Transcript Slide 1 - Weebly

LIPIIDIDE METABOLISM
Ann Kaleviste
Stomatoloogia 2. kursus
õppejõud Tiiu Vihalemm
Lipiidide metabolism inimkehas
• Triglütseriidid annavad inimkeha põhi energiavaru
• Katavad päeva energiavajadusest 25-30%
• Spets funktsioone: biomembraanide kaksikkihi
komponent, rasvlahustuvate ühendite lahustid ja
transportijad, mediaatorid, närvikiudude isolaatorid,
kopsualveoolide surfaktandid, signaalmolekulid jne
• Normaalne metabolism sõltub lipiidide hulgast,
vahekordadest ja tüüpidest. Väga tähtis on taimsete ja
loomsete lipiidide vahekord ja asendamatute rasvhapete
piisav saamine
• Häired lipiiidde metabolismis on seotud patogeneesiga,
kõige kesksemad haigused on ateroskleroos ja rasvumine
Lipiidide põhieesmärgid
• Lipiidide katabolism annab 25-30% toitelisest energiast,
rasvkoe triglütseriidid katavad 83-87% inimkeha
energiavarudest
• Rasvhapete ja regulaaatormolekulde süntees
• Keha-omaste triglütseriidide, liitlipiidide ja tsükliliste
lipiidide süntees
• Ketokehade süntees ja lõhustumine
• Lipiidi-sarnaste molekulide süntees: eikosanoidid,
hüdroperoksiidid jne
• Vere lipoproteiinide süntees lipiidie, vitamiinide jne
traspordiks
Inimkeha kasutab rasvhappeid
•Pika-ahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt kehaspetsiifiliste trigütseriidide sünteesiks ja nende tagavarade
loomiseks
• Toiduga saadud asendamatud PUFA-d (küllastumata
rasvhapped) on lipiidide koostiosad, neid kasutatakse
pikemaahelaliste PUFA-de loomiseks, viimased on vajalikud
regulaatormolekulide sünteesiks
• Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena
(skeletilihases, südamelihases jne) ja uute kehaspetsiifiliste
lipiiidde sünteesiks
• Lühikese ja keskmise ahelaga rasvhapped on vajalikud
energiana, peamiselt skeletilihases, müokardis ja
hepatotsüütides.
Lipiidie metabolismi põhirajad
Atsetüül- CoA on kogu metabolismi keskne ühend ja
kuulub ka lipiiidde metabolismis erilisele kohale. Temast
algab rasvhapete , ketokehade ja kolesterooli süntees. Läbi
tema toimuvad lipiiidde metabolismi kõik põhirajad
(ketokehad, TKT, kolesterool, regulatoorsed biomolekulid,
triglütseriidid jne)
Rasvhapete oksüdatsioon ehk
metaboolse energia põhitootja
• 90% rasvkoe kaalust on triglütseriidid, need on
adipotsüütides võimas energiavaru, annavad 8387% energia koguvarust
• Kõrge redutseerumisastme tõttu on adipotsüüdid
võimelised tootma rohkelt ATP-d
• Lipiidie lõhustumine on intensiivne asvkoes,
maksas, lihastes
• Lipiidide lõhustumise etapid: TG-de hüdrolüüs;
rasvhapete aktivatsioon ja transport
mitokondritesse; rasvhapete beeta-oksüdatsioon
mitokondrites
Varurasvade mobilisatsioon ehk
trüglütseriidide lipolüüs
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Rasvkoe rasv uueneb poole võrra 6-12 päevaga
Lipolüüs on triglütseriidide lõhustumine vabadeks rasvhapeteks ja glütserooliks
adipotsüütides
Lipolüüsi käivitab hormoon-sõltuv triglütseriidi lipaas, mis aktiveerub lipolüütiliste
hormoonide toimel
TG lipaas vabastab asendist 1-3 rasvhappejääki
Tekkinud diglütseriiid lõhustab DG lipaas
Saadud monoglütseriiid lõhustab MG lipaas rasvhappeks ja glütserooliks
Söömisjärgses normaalseisundis on lipolüüs mõõdukas. INS inaktiveerib TG lipaasi.
