Transcript Slaid 1
Annelii Nikitina 12.08.2011 Vehendi Aordi dissekatsioon Dissectio aortae, aneurysma aortae dissecans (ld. k.) suhteliselt harva esinev äge eluohtlik seisund, mille puhul verevool rebestab aordi seina sisekihi ja tungib seinakihtide vahele, neid üksteise küljest eraldades. Klassifikatsioon 60% aordikaare piirkonnas 40% peale aordikaart allapoole kulgevas aordis. Tekkemehhanism kõrgema vererõhu korral on rõhk aordi seinale suurem, selle ja/või sidekoe nõrkuse tõttu rebeneb aordi sisekiht, ning verevool hakkab seina kihte teineteisest lahti lükkama. Tekib teine, nn. ebavalendik, mis lõpeb umbselt või avaneb teise rebendi kaudu pärisvalendikku Tekkepõhjused kõrge vererõhk aordis ja sidekoe nõrkus. Enamasti ongi aordidissektsiooniga isikud kõrgvererõhktõve põdejad, harvem on tegemist muude põhjustega: Marfani sündroom, muud sidekoehaigused, kaasasündinud südameveresoonkonna väärarendid, arterioskleroos, trauma. Sümptomid Sümptomatoloogia võib olla väga varieeruv, mistõttu kuni 39%-l jääb haigus elupuhuselt diagnoosimata Iseloomulik tunnus on järsku tekkiv, rebiva või lõikava iseloomuga valu, kas rinnaku taga või seljas, kiirgumisega kõhtu. Koos aordiseina kihtide edasise üksteisest eraldumisega rändab ka valu: nt alajäsemevalu Lisaks võivad esineda pulsi ja vererõhu erinevused kätel või jalgadel. Tekkivate vereringehäirete tõttu võivad esineda ka muud tunnused, näiteks jäseme halvatus või naha tundetus. Diagnoosimine Laienenud mediastiinum Diagnoosimine Söögitorukaudne ultraheliuuring võimaldab täpsemalt diagnoosida nii aordikaare kui alaneva aordi dissekatsioone. kontrastainega kompuutertomograafiline röntgenuuring. vähemeluohtliku seisundi puhul võidakse teha ka aeganõudvam magnetuuring. Eristamaks aordidissektsiooni südamelihase infarktist võidakse teha elektrokardiogramm (EKG) ”ja kardiomarkerite vereanalüüs. Ravivõimalused esimestel dissektsiooni järgsetel tundidel on suremus kõige suurem, eesmärk võimalikult kiiresti langetada vererõhku beetablokkeriga, olulised on ka valuvaigistavad ravimid. Eluohtliku seisundi tõttu kasutatakse sageli hoolikat jälgimist intensiivravipalatis. Kirurgiline ravi on näidustatud enamusel aordidissektsioonijuhtudel, operatsiooniaegne suremus on 15-20% sõltuvalt dissektsioonikohast aordil. Haigusjuht,48 a naine Anamneesis hüpertooniatõbi Märtsis märkas koormustaluvuse halvenemist, aeg ajalt valu rinnakutagusi 23.05.2009 äge tugev valu rinnus Samal päeval CT-leiu alusel dgn: aordi dissekatsioon alates aordiklapi kõrguselt kogu rinna- ja kõhuaordis ulatusega vasakusse ühisesse iliaakaalarterisse Suunatud PERH-i operatiivse ravi näidustuse üle otsustamiseks – op ei ole näidustatud! Viibis ravil PERH-s ja Viimsi haiglas 25.05.-06.08.2009 Haigusjuht,48 a naine Juulis uus KT angio: kontrasteerumine vales valendikus kas sarnane või väljendunum kui õiges valendikus, õige valendiku min diam 4 mm rinnaosas ja 3 mm kõhuaodi osas Ülenev rinnaaort 4,9 x 4,6 cm, aordikaar 3,3 cm, alanev rinnaaort 2,9 cm Tr brachiocephalica väljub valest valendikust + dissek Perikardiõõnes vähene vedelik, pleuraõõntes minimaalselt vedelikku Haigusjuht,48 a naine EF 65-70% Kerge/keskmine aordiklapi regurgitatsioon Vereanalüüsides ei ole silmatorkavat patoloogilist leidu PERH-s aktiviseerimisel saavutatud minimaalne aktiivsusaste: seisab, teeb paar vaevalist sammu kõrge rollaatori toel, istub, sööb iseseisvalt Pt-i koormustaluvus väga madal – iga füüsiline tegevus põhjustab hingeldust, kasutab lisa-hapnikku Taastusravile saabumine 06.08.2009 Huuled tsüanootilised Par.käel RR 90/60, vas.käel 110/70 mmHg Kopsudes bilateraalselt vesikul h/kahin Südametegevus rütmiline, fr 68/min Perifeersete turseteta Tõuseb ise istesse, istub tugedeta, teeb mõningaid harjutusi istudes, seisab toe najal 1-2 min Ülekoormusel valu rinnakutagusi, kõris, vasakus kehapooles, kubemes, õhupuudustunne, hingeldus, köhatamine Taastusravi diagnoos Tegemist torakoabdominaalaordi dissekatsiooniga väga ulatuslikul alal, mis tingib mitmete elundite ja kudede isheemiat, valusündroomi, vereringehäiret Funktsionaalne toimetulek piiratud väga madala koormustaluvuse tõttu, sellega seonduvalt piiratud ka liigutuslik ja kõnnifunktsioon. Vajab kõrvalabi ADL-tegevustes Taastusraviplaan Füsioteraapia – 2 korda päevas 30 min kaupa Eesmärk parandada aeroobset koormustaluvust organismi harjutamisega “hapnikuvõla” tingimustes Hingamisharjutused õige tehnika kasutamisega Sääre veenipumba harjutused Kõnnitreening kõrge rollaatori toel Tegevusteraapia – hinnata abivahendite vajadust Sotsiaalnõustamine – pojaga olid probleemid ja sõnelused, sots.töötaja otsis variante hooldaja leidmiseks Tulemus Kirjutati koju 10.09.2009 rahuldavas üldseisundis Lisahapnikku ei vaja Suudab istuda toe najal kuni 1 h, tugedeta 5-15 min päevas ca 4-5 korda, tõuseb ise toe najal seisma, seisab tugedeta, siirdub ise ratastooli kõnnib kõrge rollaatoriga kuni 10 m väikeste puhkepausidega, suuteline mõned sammud tegema ka ilma toeta Füüsiline pingutus provotseerib kõhatamist, valu vas kehapooles ja rinnakutagusi, kuid VAS 3-4 Riietub suuremalt jaolt iseseisvalt, kuid käte toomine üle õlavöötme on raskendatud Vajab kõrvalabi dušitamisel, kõndimise ja seismisega seotud tegevustel