, matemaatika,
kosmograafia, kodanikuõpetus
Herbert Adolfsson
Aurelie üksti, eesti k ja kirjandus
Thorsten Svensson, klassijuhataja
Olga Arumaa, võimlemine
Harald Svensson, klassijuhataja
Karl Kavus, joonistamine,
joonestamine
Helga Blees, rahvatants
Cyrillus Kreek, muusikaõpetus
Erich Proffen, saksa k.
Kusta Koskora, ajalugu
Nikolai Nelik, bioloogia, geograafia
Herbert Roosimägi, võimlemine
Koolielu
• Kostielu alguses korterites mööda linna, 1935
•
•
asutatakse õpilaskodu. Naturaalstipendium 5 –
15 kr kuus.
Rootsi klass on algusest peale oma eripäraga.
Väga aktiivne väljapoole suunatud tegevus, eesti
klasside kaasamine. Arvukad väljasõidud
(rannarootsi alad, Tallinn, Tartu, Helsingi jm),
Lucia-peod ja Gustav-Adolfi päeva tähistamine.
Raamatukogu, loodud annetustega, u 7000 kd
Tugevad sporditraditsioonid. Õpilasleht
Vårbrytning, kodulooring Aibo, rahvatants ja
amatöörteater.
Tihedam ja pikaajalisem sotsiaalne suhtlus
võrreldes Pürksiga.
1931-32
Postimees, 09.06.1936
Postimees,
08.06.1936
Õpilased
• Valdavalt Vormsi, Noarootsi, Riguldi, Sutlepa
•
•
•
•
•
valdadest, Haapsalust ja Tallinnast.
Sisseastunuid 150, lõpetab 1/3, nt esimeses
lennus on väljalangevus 50%
Tuntumad õpilased:
Edvin Lagman, Herbert Lagman –
keeleteadlased
Elmar Nyman, riigiteadlane ja ajaloolane
Alvin Isberg, ajaloolane
Õpilaste statistika
Lõpetamise Poisse Tüdruaasta
kuid
kokku
1936
1937
6
4
5
1
11
5, sh 1 riigirootslane
1938
7
-
7, sh 1 soomerootslane
1941
9
2
11
1943
6
10
16
kokku
32
17
49
Lõpp
• 1940 kooli tegevus korraldatakse ümber.
• SOV suletud, kuni 1943. aastani
tegutsevad rootsikeelsed paralleelklassid
eesti gümnaasiumi juures. 1943. aastal
tegevus lõpeb.
Kokkuvõtteks
• Gümnaasiumist kasvab välja akadeemilise
•
•
ettevalmistusega haritlaskond.
Teatud konkurents Pürksiga. Vrd 1930. aastate
õpilaste arv Pürksis ja diskussioonid Kustbonis:
kas akadeemiline haritus ei kiirenda äkki
väljarännet ja rahvusele kadumaminekut. Äkki
on olulisem panustada Pürksile…?
II Maailmasõda „lahendab“ probleemi lõplikult.