Füüsilises tegevusel, nälgimisel on rasvhapped peamiseks kütuseks ja glütserool
lülitub glükoneogeneesi. Adrenaliini, glükakgooni, kortikotropiini ja lipotropiini tase
tõuseb.
Vabanevad rasvhapped seotakse verealbumiini poolt, kes on nende transportija
veres, nad seotakse mitokondrites ATP tootmiseks
Glütserool viiakse maksa, kus ta aktiveeritakse (glükoneogeneesiks või ATP
tootmiseks)
Rasvhapete oksüdeerimine suure
hulga ATP tootmisek
• Rasvhapete oluline osküdatsioon toimub maksas
(põhiliselt), südamelihases, skeletilihastes ja neerudes
• Oksüdatsiooni lülitumiseks aktiveeritakse rasvhapped
tsütoplasmas, tekib nende aktiivvorm atsetüül-CoA ja
samaaegselt “vangistub” rasvape rakku
• Oksüdatsiooni põhirada on beeta-oksüdatsioon (B-OX)
• B-OX on atsüül-CoA oksüdatsioon beeta-süsiniku
tasemel mitokondtire maatriksis, ühe B-OX-i ringiga
lüheneb ahel 2 süsiniku võrra ning iga rong lubab toota
15 ATP molekuli koostöös TKT ja hingamisahelaga
Rasvhapete transport mitokondritesse
ja karnitiin
• Aktiivvorm atsüül-CoA ei lähe läbi mitokondrite süsemembraani ja
seetõttu transporditakse ta karnitiini osalusel mitokondritessesee on viimase suur bioroll ja sellist transporti vajavad
pikaahelalised rasvhapped
• Karnitiini transpordiga on seotud kliinilised probleemid. Karnitiini
defitsiidi sümptomiteks on hüpoglükeemia, rasvhapete kuhjumine
plasmas ja lipiiidde akumuleerumine lihastes (letargia, krambid,
lihaskoe düstroofia jne)
• Karnitiini defitsiit võib kujuneda orgaanilise atsiduuri korral
(orgaanil. Hapete konjugaatyidest väljutatakse liialt karnitiini)
• Translokaasi def esineb üliharva, seda iseloomustab
hüpoglükeemiline kooma, hüperammoneemia, lihasnõrkus,
kardiomüotpaatia
Rasvhapete B-OX lõhustab rasvhappe
aktiivvormi atsetüül-CoA molekulideks
• B-OX iga ringiga lühendatakse rasvhappe ahelat 2 süsinikulise
atsetüüljäägi võrra
• Tsükli iga ring toodab ühe FADH2 ja ühe NADH, need
reüksüdeeritakse mitokondriaalses hingamisahelas ATP
tootmiseks
• Igas ringis tekkiv atsetüül-CoA läheb TKT-sse lõplikuks
lõhustumiseks
• Atsetüüljäägi (2C) võrra lõhehenud ahel läheb uude B-OX ringi
• Tiolaas on atsüül-CoA atsüültransferaas, mis katalüüsib teise
koensüüm-A jäägi lülitumist, et rasvhape jääks uude ringi minnes
aktiivseks
• Nt palmithappe oksüdatsioonil on lõplik saagis kuni 129 ATP
molekuli. 3 palmishappe jäägiga triglütseriidi oksüdatsioonil on
võimalik saada kuni 409 ATP-d
B-OX biokeemilised ja meditsiinilised
asbektid
• Atsetüül-CoA põhitootjana on tal tähtis energeetiline roll
• B-OX on intensiivistunud nälgimisel, paaastumisel, diabeedil
• Rasvhappe häire puhul esineb hüpoglükeemiaInimkehas tekib
ööpäevas 0,3-0,4 l metaboolset vett, mille põhikoguse toodab B-OX
• B-OX vajab karnitiini, pantoteenhapet, riboflaviini, nikotiinhapet
