Transcript ETTEVÕTLUS JA EETIKA

ÄRITEGEVUSE EETIKA
3 teema
Virve Siirde
ETTEVÕTLUS JA EETIKA
• Ettevõtlus (äritegemine) eetika hõlmab väga
laias valdkonnas ettetulevaid eetilisi probleeme praktiliselt kogu ühiskondlikus ettevõtluses (nii
kasumil põhineval kui riigieelarvelises kui
sponsoreeritavas ettevõtluses).
• Ärieetika tegeleb inimese praktilises tegevuses
esilekerkivate eetiliste probleemide
lahendamisega või kitsamas mõttes
lahendusmeetodite leidmise ja õpetamisega
(näit. Kutse-eetika).
• Ärieetikat võib nimetada majanduseetikaks
selles mõttes, et siin käsitletakse enamasti heahalva vahekorda seostatuna kallis-odav
vahekorraga (praktilise väärtusega).
• Ärieetika kui kutse-eetika ajalugu on pikk. Juba
vanades käsitööliste ameti-eeskirjades sisaldus
eetiline kood.
• Majandus - eetiline dilemma, mis on
põhjustanud kaasaegse ärieetika tekkimise ja
arengu, on tingitud põhiliselt kolmest kaasaja
iseärasusest:
1. Teaduslike avastuste - leiutiste kiirest
praktikasse juurutamisest;
2. Uute toodete (teenuste) kiirest
masstootmisse juurutamisest;
3. Demokraatlikust mõtteviisist.
1. Individuaaltootmise ajajärgul oli side tootja ja
tarbija vahel suhteliselt tihe. Tarbijal oli lihtne ise
otsustada, kui kõrge kvaliteedi ja ohutuse eest ta
suudab ja tahab maksta.
Tänapäeval peab tihti kohtus eetika-ekspert
otsustama, kas ökonoomia toote konstruktsiooni
osas, mis võis olla õnnetuse põhjuseks, ei olnud
omakorda põhjustatud tootja kuritahtlikust
suhtumisest keskkonda, tarbijaskonda jne.
2. Tõelist majanduslikku efekti annab põhiliselt
masstarbijale suunatud toodang. Seepärast
määrab tootja edukuse enamasti see, kui kiiresti
ta suudab oma toote (avastuse, leiutise)
masstootmisse viia - siin on tähtis hinna
ökonoomia, mis omakorda võib meelitada
ohutusnõuete eiramisele vms.
3. Demokraatlik mõtteviis - nii tervishoiult kui ka
hariduselt nõutakse, et need oleksid laiemale
üldsusele kättesaadavad. Püütakse anda kõigile
abivajajatele (nii rikastele kui vaestele)
tipptasemel meditsiinilist abi.
Teaduse kiire arenguga tekivad eetilised probleemid: näit.
tervishoius - kui kaua hoida haiget aparaatide abil elus.
• Ärieetika tänapäevasel kujul pärineb USA-st.
Vajaduse selle järgi tingisid suured
korporatsioonid.
• Kuna korporatsiooni eluks on vajalik ühtne
majandamispoliitika, on vaja ühist eetilist koodi,
millest juhinduksid ka allettevõtete töötajad.
KAPITALISM JA EETIKA
• Kapitalism on majandussüsteem, mis põhineb
eraomandusel ja vabaturu konkurentsil.
• Kuna need kaks omadust tingivad-soosivad
indiviidide egoistlikku käitumist (eesmärk suurendada isiklikku kasumit ja võita
konkurente), tekib osadel inimestel usk või
veendumus, et kapitalistlik tootmine põhjustab
paratamatult nn. "HUNDIMORAALI" ja et
ärieetikat kasutatakse vaid silmakirjaks, no oma
tegude "heas valguses" näitamiseks, mitte aga
eetilise käitumise tagamiseks.
• Tegelikult on kapitalism oma olemuselt eetiline
süsteem, mis ei lase indiviidide loomupärasel
egoismil üle pea kasvada: ettevõtlus sõltub
tarbijate soovidest; toote hind kehtestatakse küll
pealtnäha võimalikult kõrge, ent võidab
konkurentsis see ettevõte, kes suudab pakkuda
madalama hinnaga toodangut; võitlus tarbija
pärast tõstab tootjate loovust, efektiivsust ebaefektiivsed, ühiskonnale vähemkasulikud ja
liiga ahned ettevõtted laostuvad. Kuna pole
olemas midagi ideaalset, siis üldjuhul positiivne
tulemus on saavutatud mitmete reeglite
rikkumise kaudu.
