Transcript Document 7610320

SISSEJUHATUS
SEMIOOTIKASSE
SOSE O1.137
Silvi Salupere
7.Loeng
Pragmaatika. Kommunikatsioon: märgid ja signaalid. R.Jakobson.
Suhtlemispostulaadid ja presupositsioonid. Kõneaktid.
Pragmaatika
uurib märkide kasutust ja on semioosi
kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem,
puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti
suhelda, on vaja teada kultuurinorme,
kõne etikette. Süntaktika vald uurib
reeglite järgimist, semantikas on oluline
mõtestatus. Pragmaatikas seevastu
edukus või ebaedukus suhtlemisel.
Thure von Uexküll 3 semioosi
 informatsiooni või signifikatsiooni. Elutu
keskkond, mis tegutseb kui „kvaasi-saatja“
ilma semiootilise funktsioonita. Vastuvõtja, st
elusühik, elussüsteem, peab omama kõiki
semiootilisi funktsioone
 sümptomatisatsiooni. Saatjaks elusolend,
kes edastab signaale (mis ei ole suunatud
otseselt vastuvõtjale ja ei oota vastust) oma
käitumise või asendi kaudu. Vastuvõtja võtab
neid signaale vastu kui sümptom-märke.
 kommunikatsiooni. Saatja edastab
vastuvõtjale teatud tähendusega märke.
Kommunikatsiooniskeem
Shannon ja Weaver 1949
Saussure´i kommunikatsioonimudel (üleval,
all on indiaanlaste kiri valgele mehele Valges Majas)
 pilt
Kirja tekst
Dear mr president. We are of equal eye
value/our horizons meet, i am from eagle
totem my hand gestures in peace, four
other men of my totem and one from
catfish totem as well as a chief of bigger
power than me wish friendship. Three of
my men will live in houses like yours to
promote equality.
Jakobsoni kommunikatsioonimudel
(mustaga on osised, punasega – funktsioonid)
kontekst
referentsiaalne
saatja
emotiivne
sõnum
poeetiline
kontakt
faatiline
kood
metakeeleline
vastuvõtja
konatiivne
emotiivne (emotsioone tekitav,
iseloomustab saatjat)
Väljendab kõneleja suhtumist teatesse.
Emotsioon võib olla ka teeseldud.
Keeles esindavad seda hüüdsõnad, nt
“Oot-oot” või vokaali pikendus sõnas, nt
“miiis?”.
konatiivne (tungiv) funktsioon
(suunatud adressaadile)
leiab oma puhtaima väljenduse vokatiivis
ja imperatiivis. Erinevus deklaratiivsest
lausest seisneb asjaolus, et tungiv
funktsioon ei pea tuginema tõesusele, st
“Joo!” puhul ei saa küsida, kas joomine ka
tegelikult aset leiab, küll saab seda teha
aga “joob”; “joodi” puhul.
faatiline funktsioon
(oluline on kontakt ise)
eelkõige kontrollimaks, kas
kommunikatsiooni kanal (kontakt) töötab
või ei, või siis kommunikatsiooni
kehtestamiseks, pikendamiseks või
lühendamiseks (ritualiseeritud vormelid,
dialoogid, olulised on ka mittekeelelised
märgid)
metakeeleline funktsioon (koodile
suunatud)
st saatja (adressant) ja vastuvõtja
(adressaat) peavad kommunikatsiooni
kehtestamiseks kasutama sama koodi ehk
keelt (terminid jmt), et infovahetus osutuks
võimalikuks.
viiteline (referentsiaalne) funktsioon
(seotud kontekstiga)
 Et sõnum oleks operatiivne, nõuab ta viidatavat
konteksti, mis on adressaadi poolt haaratav ning
kas verbaalne või verbaliseerimisvõimeline. See
oleks keel üldises mõttes (mitte konkreetne, mis
kuuluks juba metakeelelise funktsiooni
valdkonda).