püsivalt
• Väimalikud on pika-, keskmise- ja lühikeseahelaliste atsüül-CoA DH
häired
• Neist levinum on keskmise def. Sümptomiteks ohtlik
hüpoglükeemia, letargia, oksendamine, hepatomegaalia,
nävisüsteemi häired, kooma. Põhjustab 10% väikelaste äkksurma
sündroomist ja Reye sündroomi
Paarituarvuliste süsinikahelatega
rasvhapete kliinilised probleemid
• Nendes tekib B-OX läbi propionüül-CoA, see
muudetakse üle suktsinüül-CoA-ks, mis lülitub
TKT tsüklisse
• Propionüül-CoA on biotiini sõltuv, def toob
atsideemia, atsiduuria jne
• Metüülmalonanüül-CoA muundamine
sunktsinüül-CoA-ks muundamine vajab vit B12
koensüümvormi, def toob megaloblastilise
aneemia
Perüksomaalse B-OX-i vajalikkus
• B-OX toimub mitokondrites
• Peroksümaalse B-OX-i mõte on tekitada
pikkade ahelatega rasvhapetest lühemaid;
osaleda rasvhapete liigsuse likrvideeimisel,
tootes samal ajal ATP-d, lühendada kolesteriidi
rasvhappeahelat
• Totaalne ATP saagis on väiksem, kuna tekkiv
FADH2 reoksüdeeritakse otseselt hapniku abil
Rasvhapete alfa-oksüdatsioon (A-OX)
ja refsum haigus
• ER ja mitokondrite koostöös esineb närvikoes ka
A-OX, mis on rasvhapete oksüdatsiooni minoorne
rada
• See rada lõhustab aktiveerimata rasvhappe, kus
oksüdeeritakse alfa-süsinikku ja C1 cabaned CO2
vormis
• Refsum haigus (fütaanhappe kuhjumine) ehk
pärilik mittekondineeritud polüneuriiton tingitud
fütanaadi kuhjumisest maksas ja mujal A-OX
defektsuse tõttu. Süpmtomid on neuroloogilised,
võrkkestapõletik, naha ja luude anormaalsus jne
Rasvhapete de novo süntees
• Rasvhapete de novo süntees on palmitaadi süntees
atsetüül-CoA süsinike baasil: atsetüül-CoA on substraat
ja vaba palmitaat lõpp-produkt
• See on lihtsatest eelühenditesk rasvhappe uuestisüntees, mis toimub maksas ja lakteeuvas
rinnanäärmes
• Ta pole B-OX pöördprotsess, sest toimub tsütoplasmas
(B-OX mitokondrites), võtmeühend on malonüül-CoA,
vajab reditseerivat energiat NAPDH, ATP, bikarbonaati,
biotiini, Mn jneprevaleerib süsivesikuterikka toidu
tarbimisjärgselt ja teda soodustab kõrge
INS/glükagooni tase
Atsetüüljääkide ja NADPH kasutamine
tsütoplasmas palmitaadi sünteesiks
• Rasvhappe de novo süntees on palmitaadi süntees
• Selleks on vaja atsetüül-CoA piisavat taset tsütoplasmas: atsetüülCoA ja OAA annavad mitokondrites tsitraadi, mis viiakse
tsütoplasmasse ja lõhutakse ATP-tsitraat lüaasiga OAA-ks ja
atsetüül-CoA-ks. Samaaegselt toodab malik ensüüm vajaliku
NADPH ja ülejäänud toodab PFT
• Rasvhapete sünteesiks kasutuv mitokondriaalne atsetüül-CoA
pärineb süsivesikute katabolimsmist, rasvumise põhjuseid ongi
liigne süsivesikute tarbimine
• Palmitaadi de novo süntees vajab 14 NADPH
• Lõhustumised ja sünteesid on koordineeritud ja seetõttu pole TKTs tekkkiv tsitraat iga hetk kasutatavrasvhappe de novo sünteesiks.
