Transcript File
Kohtuarstlik lähenemine surmaga lõppenud koerte-rünnakule: ühe juhtumi analüüs Maarja Toomlaid Stom. IV kursus 2. rühm Sissejuhatus • Itaalias on ligikaudu 600 000 hulkuvat koera. • Igal aastal läheb kaduma või hüljatakse rohkem kui 100 000 koera. • Koertekarjad ründavad inimesi harva, kuid tagajärgedeks võivad olla tõsised või isegi surmavad kehavigastused. • Enamus korterünnaku ohvritest on lapsed või vanemaealised naised. Sissejuhatus • Koera poolt tekitatud vigastuse diagnoosi saab püstitada tüüpiliste hambajälgede alusel haavaservades. • Tekitatud haavad jagunevad kolme kategooriasse: ▫ Mittesurmavad hammustushaavad; ▫ Tõsised haavad, mis viivad ohvri surmani; ▫ Surmajärgselt tekitatud haavad. Koerte rünnakutest üldiselt • Koerad sikutavad oma ohvri kõigepealt (jäsemetest) pikali ning seejärel ründavad: ▫ kõri, kaela või koljut. • Kui rünnak jääb kestma, saabub surm enamasti: ▫ lämbumise, verekaotuse või koljuluumurru tagajärjel. • Koerte hammustused erinevad üksteisest suuruse ja vigastuse mustri poolest. Koerte rünnakutest üldiselt • Erinevalt kaslastest võivad koerad hakata oma ohvrit sööma enne, kui ta on surnud. • Koertele on omane karjainstinkt: ▫ Ükshaaval võivad nad olla healoomulised, kuid moodustades rühma, muutuda agressiivseks. • Tekitatud kahjustused on kombinatsioon: ▫ Hammustustest, küünistamistest ja muljumisjõudude tagajärgjel tekkinud traumadest. • Haavad jagunevad: ▫ Torkehaavadeks ja rebimishaavadeks. Juhtumi analüüs • Surmapaiga uurimine: ▫ Ühes mahajäetud sõjaväebaasis leiti surnuna 45aastane mees. ▫ Surnukeha lamas kõhuli suures vereloigus, mis oli juba osaliselt kuivanud. ▫ Oli märgatav, et keha oli lohistatud. ▫ Kuigi riided olid terved, oli näha, et kampsuni varrukaid oli venitatud. ▫ Kohapealne läbivaatamine paljastas tõsised vigastused näo-, kaela- ja peapiirkonnas ning suur osa peanahast oli puudu. Juhtumi analüüs • Oli teada, et antud naabruskonnas elab viiest korast koosnev kari ning selle kandi elanikud teatasid, et need koerad on mõnikord üles näidanud agressiivset käitumist. • Samuti avastati, et ohvril oli minevikus esinenud depressioone – seetõttu oletati, et ta oli edutult proovinud sooritada enesetappu, hüpates alla maja katuselt. • Vere puudumine kohas, kus toimus ohvri kokkupõrge maaga, ning suur kogus verd natuke maad eemal, samuti tõendid nahaalustest verejooksudest viitasid sellele, et ohver oli veel elus, kui koerad teda ründasid. • Järeldati, et ohver oli leidmise hetkeks olnud surnud 1520 tundi. Juhtumi analüüs • Lahanguleiud: ▫ Ulatuslik pehmete kudede kadu näol ning kaela ja pea vasakul poolel. ▫ Näolihased vasakul poolel olid paljastunud ning suur osa peanahast oli puudu. ▫ Haavaservadel oli näha palju väikeseid, paralleelseid, osaliselt kumeraid pindmisi täkkeid, mis viitasid hammustushaavale. ▫ Ülejäänud kehal oli näha ainult mõnda hammustusjälge. Juhtumi analüüs • Lahanguleiud: ▫ Koljuluu analüüs paljastas arvukad sälgud ja triibud, mis asusid puuduva peanaha piirkonnas perifeelselt. ▫ Hingamisteedest leiti väike kogus verd. ▫ Ohvril oli mitu luumurdu: vaagna-, parema reie-, parema aba- ja parema õlavarreluu murrud. ▫ Surmapõhjuseks märgiti sisemised verejooksud luumurdudest ning väline verejooks, mis oli põhjustatud arvukatest koerahammustustest. Juhtumi analüüs • Koerte uurimine ja hammustusjälgede analüüs: ▫ Püüti kinni viis koera: 4 saksa lambakoera segu, 1 labradori segu. ▫ Pärast anesteseerimist vaadati üle koerte hambad ning võeti jäljendid, millest valati kipsmudelid. ▫ Samuti tehti igast koerast detailseid pilte. ▫ Mõõdeti kaniinidevahelised ja intsisiividevahelised kaugused. Juhtumi analüüs • Koerte uurimine ja hammustusjälgede analüüs: ▫ Hammustuskohtadega nahaproove võrreldi kipsmudelitega, et teha kindlaks nende kokkusobivus. ▫ Eesmärgiks oli identifitseerida millised nendest viiest koerast kandsid kõige suuremat vastutust tekitatud vigastuste eest. ▫ Leiti positiivsed kokkulangevused kolme koera puhul (nr. 3, 4, 5). ▫ Järeldati, et tõenäoliselt osalesid need koerad kallaletungis kõige aktiivsemalt. Kokkuvõte • Hulkuvad koerad on kasvavaks probleemiks paljudes riikides. • Sageli on nad näljased ning tunnevad ennast ohustatuna. ▫ Selle tulemuseks võib olla agressiivne käitumine teiste loomade või inimeste suhtes. • Antud juhtumi puhul oleks tõenäoliselt olnud võimalik ohvri elu päästa, kui ta oleks leitud enne, kui koerad teda ründasid. ▫ Kukkumisest saadud vigastuste tõttu ei olnud ta lihtsalt võimeline ennast koerte eest kaitsma. • Koerad saadeti elama loomade varjupaika, vastavalt Itaalias kehtivale seadusele. Aitähh tähelepanu eest!