Transcript PALLIATIIVNE RAVI HOOLDUSRAVIS KAIU SUIJA onkoloog, Eesti Vähiliit TÜK Hematoloogia-Onkoloogia Kliinik PALLIATIIVNE RAVI • Palliatiivne ravi on terviklik ravi haigetele, kelle tervistumine ei ole enam võimalik ja kelle aitamise.

PALLIATIIVNE RAVI
HOOLDUSRAVIS
KAIU SUIJA
onkoloog, Eesti Vähiliit
TÜK Hematoloogia-Onkoloogia
Kliinik
PALLIATIIVNE RAVI
• Palliatiivne ravi on terviklik ravi haigetele,
kelle tervistumine ei ole enam võimalik ja
kelle aitamise eesmärgiks on võimalikult
hea elukvaliteedi tagamine, võimalikult
aktiivne elu surmani.
WHO definitsioon
PALLIATIIVNE RAVI
• Põhirõhk on elamisel mitte suremisel
• Küsimus ei ole surma keelamises, vaid elu
elamise tähtsustamises.
• Tegemist on aktiivse, tervikliku raviga,
mitte surma ootamise ja kõigest
loobumisega.
• Tähtis on kinnitada, et patsient võiks elada
haigusest hoolimata.
PALLIATIIVSE RAVI
KORRALDAMINE
• Perekesksus on ravi aluseks. Haige on õige
inimene ise ütlema, kes on tema pere või
lähedane
• Terminaaletapp on elu viimased tunnid.
• Eri “etappide ravist” tuleks jõuda haige
ravini.
• Kommunikatsioonil on suur tähtsus.
PALLIATIIVSE RAVI
KORRALDAMINE
• TAASTUSRAVI on põhjendatud kõigis ravi
etappides.Taastusravi eesmärk on eri
olukordades erinev.
• Haige ägedaid, seisundit halvendavaid
sümptome /infektsioonid, aneemia jm./
tuleb eriti hoolikalt ravida.
• Sobiva ravi võimalus peab olema igas
etapis.
• Mitteravimine ei ole tihti parim ravi.
RAVI KOHT JA AJASTUS
PALLIATIIVSES RAVIS
• Ravikohana on kodu sageli parim, kuid mitte alati
ei ole haigel vajalikku sotsiaalset võrgustikku ja ta
tunneb siis haiglas end turvalisemana.
• Oluline on, et haige siirdumine ühest ravietapist
teise ja ravile pääsemine sujuks probleemideta.
• Info kulg on oluline, et vältida vastuolulisi ja
dubleerivaid protseduure ja uuringuid.
• Vaja on integreeruda haige ravisse võimalikult
vara, mitte ainult elu viimasel meetril.
RAVIKOHT JA AJASTUS
PALLIATIIVSES RAVIS
•
•
•
•
•
Ravile pääsemises ei tohi olla viivitusi.
Ravi järjepidevus on oluline.
Vastutava arsti ja õe olemasolu on tähtis.
Haige ja omaste aktiivne roll ja vastutus.
Mitmete eri spetsialistide kaasamine.
PALLIATIIVNE RAVI
2001.a. Euroopa Nõukogu moodustas
töörühma, kelle ülesandeks sai palliatiivse
ravi korraldamise, koolituste ja soovituste
väljatöötamine. Töörühma kuulus
spetsialiste kaheksast Euroopa Liidu riigist.
Soovitustes on esitatud 10 põhimõtet.
PALLIATIIVNE RAVI
• I PÕHIMÕTE
Palliatiivne ravi on aktiivne ravi, on osa
tervishoiuteenustest ja peab olema
kajastatud iga riigi meditsiini strateegias
• II PÕHIMÕTE
Igal palliatiivset ravi vajaval patsiendil peaks
olema õigus ja võimalus viivituseta pääseda
ravile
PALLIATIIVNE RAVI
• III PÕHIMÕTE
Ravi eesmärgiks on kindlustada patsiendile
selles olukorras parim võimalik elukvaliteet
• IV PÕHIMÕTE
Ravi põhineb haigusest tingitud füüsiliste,
hingeliste ja vaimsete vajaduste
rahuldamisel. Ravi eeldab hea koolitusega
spetsialiste ja erinevate spetsialistide
koostööd
PALLIATIIVNE RAVI
• V PÕHIMÕTE
Ägedad situatsioonid tuleb ravida, kui haige
seda soovib ja jätta ravimata, kui see on
haige kindel tahe.
• VI PÕHIMÕTE
Pearõhk ravis on vajadustel, seda ei tohiks
mõjutada haiguse tüüp, elamiskoht, sotsioökonoomiline olukord või mõni muu faktor.
PALLIATIIVNE RAVI
• VII PÕHIMÕTE
Palliatiivse ravi põhimõtted peaksid sisalduma
meditsiinitöötajate koolitusprogrammides
• VIII PÕHIMÕTE
Tuleks teha uuringuid, kuidas parandada
elukvaliteeti.
PALLIATIIVNE RAVI
• IX PÕHIMÕTE
Uuringutele tuleb tagada vajalik
finantseerimine.
• X PÕHIMÕTE
Kõik ravis osalejad peaks austama patsiendi
õigusi ja töötama patsiendi heaks.
PALLIATIIVSE RAVI
SEISUND
• Vaja on palliatiivsele ravile luua positiivne
imago. Haige ei peaks kogema end
“kaotatud juhtumina”.
• Hoiakute muutmine on tähtis, kuid raske.
PALLIATIIVSE RAVI
KOOLITUS
• Koolitus on vältimatu.
-arstide põhikoolitus
-mitmete spetsialistide koolitus
-täiendkoolitus
-vabatahtlike, haigete ja omaste kui ka
elanikkonna koolitus.
• Vajalik subspetsiaalsuse loomine.
PALLIATIIVNE RAVI
ONKOLOOGIAS
• Jaguneb kolmeks:
-palliatiivne onkospetsiifiline ravi /kuuluvad
ravile onkoloogiahaiglasse/
-sümptomkontroll
-terminaalravi
• Vähihaigete kodune toetusravi alates
1997.aastast Tallinnas ja Tartus,
2002.aastaks kogu vabariigis
VÄHIHAIGETE KODUNE
TOETUSRAVI
• Meeskonnatöö, kuhu kuuluvad arst ja õde/õed
• Esmane visiit: arst ja õde koos, tehakse raviplaan
• Arsti/õe visiitide suhe on 1:2, keskmine raviaeg 65
päeva, kodus sureb 80% haigetest
• Haiged saavad vajaliku sümptomravi arstilt, õed
oskavad kõiki vajalikke protseduure.Koduhaigla.
Arst on vastutav ravi korralduse eest.
• Vajadusel võimalik abi saada koheselt, oskus näha
abivajadust ja seisundi muutusi
VÄHIHAIGETE KODUNE
TOETUSRAVI
•
•
•
•
•
Pereliikmed kuuluvad ravimeeskonda
Omaste toetamine pärast surma
Personali valik tähtis
Probleemid finantseerimises, hind
Piirkonniti probleemid kiires haiglaravile
pääsemises
• Personali koolitus, supervisioon,hea
meeskonnatöö
VÄHIHAIGETE KODUNE
TOETUSRAVI
• “Esikohal on parim ravi haigele.Kui seda
võib saavutada mitmel viisil, tuleb valida
ohutum. See on arsti kunst ja aukohustus”
Hippokrates (370 eKr-460 eKr)
• NÕUANDETELEFON 8 00 22 33