Lõhustumiseks vaja piisavalt kõrget ATP rakutaset
Malonüül-CoA biosüntes on palmitaadi
de novo sünteesi võtmesündmus
• Atsetüül-CoA karboksüülimine malonüül-CoA-ks on malonüül-CoA
biosüntees
• Toimub see sündmus biotiini osalusel
• De novo süntees nõuab palju ATP ja biomaterjali
• Sünteesitava palmitaadi kõik C-aatomid pärinevad atsetüül-CoA
atsetüüljäägist
• De novo süntees algab atsetüül-CoA-st malonüül-CoA tekkega
biotiin-atsetüül-CoA karboksülaasi toimel, reakstioon on
pöördumatu
• De novo süntesitud palmitaat on omakorda baasühendiks teiste
kehaomaste rasvhapete biosünteesil
• Palmitaadi de novo sünteesiringi viib läbi multiensüümsüsyteem
rasvhappe süntaas (FAS). Imetjate FAS on dimeer kahe identse
subühikuga, kus on kõik ensüümaktiivsused ja asüülkandja valk ehk
ACP domeen
Kuidsa toimub palmitaadi de novo
süntees?
• Esmaslt kannab atsetüültransferaas atsetüül-CoA
aitsetüüljäägi ACP-le ja tekib atsetüül-ACP
• Siis kannab malonüültransferaas malonüül-CoA-lt
malonüüljäägi ACP-le ja tekib malonüül-ACP
• Tsükli simeses ringis tekib atsetüül-ACP ja malonüül-ACP
kondensatsiooni ja dekarboksüilimisega atsetoatsetüül-ACP
• Esimene ring annab 4C-se ahelaga küllastatud
rasvhappejäägi
• Iga ring pikendab fragmenti 2 C võrra
• See pärineb atsetüül-CoA-lt, kuid antakse läbi malonüülCoA
• Palmitaadi sünteesi jaoks on vaja 7 ringi
Teiste pikaahelaliste rasvhapete
süntees
•
•
•
•
•
•
Inimkeha põhilised rasvhapped on palmithape (16C) ja 18C-lised küllastatud
(stearhape) ja küllastamata rasvhapped
Küllastatud rasvhapped. FAS toodab palmithapet ja stearhapet. ER rajas liidab
rasvhappe elongaas palmitüül-CoA-le 2C-se fragmendi ja tekib stearhape
Palmithappest lühemaid saame toiduga, mingi kogude annab ka de novo süntees,
mis on olluline laktatsidoosi puhul: rinnapiimas peavad lühemad olema olemas
Küllastamata rasvhapped (PUFA): lonoolhapet ja alfa-linoolhapet inimkeha ei
sünteesi, neid peab saama toiduga, nad on asendamatud
Monoküllastamata rasvhapped. Olulisemad MUFA-d on palmisolehape ja olehape.
Palmitolehappe süntees lähtub palmitüül-CoA-st, oleaadi süntees aga stearüülCoA-st.Kasutatakse NADPH elektrone.
Polüküllastamata rasvhapped. PUFA-de mitmekesisus on vajalik , tagatakse
toiduga, aga ka linoolhappest (LA) ja alfa-linoleenhappest(ALA). LA on vajalik
oomega-6 PUFA-de sünteesil, ALA aga oomega- 3 PUFA-de sünteesil
Rasvhapete oksüdatsiooni/sünteesi
regulatsioon
• Üldised regulatsioonifaktorid on ATP, piisav viamiinide
(karnitiin, pantotenhape, riboflaviin, nikotiinhape,
kobalamiin) tase, nälgimine (stimuleerib rasvhapete
oksüdatsiooni ensüümide sünteesi)
• Olulised tasemed:
– Lipolüüsi kontroll hormoonide poolt (adrenaliin,
glükagoon, ACTH, lipotropiin jne
– Karnitiini süstiku töll mõjutamine (malonüül-CoA tõusev
tase inhibeerib CTP1, takistades nii rasvhapete transporti
mitokkondritesse lõhustumiseks)
– B-OX töö mõjutamine (NAD/NADH kõrge tase aktiverib BOX ensüüm beeta-hüdroksüatsüül-CoA-dehüdrogenaasi.
