Transcript Eesti kooliõpilaste tervisekäitumist mõjutavad tegurid Margus Tõnissaar, PhD Juta Jaani, Jaanika Piksööt, MsC TerVE konverents „Kuidas teadus TerVEt rahvast teenib?“ Projekt „TerVE kool“ eesmärgid 1.

Eesti kooliõpilaste tervisekäitumist
mõjutavad tegurid
Margus Tõnissaar, PhD
Juta Jaani, Jaanika Piksööt, MsC
TerVE konverents „Kuidas teadus TerVEt rahvast teenib?“
Projekt „TerVE kool“ eesmärgid
1. Selgitada välja erinevad õpilaste tervise- ja ohutuse valdkonna
riskikäitumist mõjutavad tegurid.
2. Luua tervisekäitumist hindavad vahendid õpilase ja kooli
tasandil.
3. Pakkuda koolidele soovitusi ja ettepanekuid õpilaste
riskikäitumise ennetamiseks ja tervisekäitumise parandamiseks.
4. Muuhulgas saada ülevaade II kooliastme õpilaste
tervisekäitumise hetkeolukorrast ja koolide tervisedenduslikest
tegevustest.
Projekti „TerVE kool“ rahastab Eesti Teadusagentuur läbi tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE
2
Uuringu metoodika
•
•
•
•
•
•
•
Toitumine ja kehaline aktiivsus
Liikluskäitumine
Tule- ja veeohutus
Seksuaalne riskikäitumine
Tubakatoodete, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine
Tervise ja riskikäitumist mõjutavad tegurid
Demograafilised ja isikukohased andmed
-
September 2012 – märts 2015
Anonüümsus
Lapse ja tema vanema nõusolek
TÜ inimuuringute eetika komitee nõusolek
52 kooli
1033 kuuenda klassi last, m=12,77, SD= 0,38
Kihid: sugu, keel, maa vs linn, TEK, maakond
Veebipõhised küsitlused ja õpetajate
fookusgrupid
Vanus
11-aastased
12-aastased
13-aastased
14-aastased
N
21
641
267
2
%
2,3
68,9
28,7
0,2
- Eesti 36, vene 16
- TEK 25, mTEK 27
- Linn 39, maa 13
- Harjumaa 27, Tartumaa 10,
Ida-Virumaa 8, Pärnumaa 7
Projekti „TerVE kool“ rahastab Eesti Teadusagentuur läbi tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE
3
Õpilaste (N=1033) tervise- ja riskikäitumine I
Projekti „TerVE kool“ rahastab Eesti Teadusagentuur läbi tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE
4
Õpilaste (N=1033) tervise- ja riskikäitumine II
Projekti „TerVE kool“ rahastab Eesti Teadusagentuur läbi tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE
5
Õpilaste (N=1033) tervise- ja riskikäitumine III
Uimastite proovimine
Ei
Jah
Tubakatooted
Alkohol
Narkootikumid
Uimastite tarvitamine
(vähemalt korra kuus)
888
871
874
557 (62.7)
349 (40.1)
847 (96.9)
Ei
331 (37.3)
522 (59.9)
27 (3.1)
Jah
Tubakatooted
Alkohol
Narkootikumid
Seksuaalne
riskikäitumine (3%)
901
902
890
866 (96.1)
854 (94.7)
880 (98.9)
Ei/ei mäleta
35 (3.9)
48 (5.3)
10 (1.1)
Jah
Kondoomi kasutamine
esimese vahekorra ajal
33
18 (54.5)
15 (45.5)
Kondoomi kasutamine
viimase vahekorra ajal
34
21 (61.8)
13 (38.2)
Projekti „TerVE kool“ rahastab Eesti Teadusagentuur läbi tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE
6
Õpilaste käitumise erinevused:
eesti vs vene õppekeel
100
Tervisliku käitumise keskmine tase
90
E
V
E
V
E
80
70
V
V
60
50
40
97 96
85 82
79 79
71
30
59 57
67
97 97
96 97
95 95
78
71
60 63
59
70
65
59
59
50
20
10
26
32
0
Eesti
Vene
Projekti „TerVE kool“ rahastab Eesti Teadusagentuur läbi tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE
*p<0,05
7
Õpilaste käitumise erinevused: linn vs maa
L
Tervisliku käitumsie keskmine tase (%)
100
90
L
M
L
80
L
70
L
60
50
40
83 85
70 69
30
20
L
97 97
58 57
79 77
98 94
97
92
95
91
80
74 71
61 62
64
53 50
34
57
42
31
10
0
Linn
Maa
*p<0,05
Projekti „TerVE kool“ rahastab Eesti Teadusagentuur läbi tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE
8
Õpilaste käitumise erinevused:
poisid vs tüdrukud
T
100
T
Tervisliku käitumise keskmine tase
90
T
T
T
80
P
T
T
70
T
60
50
40
96 99
83 85
30
20
83
60
67
56
72
74
69
96 98
96 96
95 95
76
65
57
60
51 54
38
59
66
40 40
10
0
Poisid
Tüdrukud
Projekti „TerVE kool“ rahastab Eesti Teadusagentuur läbi tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE
*p<0,05
9
Õpilaste käitumise erinevused:
TEK vs mitte TEK
100
mitte TEK
90
TEK
Tervisliku käitumise keskmine tase
80
T
70
60
50
40
97 97
84 84
79 79
70 70
30
20
58 58
97 97
