Transcript Õppeülesannete koostamine juhtumianalüüsi metoodikaga

ÕPPEÜLESANNETE KOOSTAMINE
JUHTUMIANALÜÜSI
METOODIKAGA
17.august, 2010
Einike Pilli, PhD
Tartu Ülikool
SISSEJUHATUS: VESTLUS NAABRIGA
Mida te juba teate juhtumianalüüsist?
 Millised on teie kogemused juhtumianalüüsiga?
 Millele tahaksite kindlasti tähelepanu pöörata?
 Mida tahaksite vältida?

SEMINARI ÕPIVÄLJUNDID
Seminari lõpuks osalejad
 Tunnevad juhtumianalüüsi metoodikat
 Oskavad koostada õpiväljunditega kooskõlas
olevad juhtumeid oma õppekavarühmas
 Analüüsivad üksteise juhtumeid ja on õppinud
üksteise abil paremaid juhtumeid kirjutama
SEMINARI SISU
Juhtumianalüüsi metoodika tutvustus
 Juhtumite analüüsimine
 Juhtumite koostamine õppekavarühmades
 Juhtumite analüüsimine ja kohendamine
 Kokkuvõte

MEETODI TUTVUSTUS
Juhtumipõhine õpe on õpetamise meetod, mis
nõuab õppijatelt oma kogemuste analüüsimist,
praktilist mõtlemist, otsuste tegemist ning
probleemide lahendamist (Paulsen, 2001).
 Tavaliselt kirjeldab juhtum reaalset asjakohast
olukorda või probleemi, mis on õppijatele
huvipakkuv, nende kogemustele ja
õpieesmärkidele vastav ning küllalt keeruline, et
analüüsi õigustada.
SAAMATUD PRAKTIKANDID?
Mart oli praktikajuhendaja edukas
logistikaettevõttes, mis võttis igal kevadel vastu
vähemalt kolm teise aasta logistikaõpilast
kohalikust kutsehariduskeskusest. Marti oli
kaua häirinud see, et praktikandid ei saanud
tööle tulles hakkama ka kõige lihtsamate
tööülesannetega ja ta pidi neile kõike uuesti
õpetama. Samal ajal teadsin nad töö kohta
üksikuid asju nimetada.
Viimaks otsustas ta sellest kooli
praktikakoordinaatori Andresega rääkida.
Ilmnes, et Mardi ettevõttesse saadetakse kursuse
kõige paremate õppetulemustega õpilased.
Kuidas sai selline asi juhtuda ja kuidas seda
lahendada?
JUHTUMIANALÜÜSI METOODIKA
TUGEVUSED
Imiteerib reaalse elu situatsiooni (või on selle
kirjeldus)
 Seostab teooria ja praktika
 Seostab varem kogetu uuega
 Ühendab erinevaid õppeaineid
 Arendab analüüsioskust
 Aitab hinnata lahendusi ja nende teostatavust

Juhtumianalüüsi metoodika on väga sarnane
probleemilahenduse meetodiga.
Seda võib kasutada nii õppe- kui
hindamismeetodina.
MILLISED ON JUHTUMIANALÜÜSI NÕRGAD
KÜLJED? KUIDAS NEID ÜLETADA?
JUHTUMIPÕHISE ÕPPE PROTSESS SISALDAB KOLME
OMAVAHEL SEOTUD KOMPONENTI (PILT, 2008):
juhtumi kirjeldus - probleemi esitamine ja
defineerimine (kirjeldamine), taustinformatsiooni
esitamine ning lähteandmete ja eesmärgiks oleva
lõppseisu määratlemine, arvestades lahendamisviisile
esitatavaid nõudeid;
 juhtumi analüüs - probleemi definitsioonist ja
lahendamise tingimustest lähtudes pakutakse välja
võimalikke lähenemisviise selle lahendamiseks ja
analüüsitakse iga lahendusvariandiga kaasnevaid
positiivseid ja negatiivseid jooni;
 juhtumi arutelu – valitakse välja lahendusvariant,
millel on kõige rohkem positiivseid ja kõige vähem
negatiivseid külgi.
Õppija peab tegema kokkuvõtte, pakkuma probleemile
lahendusi ning võrdlema tulemusi tegeliku otsusega,
mida probleemi lahendamiseks kasutati.