Seetõttu kerkib üles järgmisi eetilise iseloomuga
küsimusi:
1. Kapitalism põhineb eraomandusel - kas see
õigus on täies ulatuses moraalselt kaitstav või
peaks siin olema piiranguid?
2. Kaupade-teenuste pakkumine tuleneb tarbijate
nõudlusest, kuid - tubakas, relvad, alkohol jne. mil määral peaks säärast nõudlust piirama, või mil määral kujundab tootja tarbija maitset ja
turunõudlust, s.t. kas tarbija on üldse vaba?
3. Kapitalism töötab võistluse kaudu - kas see
loob konkurentide vahel vaenuliku õhkkonna?
Kus on piir, kus lõpeb "terve" konkurents?
4. Kapitalism soodustab rikkuste kuhjumist,
ebavõrdset jaotust. Kuidas on see kooskõlas
põhimõttega "suurim hüve suurimale hulgale"?
5. Öeldakse, et kapitalism põhineb vabal tegevusel
(ost, müük, investeerimine). Mil määral on need
vabadused illusoorsed?
6. Kapitalismi juhib turg. Kas see ei soodusta
madalamate hüvede domineerimist kõrgemate
üle?
7. Kapitalism põhineb isiklike huvide
maksimeerimisel. Kas see ei soodusta liialt
egoistlikkust ja isiksuse madalamaid kirgi
(vastuolu vanade kreeklaste eetilise isiksusega).
KORPORATSIOONID JA EETIKA
• Korporatsioonid tekkisid keskaegses Euroopas.
See on inimeste rühm, kes ühinesid mingi
eesmärgi saavutamiseks (ülikoolid).
• Kaasaegsed korporatsioonid on põhiliselt
kasumit taotlevad majandusorganisatsioonid.
• Korporatsioonide teoreetiline eesmärk peaks
olema aktsionäride kasumi suurendamine.
• Korporatsioonide iseärasustest tekib järgmisi
eetilisi probleeme:
1. Korporatsioon on juriidiline isik -missugused
õigused peaksid sellega kaasnema?
2. Korporatsiooni kohustused - on tal ka
sotsiaalseid kohustusi?
3. Aktsionäride vahekord huvilistega - kas ja mil
määral on korporatsioon vastutav huviliste ees?
4. Suur- ja väikeaktsionäride vahekord. Milline on
suuraktsionäri vastutus väikeaktsionäri ees?
5. Piiratud vastutuse eetiline mõju:
• Pankrott ja võlausaldajad;
• Pankrott ja huvilised.
6. Direktorite jt. Tippjuhtide positsioon - mil
määral on nad teenistujate, mil määral
korporatsiooni või aktsionäride huvide eest
väljas?
7. Korporatsiooni sisese info salastatus -info
müük konkureerivale firmale?
8. Rahvusvahelised korporatsioonid missugused kohustused on neil
vähearenenud maade suhtes kelle
tööjõudu, materjali vms nad kasutavad?
TÖÖANDJATE JA TÖÖVÕTJATE VAHELISED
EETILISED PROBLEEMID
1. Juhtkond ja ülejäänud töötajad -tohutu
palgavahe.
2. Arveametniku moraalsed kohustused - kust
algab ebaausus, mil määral peab kaitsma
korporatsiooni huve, aktsionäride huve?
3. Muud juhud "ettekandmisel" - millal pidada seda
pealekaebamiseks?
4. Streikijate - streigimurdjate eetiline suhe?
5. Töötajate testimise probleemid - kui suurt
privaatsust võib töötaja nõuda?
6. Sugudevahelised probleemid - tööõigused,
töötasu, hüvised jne.
TARBIJASUHETE EETIKA
1. Reklaami aususe küsimus.
2. Info kogumine ostjate ja nende eelistuste
kohta.
3. Info varjamine ostjate eest.
4. Bluffimine allahindlusel.
5. Ülikasum defitsiitse kauba pealt.
6. Suurema kahjutasu maksmine
kahjukannatanud tarbijale tingimusel, et ta
juhtunut ei avaldaks.
KESKKOND JA ÄRIEETIKA
1. Kas tulevastel põlvedel on õigusi?
2. Kas enamarenenud riikidel on suurem
vastutus?
3. Kas ettevõtlus meelitab tarbijat raiskama
ülemäära? (Keskkonna arvel?)
4. Kas loomadel on õigusi? (Testimine,
koduloomade pidamistingimused jne.)
5. Mil määral on tootja vastutav saastumise
eest? Kas peaks tootma ainult "roheliselt"?