Kõrge NADH ja FADH2 pärsivad B-OX ensüümide tööd)
Oksüdatiivne stress ja lipiidide
perosküdatsioon
• PUFA-d alluvad kergesti
oksüdatsiooniprotsessile, mis tekitab
rasvhapete peroksiide jt produkte
• Kontrolli alla olles on vajalik lipiidide
peroksüdatsioon
• Aga ülemäärane peroksüdatsioon on kahjulik :
koekahjustused, arenguhöired, haigused
Vabad radikaalid
• Omab ühte paardumata elektroni
• Inimkehas kesksed on superoksiidi radikaal
(anioon), hüdroksüül-, lämmastikoksiidi-,
lämmastikdioksiidi-, rasvhappe peroksüül-,
alkoksüül-, tiüül• Vabad radikaalid põhjutsvadtsiste radikaalide
tekke
• Olgugi et nad on vajalikud, on nende liigsus
oksüdatiivse tressi põhjuseks
• Seetõttu on nad antioksüdantse
regulatsioonisüsteemi poolt kontrollitud
Pro-oksüdandid
• Pro-oksüdant on oksüdatiivne tressor, mis
olles kas vaba radikaal, soodustab
vabaradikaaliliste protsesside kulgu
• Süvendavad oksüdatiivset tressi
• Oksüdatiivsetesk stressoriteks on
mettalliioonid, ROS, RNS, raviained,
füüsikalised faktorid
•
ROS ja RNS tekitajad
•
Organismisisesed (endogeensed)
–
–
–
–
–
–
–
–
–
–
•
Mitokondriaalne hingamisahel
Füsioloogiline pületikuvastus, fagotsüütide tegevus
Ksantiini süntees
Tüklooksügenaas
Vaba raud ja vask
Arahhidoonhappe metabolism
Peroksüsoomid
Vesinikperoksiidi ja peroksünitriti vaheline reaktsioon
Katehhoolamiinide autooksüdatsioon
Emotsionaalne tress
Organismivälised (eksogeensed)
–
–
–
–
–
–
Füüsiline pingutus
Raua ja vase liigsus toidus
Raskmetallid, radioaktiivne kiirgus, utravioletkiirgus, ultraheli, vibratsioon
Ksenobiootikumid
Raviained
Anesteetikumid, pestitsiidid, osoon, suitsetamine jne
Antioksüdandid
• Antioksüdantne süsteem reguleerib vabasid radikaale, see on
antioksüdantne koordineeritud võrgustik
• Antioksüdandid on ühendid, mis juba madalas kontsentratsioonis
on suutelised takistama, vältima ja likvideerima oksüdatiisve stressi
faktoreid
– Tähtsamad antipksüdandid inimkehas:vitamiin E, C, plasma albumiin,
GSH, ubikinool jne
– Antioksüdantsed ensüümid
– Valgulised: apotransferiin, tseruplasmiin jne
– Reparatsooni ensüümid :DNA ensüümid jne
• Vereplasmas on põhilised: vesilahustuvad (vit C, kusihape, albumiin,
tseruplasmiin, apotransferiin, aktoferriin), lipiidlahustuvad (vit E, ja
A, ubikinool, karotenoidid)
• Rakutasemel on põhilised: vesilahustuvad (GSH, vit C, SOD, CAT,
GPx) ja biomembraanides asuvad (vit E, karotenoidid ja ubikinool)
Mis on oksüdatiivne stress (OxS)?
