RAKU EHITUS JA TALITLUS
Download
Report
Transcript RAKU EHITUS JA TALITLUS
RAKU EHITUS JA TALITLUS
RAKUTEOORIA
OLULISED NIMED:
R. Hook
K. E. von Baer
M. Schleiden
T. Schwann
R. Virchow
RAKUTEOORIA
PÕHISEISUKOHAD
• Kõik organismid koosnevad rakkudest
• Iga uus rakk saab alguse olemasolevast
rakust selle jagunemise teel
• Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel
kooskõlas
RAKKUDE MITMEKESISUS
• Rakutuuma ehituse alusel jagatakse:
PROKARÜOODID
EUKARÜOODID
• Lisaks jagatakse:
ÜHERAKULISED
HULKRAKSED
EUKARÜOOTSE RAKU EHITUS
RAKUMEMBRAAN
TUUM
• Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga
• Tuuma sees on karüoplasma
• Interfaasis on olemas tuumakesed, milles
toimub rRNA süntees ja ribosoomide
moodustumine
• Tuumas asuvad kromosoomid
FUNKTSIOONID
• Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni
• Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse
• Juhib raku elutegevust
TSÜTOPLASMA
• Poolvedel raku sisekeskkond
• 60-90% tsütoplasmast moodustab vesi,
milles on lahustunud erinevad ained
FUNKTSIOONID
• Seob raku organellid ühtseks tervikuks
• Tagab toitainete laialikandmise rakus
• On jääkainete eritumiskohaks
• Sisaldab varuaineid, ainevahetuse
produkte, pigmente
TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK
• Membraansete kanalikeste, põiekeste ja
tsisternikeste süsteem, mida mööda
toimub rakusisene ainete liikumine
• Seotud ainevahetuslike protsessidega
• Tuuma välismembraan on ERga alati
ühenduses
• Sileda- ja karedapinnaline ER
SILEDAPINNALINE ER
FUNKTSIOONID
• Varusüsivesikute (glükogeen) süntees
• Lipiidide süntees
• Bioaktiivsete ainete süntees
(steroidhormoonid)
• Kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes
KAREDAPINNALINE ER
• Kanalitel paiknevad ribosoomid
FUNKTSIOONID
• Ribosoomides toimub valkude süntees
RIBOSOOMID
•
•
•
•
Ribosoomides puuduvad membraanid
Sisaldavad rRNA ja valgumolekule
Neis toimub valkude süntees
Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide
kogumit nim. POLÜSOOMIKS
GOLGI KOMPLEKS
• Koosneb membraaniga ümbritsetud
plaatjatest tsisternidest ja põiekestest ning
neid ühendavatest kanalitest
• Seal toimub valkude lõplik töötlemine ja
pakkimine põiekestesse (lüsosoomidesse)
• Osaleb rakumembraani moodustamisel
LÜSOSOOMID
• Ühekihilise membraaniga ümbritsetud
põiekesed
FUNKTSIOONID
• Kindlustavad surnud ja mittevajalike
rakustruktuuride lagundamise
• Tagavad rakku sattunud võõra orgaanilise
aine (antigeenide) lagundamise
• Rakusisene seedimine (fago- ja pinotsütoos)
• Moondega arengu korral kudede
ümberkorraldajad
• Tagavad metabolismi nälgimisel, dieedil
MITOKONDRID
• Ümbritsetud kahe membraaniga
FUNKTSIOONID
• Mitokondrites toimib oma valgusünteesi
süsteem (DNA, RNA, mitokondriaalsed
ribosoomid)
• Tagavad raku hingamise
• Toimub ATP süntees
TSÜTOSKELETT
• Valgulistest fibrillidest koosnev võrkjas
struktuur
• Raku sisetoes
• Annab rakule vormi ja seob sisemuse
ühtseks tervikuks
• Kindlustab rakkude liikumise, kuju
muutmise, organellide ümberpaiknemise.
