Transcript teaduslikuurimismeetod

TEADUSLIK
UURIMISMEETOD
http://hullteadlane.ut.ee/
Eva Palk
TEADUSLIKU MEETODI PÕHIETAPID:
1. probleemi püstitamine,
2. uurimisküsimuse sõnastamine
3. taustinformatsiooni kogumine
4. hüpoteesi sõnastamine (oletatav vastus
püstitatud probleemile, uurimisküsimusele)
5. hüpoteesi kontrollimine (vaatlused, katsed,
eksperimendid jt meetodid)
6. tulemuste analüüs ja järelduste tegemine
UURIMISOBJEKT
1. mikrobioloogid - mikroorganismide (protistide,
mikroseente) uurimine
2. mükoloogid ......uurimine
3. malakoloogid - limuste, nt maismaatigude
4. uurimine
5. ornitoloogid - ......................uurimine
6. ökoloogid - biotoopide või ökosüsteemide uurimine
7. antropoloogid - ..................uurimine
PROBLEEM
Kui reisile läksin, siis tõmbasin kogu korteris
akendele kardinad ette, et vältida võõrast
uudishimulikku pilku. Olin kuu aega ära ja
naaber käis lilli kastmas.
 Kui tagasi tulin olid minu toataimed närtsinud.
 Mis juhtus, miks juhtus??????? 

PROBLEEMI LEIDMINE
Muutuja- Tegur
mille mõju uuritakse - sõltumatu
Niiskus, temperatuur, toitainete konsentratsioon,
valgus jms.
MUUTUJAD
 Statistilises
analüüsis klassifitseeritakse
tunnused (muutujad) sõltumatuteks ja
sõltuvateks.
 Sõltuv muutuja on see mida
mõõdetakse. Sõltumatu muutuja see,
mille mõju mõõdetakse.
 Üks ja sama muutuja võib ühes uuringus
olla sõltuv ja teises sõltumatu. Muutuja
sõltuvus ei tulene otseselt muutuja
omadustest.
Taimedel on võimalikult samad tingimused, erineb ainult
uuritav tegur ( valgus). Uuritakse valguse mõju
fotosünteesi toimumisele/ taimede kasvule
KATSETAIM
KONTROLLTAIM
Antud katse puhul on sõltumatuks muutujaks valgus
(tegur, mille mõju uuritakse).
Taimede kasv (Fotosünteesi toimumine)- sõltuv
muutuja ( tegur, mida mõõdetakse)
UURIMISKÜSIMUS
UURIMISKÜSIMUS:
 Kuidas fotosünteesi toimumine sõltub ( on
seotud)valgusest?
 Milline seos on valgusel ja taimede kasvul?
 Kuidas mõjutab valgus taimede kasvu?

UURIMISKÜSIMUSE PÜSTITAMINE
Uurimisküsimus peab sisaldama sõltuvat ja
sõltumatut muutujat
 Peab olema sõnastatud konkreetselt ja
piiritletult
 Uurimisküsimus peab olema seotud hüpoteesiga
 Näiteks: Millised tegurid mõjuvad...?
 Kuidas mõjutab tegur 1, tegurit 2. Kui palju....?
 http://dspace.utlib.ee/dspace/html/10062/15086/in
dex.html

UURIMISKÜSIMUSE PÜSTITAMINE
KÜSIMUSE moodustamise oskus
Loodusteadused, sotsiaalteadused
 Kuidas mõjutab üks tegur teist tegurit?
 Kui palju mõjutab...
 Mil määral mõjutab..
 Milline...
 Miks...
HÜPOTEESI PÜSTITAMINE
Hüpotees ehk oletatav vastus uurimisküsimusele
 Hüpoteeside sõnastamiseks võib kasutada
järgmisi võimalusi:

 Varasemate
uuringute tulemusi
 Sisukaid fakte/järeldusi kirjanduse
analüüsist
 Oma kogemusi
 Hüpoteesi püstitatmist kasutatakse
enamasti kvantitatiivsete uurimuste
juures
HÜPOTEESI PÜSTITAMINE

Uurijal tuleb eelnevalt otsustada, kas püstitatud
hüpotees on väide, mida tasub üldse tõestama
hakata. Tõestada on mõtet vaid teaduse
seisukohalt kaalukaid hüpoteese.
Võrdlushüpotees
 Seosehüpotees

VÕRDLUSHÜPOTEES
Võrldushüpoteesi aluseks on võrdlus kahe või
enama tunnuse vahel ja see sõnastatakse
sidesõna kui abil, nt rohkem/vähem kui;
kõrgem/madalam kui, andekamad/vähem
andekad kui jt.
 Näide 1.noored tarbivad rohkem energiajooki kui
vanemad inimesed.

SEOSEHÜPOTEES

Seosehüpoteesi puhul on oluline sõnavalik.
Seos uuritavate tunnuste vahel sõnastatakse
sageli tegusõna(de) ja määrsõnade abil, nt on
seotud/seostub (millega?); leidub seos (mille
vahel?).
 Saame
vaid öelda, kas uuritavate
tunnuste vahel on või ei ole SEOST,
mitte põhjuslikkuse kohta.