• Häired biomolekulide talitluses:
– PUFA-de perüksüdatsioon
– Valkude agregeerumine, denatureerumine,
fragmenteerumine, lõhustumine
– Nukeliinhapete puhul tekivad nukleotiidjääkide
oksükahjustused, fragmenteerumised
– Süsivesikute oksüdatsioon, anormaalne modifikatsioon
• Biomolekulide kahjustused toovad plasmamambraano
rakusiseste, rakuvälise maatriksi kahjususteni
• Kaasneb ateroskleroos, infarkt, insult, Alzheimeri
tõbi,enneaegne vananemine, diabeet, kasvajad jne
Eikosanoidid kui võimsad
bioregulaatorid
• Libiidide metabolismi üks eesmärke on
bioregulaatorite süntees
• Eikosanoidid on 20C-liste PUFA-de derivaadid:
prostanoidid, leukortieenid,
hüdroperüksoeikosatetraeenhapped (HPETE)
ja hüdroksüeikossatetraeenhapped (HETE)
Arahhidoonhape on eikosanoidide
põhi eelühend
• Arahhidoonhape on üks PUFA-dest, kes annab
tsükloksügenaaside toimel prostanoide ja
lipooksügenaaside toimel leukotrieene
• Inimkehas on kesksed ja domineerivad
arahhidoonhappest tekkivad eikosanoidid,
sest tekkivatest eikosanoididest moodustavad
just need lõviosa, nende eikosanoidide
spekter on kõige mitmekesisem ja oluliselt
võimsama biotoimega
Tsüklooksügenaasrada ja
põletikuvastased ravimid (1)
• Eikosanoidide sünteeisks kasutub
biomembraanide fosfolipiidides olev
arahhidoonhape, stiimul eraldab neist
fosfolipaatidest arahhidonaati (PLA2 toimel)
• Tsüklooksügenaasrada algab arahhidonaadi
oksüdeerumise.tsükliseerumisega rasvhappe
peroksüülradikaali kaudu PGG2 ja siis PGH2-ks
tsüklooksügenaasi ja COX (PG süntaaskompleksi)
toimel
• PGH2 on eelühend prostaglandiinidele ja
tromboksaanidele
Tsüklooksügenaasrada ja
põletikuvastased ravimid (2)
• COX-2 on tsüklooksügenaasi isovorm, tema
aktiveerub tugevalt tsütokiinide toimel
põletiku puhul
• Prostaglandiine nimetatakse
põletikumediaatoriteks, sest nad on osa
multivastusest koekahjustusele, on ühed
vabanevatest mediaatoritest
• Arahhidoonaadi kaskaadi kulgu pärssivad
raviained omavad põletikuvastast toimet
Prostaglandiinide ja yromboksaanide
põhitoimed
• Vererõhu regulatsioon
• Hemostaasi ja vere hüübimise regulatsioon
• Põletikulise vastuse ja infekstioonide kulu
modeleerimine
• Mao sekretsioni mõjustamine
• Osalemine repsoduktsiooniprotsessis
• PG (eriti E-klassi omad) stimuleerivad luukoe
kasvu
Lipoksügenaasrada ja leukotrieenide
(LT) ning (HETE) põhitoimed
• HETE – hüdroksüeikosatetraeenhapped
• Nad on hüperaktiivsuse ja põletiku mediaatorid
• Bronhide, peensoole, veresoonte silelihaste
kontarktsioon
• Lüsosomaalsete ensüümide vabanemise
stimuleerimine
• Stimuleerivas eosinofiilide ja neutrofiilide
migratsiooni (kemotaksis)
• T-lümfotsüütide konversion supressor T.rakkudes
Ketokehad- tähtis ekstrahepaatiline
kütus eritingimustes
• Nälgimise, sihkrutõve, pikaajalise füüsilise
tressi puhul tekib koerakkudes Glc defitsiit
• Ketokehade kasutumisefektiivsus
ektrahepaatilistes kudedes sõltub otseselt
nende kontsentratsioonist veres
• Vesilahustuvas ketokehad ei vaja transpordiks
spets transpostsüsteeme
Mis on ketokehad? Kuidas toimub
nende süntees?
• Ketokehad: atsetoatsetaat, 3hüdroksübutüraat, atsetoon
• Sünteesitakse maksarakkude mitokondrites
atetüül-CoA baasil
• HMG-CoA süntaas on vajalik ensüüm, see on
kerogeneesi kiirustlimiteeriv ensüüm, mida on
oluliselt vaid maksarakkudes
• HMG-CoA lõhustub atsetoatsetaadiks, millest
tekib 3-hüroksübutüraat
Ketokehade kasutamine
• Maks ei saa neid kasutada, sest seal puudub CoAtransferaas,
samuti ei saa neid kasutada mitokondriteta erütrotsüüdid
• Ektrahepaatilised koed oksüdeerivad atsetoatsetaati
• Atsetoatsetaat aktiveerub suktsinüül-CoA osalusel
atsetoatsetüül—CoA-ks, mis lühutsub kaheks atsetüül-CoAks.