Põhimõtteliselt võib öelda,et teised viis funktsiooni
on kõik selles (viitelises funktsioonis) osalised
vähemal või suuremal määral.
poeetiline funktsioon
(suunatud teatele)
 kesksel kohal on sõnum ise (Eisenhoweri
presidendikampaania hüüdlause “I like Ike”.)
Kuigi me eristame keele kuut põhiaspekti,võime
me paraku vaevalt leida verbaalseid teateid, mis
täidaksid vaid ühte funktsiooni.
Kõneakti teooria
L. Wittgenstein. Filosoofilised uurimused
(1945-49)
John L. Austin (1962) How to Do Things
With Words
John R. Searle (1969). Speech acts.
Implikatuuriteooria: Paul H. Grice (1975).
Logic and Conversation.
Suhtlemispostulaadid
Tavaliselt on kommunikatsioonis osalejatel
üks eesmärk: saavutada
üksteisemõistmine. See on üks suhtlemise
põhiprintsiipe, mida nimetatakse
kooperatsiooniprintsiibiks. Sellest
printsiibist lähtuvalt tuletas ameerika loogik
Paul Grice universaalsed
suhtlemispostulaadid, efektiivse
suhtlemise reeglid:
Suhtlemispostulaadid e implikatuurid
 Informatiivsuse (kvantiteet) (“Sinu ütlus peab olema
informatiivne”)
 Tõesuse (kvaliteet) (“Ära räägi seda, mida sa pead
valeks”, “Ära räägi seda, milleks sul ei ole piisavalt
alust”)
 Relevantsuse (suhe) (“Räägi seda, mis antud hetkel
puutub asjasse”)
 Väljenduse selguse (kord) (“Väldi
mitmetähenduslikkust”, “Räägi lühidalt”)
P. H. GRICE’i arvates
sõna tähendus ei ole seotud tema
referendiga, sellega millele ta viitab
Tähendus on kasutamine (nagu
Wittgensteinil)
Suhtlemispostulaadid
 Just suhtlemispostulaadid võimaldavad mõista hüüet
„Auto!” kui hoiatust „Ettevaatust, sa võid auto alla jääda”.
/Ehmata! Ja kohv/
 Rääkija võib tahtlikult kasutada mingit
suhtlemispostulaati, et edastada oma mõtet varjatud
kujul, nii et kuulaja peab selle mõtte ise tuletama kui
implikatuuri. Nt kui õppejõud oma soovituskirjas
õpilasele, kes pretendeerib õppejõu kohale, piirdub
märkustega, et ta valdab hästi inglise keelt ja külastas
järjepidevalt seminare, järeldab soovituse lugeja
raskusteta, et professor ei hinda üliõpilast eriti kõrgelt,
aga otse seda öelda ei taha. See järeldus põhineb
informatiivsuse ja relevantsuse postulaadi rikkumisel.
/Ettekanne oli väga huvitav, aga.../
Presupositsioonid
 on sarnased implikatuuridega, aga esimesed
lähtuvad kõnelejast, teised kuulajast. Kaks
erinevat tüüpi:
 semantilised
 pragmaatilised (taustateadmised).
 Presupositsioonidel on kaks olulist funktsiooni seos kultuurikontekstiga (mida välja öeldakse
ja mida presupositsiooniks jäetakse, sõltub
ajastust ja kultuurisituatsioonist) ja
tekstuaalsuse roll (mis on ühe ütluse sisu
(subposition), on teise ütluse eelinfo
(presubposition)).
 Palju sarnaseid võtteid kasutatakse erinevates
kõnefiguurides. Nii näiteks ütlustes Naine on
naine (roos on roos) on samuti rikutud
informatiivsuse postulaati (otseses tähenduses
on nad mõttetud). Seetõttu püüab kuulaja leida
mingi teise võimaluse nende mõtestamiseks
(naine kui füüsiline olend – naine kui
kergemeelne olevus).
 Iroonia, metafoor, hüperbool — kõik need
ümbermõtestamise juhud loovad olukorra, kus
tõesuse postulaadi rikkumine, st silmnähtav
ütluse otsese tähenduse valesus sunnib kuulajat
otsima ütluses varjatud mõtet.