JUHTUMIANALÜÜSI STRUKTUUR
Juhtumi ülevaade (lisada enda mõtteid nn
tühjadele kohtadele)
 Probleemide määratlus ja analüüs (nii põhjused
kui sümptomid, seos teooriaga)
 Peamiste probleemide määratlemine
 Alternatiivsete lahenduste genereerimine ja
hindamine (soovitused)
 Rakendamise võimalikkuse analüüs
 Viidatud kirjandus

Juhtumianalüüsi tasub teadlikult seostada õpitud
teooriaga
JUHTUMEID/PROBLEEME VÕIB ERINEVALT
LIIGITADA:
Näiteks võib liigitamisel aluseks võtta õppijatelt
oodatava tegevuse liigi (Mikk, Asser, 2000):
 Fakti leidmine
 Nähtuse mõistmine, selgitamine
 Tegevuse valik, kavandamine
 Eetilised otsustused
KUIDAS KIRJUTADA HEAD JUHTUMIT?
See peab
 ..koosnema äratuntavast selgitamist vajava
fenomeni neutraalsest kirjeldusest
 …olema formuleeritud konkreetsetes
terminites, olema pigem lühem kui pikem
 …suunama õppima just seda, mida selle
kaudu tahetakse õpetada (õpiväljund)
 …võimaldama eelteadmiste põhjal
hüpoteetiliste lahenduste püstitamist
 …olema etteantud ajaga lahendatav
 … olema seotud õpetatava eriala/kutse keskse
temaatikaga;
JOHNSTON LISAB HEA
JUHTUMI/PROBLEEMI OMADUSI:
See seostub erinevate moodulite ja teemadega ning
integreerib neid lahendustes;
 See tõstatab küsimusi, mis tekitavad arutelu;
 See eeldab uue teadmise omandamist, sest pole
kergesti lahendatavad;

JUHTUMI/ PROBLEEMI KIRJUTAMISE
PROTSESS
Kaardista kõik erinevate distsipliinide
kontseptsioonid, k.a. teadmine ja oskused, mida on
vaja situatsiooni lahendamiseks.
 Kirjuta õppeväljundid. Milline peaks olema õppimise
tulemus teadmiste, oskuste ja hoiakute keeles?
 Identifitseeri tegeliku elu tegelik probleem, mis on
õppijatele oluline ja potentsiaalselt seotud nende
tulevase elukutsega.
 Korda 3. sammu kuni kõik õpitulemused on kaetud.

JUHTUMI/PROBLEEMI KIRJUTAMISE
PROTSESS (2)
Juhtumit kirjutades jälgi, et:
 Kasutad oleviku vormi
 Kirjeldad konteksti ja tegutseja rolli: mis, millal ja kus
 Pakud võimalikult konkreetset informatsiooni
 Annad suuna, mis selle juhtumiga peaks tegema
 Eeldad, et tudengid vormistavad kas otsuse või raporti
Juhtumi kvaliteet selgub proovimise käigus
MIS VÕIB MINNA VALESTI?
Liiga palju mitterelevantset informatsiooni
 Liiga lai (eeldab liiga pikka õppimisaega)
 Liiga suunav
 Liiga üldine
 Ei vii välja kavandatud õpiväljundite
omandamiseni

LISALUGEMIST
Jonassen, D.H. (2004) Learning to Solve
Problems. An Instructional Design Guide
 Mikk, J., Asser, H. (2000). Probleemõpe
kõrgkoolis. Maastrichti kogemus.
http://raud.ut.ee/~jaanm/probleemope.htm
 Pilli, E. (2008). Hindamine kõrgkoolis ja
Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis (2010).
Olemas elektrooniliselt.
 Pilt. L. (2008). Juhtumianalüüsi kasutamine eõppes.
http://dspace.utlib.ee/dspace/html/10062/8584/ind
ex.html
 Valgmaa, R. (2005) Juhtumi analüüs. Raamatus
“Õppimine ja õpetamine avatud ülikoolis”, lk
300-305