• Viimase lõhustumine annab TKT-s vajava ATP
• Kauakestev nälgimine ja kontrollita insuliin-sültuva
suhkrutüve puhul võib ketokehade produktsioon liialt
intensiivistuda
• Intensiivne ketogenees võib olla kahjulik:kuhjumine veres
toob ketoneemia ja kuhjumine uriinis toob ketonuuria. Vere
pH langeb, tekib ketoatsidoos ja võib kaasneda kooma
Lipogenees ehk kehaomaste rasvade
süntees
• Selleks aktiveeritakse glütserool glütserool-3-P-ks
maksas
• Rasvkoes lähtub glütserooli aktivatsioon
glükoosist, kusjuures INS stimuleerib glükoosist
atsetüül-CoA teket
• Rasvhapete aktivatsioon vajab CoA-SH ja ATP
• Tekkinud atsüül-CoA ja glütserool-3-P baasil
sünteesitakse glütseriid
• Rasvhappejääkide liitmine toimub astmeliselt ja
spnteesi vaheühenditeks on fosfatiidhape ja
diglütseriid
Trüglütseriidide sünteesi vajalikkud
•
•
•
•
•
Peensoole limaskestade energiaks
Kehaomaste TG süntees tekitab varurasva
Maks toodab Tg-de kogu organismi jaoks
Lakteeriv piimanääre vajab TG
Neerukoore energiavajadus
Fosfolipiidide metabolism
• Fosfolipiidie baasalkohol on glütserool
• Fosfolipiiide eelühend on fosfatiidhape (fosfatidaat)
• Nende süntees toimub kõikide rakkude siledapinnalisel
ER-l
• Fosfatidaati kasutatakse kaheti: aktiveerub CDPdiglütseriidiks, mis fosfatidüülglütserooli ja inositooliga
annab fosfatidüülinositooli ja annab glütseriidi, millega
CDP-koliin annab fosfatidüülkoliinid ja CDPetanoolamiin annab fosfatidüületanoolamiini
• Abimehhanism: fodfolipiidide kiirsüntees membraanis
peagrupi vahetuse ja modiftseerimisega
• Fosfolipiidid on head detergendid, head surfaktandid.
Fosfolipiiidide katabolism
• Fosfolipiide lammutavad fosfolipaasid (LP) ja iga
ensüüm lühustab kindlat sidet
• Kaltsium-aktiveeritud PLA2 eradab estersideme
lõhkumisega rasvhappejäägi asendist 2, tema toimet
pärsivad glpkokortikoidid. PLA2 on oluline ka
fosfolipiiide modelleerumisel
• Maomürgis, mesilasmürgis esineb teda palju, toob
hemolüütilise toime
• PLC lõhustab maksarakkudes lüsosoomides
fosfodiestersidet
• PLD lõhub PC ja PE fosfodiestersidet, tekitades
fosfotidaadi
Sfingolipiidide metabolism
• Baasalkohol on sfingosiin ja aabstruktuur tseramiid
• Nende metabolim seostub mitmete pärilike sfingolipidoosidega,
letaalsed tihti juba varajases lapseeas
• Sfingolipiidid asuvad peamiselt biomembreenide välispinnas ja
osalevad rakkudevahelistes kontaktides, rakkude kasvu ja arengu
regulatsioonis
• Nad on antigeensed, mitmete viiruste, koolera, difteria toksiini
rakulisteks retseptoriteks
• Süntees toimub ER-s ja Golgi kompleksis , põhimomentideks on
sfinganiini teke palmitüül-CoA ja Seriini baasil, siis tseramiidi teke ja
teiste sfinfolipiidide teke tseramiidist
• Sfingomüeliinid on närvikiudude müeliintuppede ja ajukoe
hallolluse rakumembraanide komponendid, nad on elektrilised
isolaatorid
Sfingolipiidide katabolism
• Nad internaliseeritakse endotsütoodiga ja
vesiikulid sulanduvad lüsosoomidega.
Lõhustumiseks on vajalikud ensüümid
• Lõhustumise vaheühendiks on tseramiid
• Esinevad geneetilised lõhustumisensüümi
defitsiidid, mis toovad haiguseid
sfingolipidoose, nt metakromaatiline
leukodüstroofia, Krabbe haigus, Sandhoff
haigus, Tay-Sachi haigus, Fabry haigus jne
AITