Transcript Slaid 1
Annelii Nikitina
12.08.2011 Vehendi
Aordi dissekatsioon
Dissectio aortae, aneurysma aortae dissecans (ld.
k.)
suhteliselt harva esinev
äge eluohtlik seisund, mille puhul verevool rebestab
aordi seina sisekihi ja tungib seinakihtide vahele, neid
üksteise küljest eraldades.
Klassifikatsioon
60% aordikaare
piirkonnas
40% peale aordikaart
allapoole kulgevas
aordis.
Tekkemehhanism
kõrgema vererõhu korral on
rõhk aordi seinale suurem,
selle ja/või sidekoe nõrkuse
tõttu rebeneb aordi sisekiht,
ning verevool hakkab seina
kihte teineteisest lahti
lükkama.
Tekib teine, nn. ebavalendik,
mis lõpeb umbselt või avaneb
teise rebendi kaudu
pärisvalendikku
Tekkepõhjused
kõrge vererõhk aordis ja sidekoe nõrkus.
Enamasti ongi aordidissektsiooniga isikud
kõrgvererõhktõve põdejad, harvem on tegemist muude
põhjustega: Marfani sündroom, muud
sidekoehaigused, kaasasündinud südameveresoonkonna väärarendid, arterioskleroos,
trauma.
Sümptomid
Sümptomatoloogia võib olla väga varieeruv, mistõttu kuni
39%-l jääb haigus elupuhuselt diagnoosimata
Iseloomulik tunnus on järsku tekkiv, rebiva või lõikava
iseloomuga valu, kas rinnaku taga või seljas,
kiirgumisega kõhtu.
Koos aordiseina kihtide edasise üksteisest eraldumisega
rändab ka valu: nt alajäsemevalu
Lisaks võivad esineda pulsi ja vererõhu erinevused kätel
või jalgadel.
Tekkivate vereringehäirete tõttu võivad esineda ka muud
tunnused, näiteks jäseme halvatus või naha tundetus.
Diagnoosimine
Laienenud mediastiinum
Diagnoosimine
Söögitorukaudne ultraheliuuring võimaldab
täpsemalt diagnoosida nii aordikaare kui alaneva aordi
dissekatsioone.
kontrastainega kompuutertomograafiline
röntgenuuring.
vähemeluohtliku seisundi puhul võidakse teha ka
aeganõudvam magnetuuring.
Eristamaks aordidissektsiooni südamelihase infarktist
võidakse teha elektrokardiogramm (EKG) ”ja
kardiomarkerite vereanalüüs.
Ravivõimalused
esimestel dissektsiooni järgsetel tundidel on suremus
kõige suurem, eesmärk võimalikult kiiresti langetada
vererõhku beetablokkeriga, olulised on ka
valuvaigistavad ravimid.
Eluohtliku seisundi tõttu kasutatakse sageli hoolikat
jälgimist intensiivravipalatis.
Kirurgiline ravi on näidustatud enamusel
aordidissektsioonijuhtudel, operatsiooniaegne
suremus on 15-20% sõltuvalt dissektsioonikohast
aordil.
Haigusjuht,48 a naine
Anamneesis hüpertooniatõbi
Märtsis märkas koormustaluvuse halvenemist, aeg
ajalt valu rinnakutagusi
23.05.2009 äge tugev valu rinnus
Samal päeval CT-leiu alusel dgn: aordi dissekatsioon
alates aordiklapi kõrguselt kogu rinna- ja kõhuaordis
ulatusega vasakusse ühisesse iliaakaalarterisse
Suunatud PERH-i operatiivse ravi näidustuse üle
otsustamiseks – op ei ole näidustatud!
Viibis ravil PERH-s ja Viimsi haiglas 25.05.-06.08.2009
Haigusjuht,48 a naine
Juulis uus KT angio: kontrasteerumine vales
valendikus kas sarnane või väljendunum kui õiges
valendikus, õige valendiku min diam 4 mm rinnaosas
ja 3 mm kõhuaodi osas
Ülenev rinnaaort 4,9 x 4,6 cm, aordikaar 3,3 cm, alanev
rinnaaort 2,9 cm
Tr brachiocephalica väljub valest valendikust + dissek
Perikardiõõnes vähene vedelik, pleuraõõntes
minimaalselt vedelikku
Haigusjuht,48 a naine
EF 65-70%
Kerge/keskmine aordiklapi regurgitatsioon
Vereanalüüsides ei ole silmatorkavat patoloogilist
leidu
PERH-s aktiviseerimisel saavutatud minimaalne
aktiivsusaste: seisab, teeb paar vaevalist sammu kõrge
rollaatori toel, istub, sööb iseseisvalt
Pt-i koormustaluvus väga madal – iga füüsiline tegevus
põhjustab hingeldust, kasutab lisa-hapnikku
Taastusravile saabumine
06.08.2009
Huuled tsüanootilised
Par.käel RR 90/60, vas.käel 110/70 mmHg
Kopsudes bilateraalselt vesikul h/kahin
Südametegevus rütmiline, fr 68/min
Perifeersete turseteta
Tõuseb ise istesse, istub tugedeta, teeb mõningaid
harjutusi istudes, seisab toe najal 1-2 min
Ülekoormusel valu rinnakutagusi, kõris, vasakus
kehapooles, kubemes, õhupuudustunne, hingeldus,
köhatamine
Taastusravi diagnoos
Tegemist torakoabdominaalaordi dissekatsiooniga
väga ulatuslikul alal, mis tingib mitmete elundite ja
kudede isheemiat, valusündroomi, vereringehäiret
Funktsionaalne toimetulek piiratud väga madala
koormustaluvuse tõttu, sellega seonduvalt piiratud ka
liigutuslik ja kõnnifunktsioon.
Vajab kõrvalabi ADL-tegevustes
Taastusraviplaan
Füsioteraapia – 2 korda päevas 30 min kaupa
Eesmärk parandada aeroobset koormustaluvust
organismi harjutamisega “hapnikuvõla” tingimustes
Hingamisharjutused õige tehnika kasutamisega
Sääre veenipumba harjutused
Kõnnitreening kõrge rollaatori toel
Tegevusteraapia – hinnata abivahendite vajadust
Sotsiaalnõustamine – pojaga olid probleemid ja
sõnelused, sots.töötaja otsis variante hooldaja
leidmiseks
Tulemus
Kirjutati koju 10.09.2009 rahuldavas üldseisundis
Lisahapnikku ei vaja
Suudab istuda toe najal kuni 1 h, tugedeta 5-15 min päevas ca 4-5
korda, tõuseb ise toe najal seisma, seisab tugedeta, siirdub ise
ratastooli
kõnnib kõrge rollaatoriga kuni 10 m väikeste puhkepausidega,
suuteline mõned sammud tegema ka ilma toeta
Füüsiline pingutus provotseerib kõhatamist, valu vas kehapooles
ja rinnakutagusi, kuid VAS 3-4
Riietub suuremalt jaolt iseseisvalt, kuid käte toomine üle
õlavöötme on raskendatud
Vajab kõrvalabi dušitamisel, kõndimise ja seismisega seotud
tegevustel