Näide 3. Õpilaste hinnang ainetunni
meeldivusele on seotud õpetaja poolt kasutatavate
õppemeetoditega.
HEA HÜPOTEES
ei ole liiga kitsas ega lai;
 "ei murra sisse lahtisest uksest st. üldtuntud
faktide kordamine;
 koosneb kahest poolest ehk sisaldab kahte
võrreldavat osa;
 on sisukas, st toetub varasematele
uurimustele/kirjanduse ülevaatele;
 on sõnastatud korrektselt.
 Sõltuvalt uurimisstrateegiast võib autor püstitada
kas uurimisküsimusi või hüpoteese

Teaduslik fakt
Kui püstitatud hüpotees peab paika saadakse
uus teaduslik fakt. Peab olema leidnud
kinnitust paljude uuringutega!
Loodusseadus
Teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad
samaaegselt seletada mitmeid loodusnähtusi.
TEADUSLIKU UURIMISTÖÖ TUNNUSED
 Protokollitud,
sest kogu protsessi peab
olema võimalik uuesti korrata
 Kontrollitav
 Faktid ja teooriad võivad olla
ümberlükatavad, nad võivad osutuda
valeks, sest
 uurimuse käiku ja katsetulemusi võib olla
manipuleeritud, võltsitud, eiratud ja
meelevaldselt tõlgendatud selleks, et
saada soovitud tulemusi.
ANDMETE TÖÖTLEMINE, ANALÜÜS
Statistilised meetodid
 Võrdlus varasemate töödega, andmetega etaloniga (
sarnasused, erinevused)
 Süntees, seoste leidmine andmete vahel

Üldistamise protsessis leitakse erinevate
nähtuste/mõtete/näitajate vahel ühiseid omadusi või jooni
(olulisi seoseid).
JÄRELDUSED
Olemasolevate andmete analüüsimisel saadakse
uus tulemus (ühest või mitmest otsustusest/
eeldusest – saadakse uus otsustus ehk
tuletis.
 Kas hüpotees pidas paika või mitte
 Miline vastus saadi uurimisküsimusele

Ülesanne 1:
Paiguta teadusliku meetodi etapid loogilisse järjekorda!
A. Eelnevate aastate jooksul tehtud uuringute tulemuste
kogumine ja analüüs
B. Vesi on tugevasti reostunud
C. Puhta vee indikaatorid puuduvad jões
D. Veeproovide võtmine ja analüüs
E. Kas läbi Maardu linna voolav jõgi on reostunud
Ülesanne 2:
Kolmes termokarbis idandati herne seemneid. Igas
karbis oli erinev temperatuur.
Sõnastage selle katse hüpotees
Millise järelduse saate katse tulemustest teha?
75 kraadi
+12°C
+6°C
+0°C
Ülesanne 3:
Anum mullale asetatud lehega paigutati
erinevatesse tingimustesse.
Sõnastage selle katse hüpotees
Millise järelduse saate katse tulemustest teha?
Soe ja niiske
Jahe ja niiske
Jahe ja kuiv
Soe ja kuiv
Milliseid katsega seotud andmeid peale temperatuuri veel märkida?
ÜLESANNE 4
1.
Keegi on väitnud, et lehmad annavad rohkem
piima kui neile mängitakse muusikat. Kuidas
sa seda hüpoteesi kontrolliksid?
Pasteuri katse

Veel 19 sajandil usuti, et elutust ainest saab
sündida elu. Prantslane Louis Pasteur korraldas
katse.

Ta kuumutas läbikeedetud puljongit
kõvakaelalistes klaaspudelites.

Osal pudelitel murdis ta kaela pooleks, osal jättis
terveks.

Mõne päeva pärast kontrollis ta pudelite sisu ja
avastas, et tervetes pudelites oli puljong
riknemata, katkise kaelaga pudelitesse aga olid
ilmunud bakterid.

Millise hüpoteesi püstitas Pasteur?

Miks ta kuumutas nii puljongit kui ka
pudeleid?

Miks murdis ta osadel pudelitel kaela?

Millise järelduse võib antud katse
tulemustele toetudes teha?
MILLISE UURIMISKÜSIMUSE VÕIKS UURIJA
PÜSTITADA?
MIDA UURITI? UURIMISKÜSIMUS
MIDA UURITI? UURIMISKÜSIMUS
SÕNASTAGE UURIMISKÜSIMUS
PSEUDOTEADUSED
Viking Orbiter (1976)
Mars Global Surveyor (1998)
TEADUSTÖÖ EETIKA
KASUTATUD ALLIKAD
Hull teadlane http://www.hullteadlane.ut.ee/
 Eesti teadusportaal
https://www.etis.ee/index.aspx
 https://tudengiveeb.ee/et/esileht/toeoeturulesisenemine/29-tooturg/karjaeaer-sinu-elutee/100kas-sinust-voiks-saada-teadlane
 Eetikaveeb http://www.eetika.ee/et


Teadlase eetika
http://www.eetika.ee/et/teaduseetika/teadlase_eetika