Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Näpunäiteid uurimistöö koostajale Rõhuga loodusteadustele Uurimus – kujutab endast töö tulemust, mille käigus probleemile vastuse leidmiseks viiakse läbi andmete kogumine (laboratooriumis, looduses.

Download Report

Transcript Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Näpunäiteid uurimistöö koostajale Rõhuga loodusteadustele Uurimus – kujutab endast töö tulemust, mille käigus probleemile vastuse leidmiseks viiakse läbi andmete kogumine (laboratooriumis, looduses.

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium

Näpunäiteid uurimistöö koostajale

Rõhuga loodusteadustele

Uurimus

– kujutab endast töö tulemust, mille käigus probleemile vastuse leidmiseks viiakse läbi andmete kogumine (laboratooriumis, looduses või ankeetküsitluse teel) ja nende analüüs ning arutletakse, mis tulemustest järeldub.

Ülevaade

– annab uuemaaegse (vajadusel ka vanema) ilmunud kirjanduse põhjal ülevaate mõne vastava eriala olulise uurimisprobleemi läbiuuritud seisust, teiste autorite poolt tänaseks tehtud järeldustest, üldistab senisaavutatu ja kujundab seisukoha probleemi edasise uurimise seisukohalt oluliste prioriteetide kohta.

Teadusliku meetodi põhietapid 1. Probleemi püstitamine 2. Taustinformatsiooni kogumine 3. Hüpoteesi sõnastamine 4. Hüpoteesi kontrollimine 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine

Probleemi püstitamine

See on küsimus, millele teadus veel vastata ei oska. Kogu järgnev töö ongi probleemile vastuse leidmine.

Probleemi püstitamisel: Määratletakse uurimisobjekt Piiritletakse muutuja

Taustinformatsiooni kogumine

Selle käigus püütakse saada võimalikult hea ülevaade nii uurimisobjektist kui ka teistest samalaadsetest uuringutest. Kui me koostame väitekirjapõhist uurimistööd, siis paigutame ülevaate “Sissejuhatuse” järel ning “Materjali ja metoodika” ette eraldi peatüki “Probleemi teoreetiline taust”. Vajadusel jaotatakse see omakorda alapeatükkideks.

Hüpoteesi sõnastamine

Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile.

Hüpoteesi sõnastamisel on oluline arvestada eelnevalt teadaolevaid fakte.

Oletused, mida teeme igapäevaelus ettetulevate probleemide suhtes, ei ole teaduslikud hüpoteesid

Hüpoteesi kontrollimine 1. Katse või vaatluse planeerimine (aeg/kestus, uurimisobjektide arv ja grupid, meetodid, vahendid) 2. Katse või vaatluse korraldamine (soovitav visandada kirjeldus, mis ja kuidas konkreetselt teostati, et lugeja saaks selgema ülevaate) 3. Katse- ja vaatlusandmete märkimine tabelitesse, graafikutele jne. (algandmed muutmata kujul)

Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine

1. Tulemuste osa olgu peamiselt konstateeriv. Joonised ja tabelid olgu selged ja põhjalikud. Põhitulemused peavad olema lühidalt ja arusaadavalt eitatud ka tekstis.

2. Analüüsides võrreldakse tulemusi teiste autorite analoogsete uurimuste tulemustega. Arutletakse tulemuste usaldusväärsuse ja erinevate tõlgendusvõimaluste üle.

3. Järeldusi tehes mitte minna põhjendamatult julgeks uute hüpoteeside tegemisel! Anda lühikesed ja konkreetsed vastused alguses püstitatud küsimustele.

Artiklipõhise uurimistöö eripära.

Pealkiri

– lühike, konkreetne, informatiivne, ammendav. Näiteks: NÄPUNÄITEID UURIMISTÖÖ KOOSTAJALE (rõhuasetusega loodusteadustele) Marika Karden-Raud 11. U klass, Võru Kreutzwaldi Gümnaasium

Pealkirja alla tuleb

ülevaade

, milles antakse lühidalt teada töö eesmärk, katse või vaatluse kestus, uurimisobjekti nimetus, püstitatud probleem, oluliseim saadud tulemus.

Ülevaate paigutus on keskele, valgete servade laius olgu 4 cm. Teksti parempoolne serv peab olema silutud. Eelmise ja järgmise osa vahe peaks olema 2 reavahet intervalliga 1,5. Kasutada fonti Times New Roman 10.

Sissejuhatus

… hõlmab endas lühivarianti peatükist “Probleemi teoreetiline taust”. (Siin esitatud andmed teiste autorite analoogsetest uurimustest on autoriõigusega kaitstud ja tuleb viidata kasutatud allikate nimistus.) Sissejuhatus antakse ülevaade, kuidas autor jõudis antud teemani ja probleemi püstitamiseni.

Meetod

See peatükk hõlmab alapunkte: 1. Uurimisobjektid/katseisikud/subjektid jne.

2. Vahendid 3. Protseduur/tegevuse täpne kirjeldus/katse või vaatluse käik

Tulemused ja arutelu

Esitatakse vaid need tulemused, mis on vaja esitatud küsimusele või püstitatud probleemile vastamiseks.

Vältida liigset “sõnavahtu”. NB! Artiklites pole kombeks arutada laiemaid probleeme kui see, millele antud tulemused viitavad.

Tulemused esitatakse numbriliselt, arutelus räägitakse kvalitatiivsel tasemel ja üldistatult.

Ka arutelus ilmnenud teiste autorite analoogsed uurimustulemused tuleb katta viidetega.

Lõppsõnana esitada järeldus, kas hüpotees pidas paika või mitte.

Kirjandus või kasutatud allikad

Tuuakse ära töös viidatud kirjandusallikate täielikud kirjed (tavaliselt alfabeetilises järjekorras).

Peamine on kasutada täpselt ühte stiili ja vormi kõigi viidete puhul.

NB! Ka tekstiosade vahele paigutatud tabelid ja joonised tuleb samas tekstis viidata.

Tänan!