Transcript Antibiootikumide kasutamine

Antibiootikumide kasutamine
Vivika Adamson
sügis 2013
Sissejuhatuseks
• Antibiootikumid on väga erilised ravimid,
sest:
– toimivad elusatesse, kohanemisvõimelistesse
mikroorganismidesse
– toimivad ka mittepõhjendatud kasutamisel
– toime ka teistele patsientidele
Antibiootikumide “ajajoon”
Molton JS et al. Clin Infect Dis 2013
Metitsilliin-resistentse Staphylococcus aureuse (MRSA)
levik maailmas
Molton JS et al. Clin Infect Dis 2013
Molton JS et al. Clin Infect Dis 2013
Metitsilliin-resistentne S.aureus
(MRSA) 2011
EARSS andmebaasist
Karbapeneem-resistentne
Pseudomonas aeruginosa 2011
EARSS andmebaasist
Uued antibiootikumid
Bassetti M et al. 2013
Uued antibiootikumid (tulevik)
2010
2012
Bassetti et al Annals of Clin Microbiol and Antimicrobials 2013
Euroopa Antibiootikumipäev
• igal aastal 18-ndal novembril
Antibiootikumide kasutamine
• AB profülaktika
– perioperatiivne antibiootikumprofülaktika (PAP)
• AB ravi
– empiiriline
• võimalikult lühiaegne, enne mikrobioloogiliste vastuste
saabumist rakendatav antibiootikumide manustamine kõige
tõenäolisemate haigustekitajate vastu
– etioloogiline
• Teadaoleva antibiootikumtundlikkusega tuvastatud
haigustekitaja suhtes võimalikult kitsa toimespektriga
antibiootikumi manustamine
AB profülaktika(1)
Perioperatiivne antibiootikumprofülaktika (PAP)
• Juhendid
• PAP juhend olemas enamikus haiglates
– Kliinikumis kehtib Perioperatiivse antibiootikumprofülaktika juhend
alates 2002, uus versioon 2010
Perioperatiivne
antibiootikumprofülaktika (2)
• preparaat
– operatsiooni liik (aeroobid/anaeroobid)
– varasemalt teadaolev kolonisatsioon resistentse tekitajaga (näiteks MRSAga)
– allergia beetalaktaamantibiootikumide suhtes
– I põlvkonna (tsefasoliin) või II põlvkonna (tsefoksitiin) tsefalosporiin
• annustamine
– täiskasvanutele kehakaaluga üle 80 kg 2 g, alla 80 kg 1 g tsefasoliini,
tsefoksitiini 2g
– lastel 30 mg/kg kohta nii tsefasoliini kui tsefoksitiini
– erandid: näiteks ülekaalulised patsiendid
• ajastamine
– 30 minutit kuni 1 tund enne naha lõike sooritamist
• vankomütsiin ja fluorokinoloon 1-2 tundi enne kirurgilise protseduuri algust
• kestus
– enamasti manustatakse ühekordselt
– erandid: kauakestvad operatsioonid, südame- ja kopsulõikused
Empiiriline antibiootikumide
kasutamine
• eeldab häid mikrobioloogia-alaseid teadmisi ja
kursis olekut kohaliku riigi/haigla/osakonna
haigustekitajate spektri ja tundlikkusega
• AB valik
– abiks väljatöötatud antibiootikumravi juhendid
• erialaseltside poolt väljaantud organ- või tekitajapõhised juhendid
– Ambulatoorsete infektsioonide ravi 2011
• olemas kõikides suuremates haiglates
– Kliinikumis IKT koduleheküljel, 2010 uuendatud versioon
• AB ajastamine
– näiteks raske sepsis ja septilise šoki korral tuleb ravi
alustada 1 tunni jooksul
• Vt. www.ravijuhend.ee →raske sepsise ja septilise šoki
ravijuhend
Tekitajapõhine e. etioloogiline
antibakteriaalne ravi
• Mikrobioloogialaborist saadud vastus nõuab
läbimõeldud käsitlust
– patogeen versus kontaminant
– patogeen versus kolonisatsioon
• Antibiogrammi tõlgendamine
– Põhirida
– Arvestatakse:
• EUCAST (The European Committee on Antimicrobial
Susceptibility Testing) poolt väjatöötatud standardeid
• kohalikku resistentsust
• konkreetses haiglas kasutatavaid ravimeid (haigla
ravimformular)
– reserv
– lisad (uriini-, silmalisa)
Antibakteriaalse ravi valik (1)
• Kas on bakteriaalne infektsioonhaigus?
• anamnees
• sümptomid
• labor
• Kus on infektsioonhaiguse tõenäoline
lokalisatsioonikoht?
• millised on kõige sagedasemad tekitajad?
• Infektsioonhaiguse tekkekoht?
• kodu- või haiglatekkene infektsioon
• Mikrobioloogiliste uuringute plaan
– verekülvid
• loe verekülvide võtmise juhendit TÜ Kliinikumi Ühendlabori
koduleheküljelt!
– mikrobioloogiline materjal oletatavast infektsioonikoldest(
haavaeritis, röga, uriin)
Antibakteriaalse ravi valik (2)
Patsiendipoolsed faktorid
• eelnev haiglaravil/hoolekodus viibimine
– võimalik kolonisatsioon resistentsete
tekitajatega
• eelnev antibakteriaalne ravi
– allergilised reaktsioonid
• maksa- ja neerufunktsiooni hindamine
– kreatiniin kliirensi arvutamine
• teiste ravimite tarvitamine
– koostoimed teiste ravimitega
Situatsiooniülesanded
• kas on tegemist bakteriaalne infektsioonhaigus?
• kus on infektsioonhaiguse lähtekoht?
– millised on sagedasemad tekitajad konkreetse
infektsioonhaiguse korral?
• infektsioonhaiguse
tekkekoht?(kodu/haiglatekkene?)
• mikrobioloogilised külvid- kust?
• kas patsient vajab antibakteriaalset ravi?
– kui jah, siis millist? Põhjenda valikut!
– kui ei, siis miks? Põhjenda!