73 73
95 97
94 95
67
62 60
55
53 52
35
59
40 40
10
0
*p<0,05
Projekti „TerVE kool“ rahastab Eesti Teadusagentuur läbi tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE
10
Maakondade erinevused
100
Harjumaa
Tartumaa
Pärnumaa
Ida-Virumaa
90
Tervisliku käitumise keskmine tase
80
70
60
50
40
100
96 98
95
84
77
80 78
77
72 74 71
68
60 60 62
30
58
52 51 52
63
68
67
54
48
40 41
20
27
10
0
Tuleohutus:
käitumine*
Tuleohutus: riskid*
Veeohutus:
käitumine*
Veeohutus: riskid*
Tubakatoodete
proovimine*
Alkoholi proovimine*
Projekti „TerVE kool“ rahastab Eesti Teadusagentuur läbi tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE
Narkootikumide
proovimine*
*p<0,05
11
Seosed tervise- ja riskikäitumiste vahel
Projekti „TerVE kool“ rahastab Eesti Teadusagentuur läbi tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE
12
Enamasti on kõik riski- ja
tervisekäitumise valdkonnad seotud:
-
hinnanguga oma õppeedukusele,
enesehinnanguga,
riskivaldkonna tajutud tõsidusega,
suhetega lapsevanematega ja nendepoolse
huviga lapse tegemiste vastu,
- sõprade käitumisega,
- koolikliimaga, s.h suhted õpetajatega ja
sellega, kuivõrd meeldib koolis käia.
Projekti „TerVE kool“ rahastab Eesti Teadusagentuur läbi tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE
13
Kõige olulisemad tervisekäitumist
mõjutavad tegurid
Tervislik toitumine: riski vähendavad teadmised tervislikust
toitumisest ja tervisliku toidu kättesaadavus.
Kehaline aktiivsus: riski vähendavad võimalused spordiga tegeleda.
Liiklusohutus: riski vähendavad vanemate ja sõprade eeskuju, hirm
vigastuste ees ja liikluskorraldus kooli ümber.
Tuleohutus: riski suurendab sõprade eeskuju ja oskus tuld teha.
Veeohutus: riski suurendab nauding ujumisest, paremad
tingimused ohtlikumates ujumiskohtades, parem ujumisoskus ja
sõprade eeskuju.
Tubaka proovimine: riski suurendavad võimalused kooli ümbruses
suitsetada; riski vähendab hirm tervise pärast.
Alkoholi proovimine: riski suurendavad võimalused kooli ümbruses
alkoholi tarbida; riski vähendavad vanemate eeskuju ja kontroll.
Projekti „TerVE kool“ rahastab Eesti Teadusagentuur läbi tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE
14
Tagasiside õpilastelt ja õpetajatelt
-
Sportimiskohtade ja – vahendite puudus koolis
Vanemate kaasamine puudlik
Koolitoidu vastavus tervise nõuetele
Õpetajatel endil puudub teadlikkus tervisekäitumise teemadest
Mõned ideed kooli terviseedenduseks:
-
juurviljade pakkumine vahepalana koolipäeva keskel
lapsed valmistavad ise toitu
õpetajad söövad õpilastega koos
aktiivsed vahetunnid, mida korraldavad õpilased õpilastele, kaasates ka
õpetajaid
sirutuspausid igasse koolitundi
probleemsetele (nt suitsetavad) lastele leitakse uusi (teisiti käituvaid) sõpru
läbi selleks loodud tegevuste
sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamine koolides
ühtsed reeglid koolis kõigile, kuidas käitutakse nt uimastite tarbimise korral
Projekti „TerVE kool“ rahastab Eesti Teadusagentuur läbi tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE
15
Tervislikku toitumist mõjustavad tegurid
koolis
• Lai käsitus toitumisest, võimaluste leidmine tervisedenduseks (vrs
takistuste nägemine).
• Tervisedenduse eest vastutavad võrdselt nii kool kui kodu (vrs
suurem vastutus kodul, õpilastel, ühiskonnal), selge vastutus
tervisevaldkonna tegevuste eest koolis (vrs hajunud vastutus).
• Palju koolisiseseid algatusi, algatuste toetamine (vrs väljast tulev
algatus), lastevanemate ja õpilaste ideede arvestamine ja toetamine
(sh formaatide loomine), koostöö olulisus (vrs saame ise hakkama).
• Tervisedenduslike tegevuste vajaduspõhisus, töö on sisuline (vrs
formaalne).
• Tervisedenduslike tegevuste integreeritus (nt traditsiooniliste
üritustega, füüsilise keskkonnaga, vrs üksikud tegevused).
Projekti „TerVE kool“ rahastab Eesti Teadusagentuur läbi tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE
16
Tänan!
Projekti „TerVE kool“ rahastab Eesti Teadusagentuur läbi tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE
17