John Langshaw Austin
keskendus kõneakti tüübile, mida ta
nimetas performatiivseks
Performatiiv – kõnetegu, siin on tegemist
kõneaktiga, kus kõneleja lisaks ütlemisele
ka teeb midagi: millegi ütlemine tähendab
millegi tegemist (Austin, 1962).
Performatiivsed kõneaktid sisaldavad
performatiivseid verbe (nt ma väidan,
arvan, kinnitan, kuulutan jmt).
Kõneaktid
Lokutiivne kõneakt, väljenduslik.
Grammatiliselt õigesti koostatud lause,
millel on tähendus
Illokutiivne kõneakt (küsimine, vastamine,
lubamine jne), kõnetegu. Väljendab
midagi.
Perlokutiivne kõneakt kutsub üles,
stimuleerib mingit tegevust.
Kommarid ahju! (väljavõte ekspertiisiaktist)
http://www.postimees.ee/1563623/semiootikud-ei-pidanud-kommarid-ahju-sarki-vaenu-ohutavaks
 lokutiivne (öeldakse midagi, kasutades
seejuures normaalkeele grammatikat ja
tähenduslikke sõnu)
 illokutiivne (lausung on sotsiaalne, avalik, sel
on konkreetne suunitlus ehk intentsioon [mida
saab selgitada nii grammatilise ülesehituse, kui
ka sotsiokultuurilise konteksti kaudu])
 perlokutiivne (lausung püüdleb teatavatele
mõjutulemustele, mis puudutavad muid inimesi
peale kõneleja).
(väljavõte ekspertiisiaktist)
 Antud lausungis on ka performatiivsuse
tunnuseid: see kuulub „lubavate performatiivide”
(promisory performatives) hulka, mis kirjeldavad
olukordi, nagu nad võiks/peaks olema tulevikus.
Olles hüüdlause, millel on performatiivi
tunnused, on „KOMMARID AHJU!” pigem
kirjeldatav kui perlokutiivne (mitte üksnes
lokutiivne) kõneakt, mille üldtunnuste hulka
kuuluvad niisugune veenmine, hirmutamine,
valgustamine, innustamine, mille eesmärk on
tegelik sotsiaalne mõju ehk käitumuslik tulem.
Suhtlusaktid e. kommunikatiivsed aktid vastavad
mudelis illokutsionaarsete aktide poolt
genereeritud perlokutsionaarsetele aktidele.
Näiteks kommunikatiivne akt Veenmine läbi
informeerimise seisneb selles, et panna teine uskuma
mingit propositsiooni, öeldes, et see on tõene.
 Jaan ütleb "Sajab vihma", kavatsusega informeerida
Helenit sellest faktist.
 Helen kuuleb seda lauset ja tuvastab Jaani kavatsuse
informeerida teda sellest faktist. Lisaks sellele otsustab
Helen, et Jaan kavatseb panna teda uskuma, et sajab
vihma.
 Helen vaatleb selle fakti enesestmõistetavust (evidentsi),
sh ka see fakt, et Jaan ütles, et sajab.
 Helen jõuab arvamusele, et sajab.
Näide mittekeelelisest suhtlusest: agent annab
konspiratiivkorteri ohutusest teada lillepotiga aknal.
Aknale lillepoti asetamine (kas
kommunikatiivse kavatsusega või ilma
selleta) on lokutsionaarne akt.
Kui agent paneb lillepoti aknale, et anda
signaal, siis ta teostab illukutsionaarse
akti.
 Kui külastaja näeb lillepotti ja tuvastab, et
ohtu ei ole, siis on tegemist
perlokutsionaarse aktiga.