TSENTROSOOM
• Esineb loomarakkudes ja osades
seenerakkudes
• Moodustub kahest tsentrioolist
(9x3 mikrotuubulit)
• Olulised raku jagunemisel
• Moodustavad kääviniidid, tagades
kromosoomide liikumise poolustele
TAIMERAKK
RAKUKEST
• Peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist
• Vananedes pakseneb
• Ainevahetus toimub pooride kaudu
FUNKTSIOONID
• Kaitseb väliste mõjutuste eest
• Annab taimerakule kuju ja tugevuse
• Kaitseb rakku siserõhu (turgori) eest
VAKUOOLID
• Ühekihilise membraaniga
• Sisaldab vesilahustunult varu- ja jääkaineid
FUNKTSIOONID
• Vee reservuaar
• Kindlustavad turgori
• Lahustunult on vakuoolides keemilised
ühendid, mis kaitsevad taime ärasöömise
eest või meelitavad vilju sööma
• Lüsosoomide analoogid, milles toimuvad ka
lõhustumisprotsessid
PLASTIIDID
• Kahemembraansed organellid
• Plastiidide eellasteks on proplastiid
KLOROPLASTID
• Kloroplasti täidab valguline vesilahus –
strooma
• Klorofüll asub lamellides
FUNKTSIOON
• fotosüntees
KROMOPLASTID
• Sisaldavad karotinoide
FUNKTSIOON
• Erksad värvid meelitavad ligi (viljad)
• Ainevahetus – taim vabaneb jääkainetest
LEUKOPLASTID
• Pigmendivabad, värvuseta
FUNKTSIOON
• Varuainete talletamine
EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS
Loomarakk
Kest
Taimerakk
Seenerakk
Puudub v. a
munarakk
Tselluloosist,
ligniinist
Kitiinist
Vakuool
Väikesed
lipiidivakuoolid
Suur
keskvakuool
Väikesed
lipiidivakuoolid
Plastiidid
Puuduvad
Kloro-, kromo- ja
leukoplastid
Puuduvad
Tsentrosoom
On alati
On vetikatel
On osades
rakkudes
Varusüsivesik
Glükogeen
Tärklis
Glükogeen
Paljutuumsus
On harva
On harva
On sageli
Rakkude
jagunemis-võime
Piiratud
Piiramatu
Piiramatu
Ainevahetus-tüüp
Heterotroofne
Autotroofne
Heterotroofne
SEENERAKK
• Kitiinist kestaga
• Plastiide ja taimedele iseloomulike
omadustega vakuoole ei esine
• Organellid samad, mis loomarakus
• Võivad olla üherakulised või hulkraksed
BAKTERIRAKK
• Eeltuumne (DNA ei ole eraldatud
membraaniga, asub tuumapiirkonnas)
• Tuumapiirkonnas on üks rõngakujuline
kromosoom (haploidne kromosoomistik)
• Väikestes DNA rõngasmolekulides –
PLASMIIDIDES asuvad geenid, mida
bakteril pole tavaolukorras vaja
• Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan
• Rakumembraani ümbritseb rakukest
• Rakukesta pinnal on limakapsel (kaitseb
kuivamise eest)
• Ribosoomid on ehituselt eukarüootide
ribosoomidest erinevad
• Tsütoplasmas on varuainete terakesed
• Puuduvad: mitokondrid, plastiidid,
tsentrioolid, tsütoplasmavõrgustik, Gogi
kompleks, lüsosoomid
•
•
•
•
BAKTERIRAKKE ISELOOMUSTAVAD
Viburid
Karvakesed ehk piilid
Gaasivakuoolid ehk aerosoomid
Spoorid
PÕHITÜÜBID KUJU JÄRGI
Kokid e. kerabakterid Spiroheedid e.
keeritsbakterid
Pulkbakterid e.
Niitjad bakterid
kepikesed
Spirillid e.
kruvibakterid
Jätketega bakterid