Kõneaktide klassifikatsioon (J. Searle 1979)
 representatiivsed - rääkija võtab vastutuse
väljendatava väite tõesuse eest; informeerima, eitama,
jaatama, kinnitama
 direktiivsed - rääkija püüab mõjutada kellegi kavatsusi
ja käitumist; nõudma, käskima, kutsuma, küsima,
paluma /Kommarid ahju!/
 komissiivsed - rääkija võtab vastutuse mingi tulevase
akti eest; kohustuma, lubama /Kommarid ahju!/
 ekspressiivsed - rääkija väljendab psühholoogilist
seisundit või reaktsiooni; vabandama, õnnitlema,
tänama, kutsuma
 deklaratiivsed - rääkija täidab kõneaktiga mingit
konventsionaalset või rituaalset tegevust; ristima,
innustama, alistuma, määrama
(vrd Jakobsonil: referentsiaalne, emotiivne, poeetiline,
konatiivne, faatiline, metakeeleline)
Umberto Eco kommunikatsiooniteooria
Lähtub Jakobsoni arusaamast
kõikehõlmavast kommunikatsioonist.
 Kesksel kohal KOODI mõiste.
Kood on mudeli kujul esitatud struktuur, mis toimib
fundamentaalse reeglina rea uute teadete loomisel
Kõiki koode saab kõrvutada üldise koodi alusel,
mis on neist lihtsam ja universaalsem.
 Eksisteerib märgirepertuaar (teatav loetletav
hulk sümboleid). Kood tuletab neist sümboleist
erinevuste ja opositsioonide süsteemi ja
sätestab ühildumise reeglid. Leksikood tekib kui
tähenduslike opositsioonide süsteem (ei pruugi
sisaldada reegleid). Seetõttu on tema osaks
lisatähenduste (konnotatsioonide) tekitamine.
 Lisandub subkoodi mõiste.
Esteetilise teates võib esile tõsta järgmised
informatsioonitasandid (Eco tsiteerib Max Benset):
 füüsiliste kandjate /kõnes — toon, intonatsioon, häälduse eripära,
visuaalses — värvid, faktuur, muusikas — tämbrid, sagedused,
intervallid jne/
 diferentsiaalsete elementide, mis eristuvad paradigmaatilisel teljel:
/foneemid, samastused, rütmid, värsimõõt, positsioonilised suhted,
topoloogia keel jne/
 süntagmaatiliste seoste: grammatiliste, proportsioonide,
perspektiivi, muusikaliste intervallide jne
 denotatiivsete tähenduste: vastavad koodid ja leksikoodid
 konnotatiivsete tähenduste: retoorika, stilistilised leksikoodid,
kujutavate võtete kogum, suured süntagmaatilised blokid jne
 ideoloogiliste ootuste (globaalsete suhestuste tasand): avangard
kasutab uudselt koodi ja sellega muudab ka ideoloogiat, kust see
kood on pärit
Esteetiline kommunikatsioon
 ei allu ei kvantitatiivsele loendusele ega ka struktuursele
süstematiseerimisele. Avatud
 samal ajal seisab selle kogemuse taga midagi niisugust,
mis peaks kahtlemata omama struktuuri, kusjuures kõigil
oma tasanditel, muidu ei oleks see kommunikatsioon,
vaid reflektoorne reageering stiimulile.
 teate esteetiline funktsioon seisneb selles, et anda meile
edasi midagi uut ja senitundmatut. Loob uue idiolekti,
uued seosed. Seotud eelkõige Jakobsoni konatiivse,
apellatiivse (suunatud adressaadile) funktsiooniga.
Eco skeem
 Presupositsioon kui eelteadvus, eelteadmine.
Ühised PRSd on konteksti tähtsaim osa. Mängib
olulist rolli igasuguses kõneaktis ja
kommunikatiivses situatsioonis. Tavaliselt on
inimene oma PRS õigsuses veendunud. Just
seetõttu saame partneri väljenditest rohkem infot
(üleinterpreteerimine), kui ta meile teatab.
Kõneleja võib kasutada presupositsioonina ka
valet kommunikatsiooni lihtsustamiseks.
Ekslik dekodeerimine massikommunikatsioonis
eelnevad presupositsioonid (eelootused)
“eksitavad” presupositsioonid
Saatja privaatkoodid
ja ideoloogilised
eelmõjutused
Väljenduse
mitteühetähenduslikkus
Sisu
mitteühetähenduslikkus
Sõnum-väljendus, saadetud teade
Alakood A
Alakood B
Saatja poolt eeldatavad
vastuvõtja teadmised
Orienteerivad asjaolud
Alakood C
Vastuvõtja privaatkoodid
ja ideoloogilised
eelmõjutused
Juhuslikud Tõlgenduslikud
konnotatsioonidvajakajäämised
vastuvõtja
Sõnumi sisu, interpeteeritav tekst, saadud teade
Alakood D
Alakood E
Tõeline teadmine
Desorienteerivad asjaolud
Alakood F
Avatud tekst – suletud tekst
“avatud tekst” – mudel, mis fikseerib meie
maailmas olemise kahemõttelisuse.
Avatud teos välistab ühese dekodeerimise
võimaluse, avab teksti hulgale
interpretatsioonidele, muudab autori ja
lugeja vahekorda.
Suletud tekst – kitsas interpreteerimise
võimalus, nt maakaart või kasutusjuhend.
„Roosi nimi” on avatum kui A. Christie
kriminaalromaanid
Üle- ja alakodeerimine
interpretatsiooniprotsessis
 Saatja (kirjanik, kunstnik, ajakirjanik, helilooja, režissöör
etc) kodeerib mingi teksti ning vastuvõtja püüab seda
dekodeerida. Kuid alati tekib nihe, üks-ühele vastavust
tegelikus kommunikatsiooniprotsessis ei ole. Keeruliste
tekstide puhul ei toimu mitte dekodeerimine (see on
võimatu), vaid need tekstid ekstrakodeeritakse, st
lugeja/vaataja/kuulaja kasutab oma harjumuspärast
koodi.
 Eco eristab üle- ja alakodeerimist. Ülekodeerimise puhul
otsitakse sügavust, mida tekstis tegelikult ei ole.
Alakodeering aga primitiviseerib, keerulises tekstis
nähakse eelkõige lugu.
MOEKEELE FUNKTSIOONID
Supernoova 2003 Liisi Eesmaa
Emotiivne funktsioon on seotud
igasuguse eristumisega moe
vallas.
Konatiivne aga moe ülemisel
“redelipulgal” annab juhised,
kusjuures algselt väljendub
konatiivsus eelkõige moodsuse
imperatiivis, mida allapoole, seda
olulisemaks muutub selle kõrval
müümise imperatiiv.
MOEKEELE FUNKTSIOONID Giorgio
Armani 2003 sügis/talv
Faatiline funktsioon on
kõrgmoes täiesti kõrvaline.
Väljendub eelkõige klubi- ja
vormiriietuses ning siis, kui
riietuse eesmärgiks on anda
märku valmisolekust
suhtluseks.
MOEKEELE FUNKTSIOONID Gianni
Versace 2003 kevad/suvi
Referentiivse funktsiooni
eesmärgiks on tarbijaskonnale
teada anda, mis on mood ja mis ei
ole. Sõltub kultuurikontekstist.
Samuti aitab mittemoe ja moe
eristust toonitada metakeeleline
funktsioon, kus teine eesmärk on
koodist teavitamine. Kultuuriliste,
etniliste riietumisviiside puhul on
tegemist erilise moevormiga, kus
eristus toimub mitte kultuuri või
ühiskonnagrupi siseselt, vaid
püütakse eristuda teisest kultuurist,
teisest rahvusgrupist.
MOEKEELE FUNKTSIOONID Alexander
McQueen 2003 sügis/talv
Poeetiline funktsioon
domineerib eelkõige
kõrgmoe vallas ja eriti selle
ühes alaliigis haute
coutureis, kus moodi
tehakse moe enda pärast.
MOEKEELE FUNKTSIOONID Kuulsuste
mood Carmen Kass
Niisiis on moes kõige
domineerivamad funktsioonid
emotiivne ja konatiivne.
Emotiivne – kuna mood
baseerub eneseväljendusel,
enesenäitamisel. Kuid
emotsioonid, mida
väljendatakse, kuuluvad
disaineritele, on nende ideed ja
mõtted – konatiivne funktsioon.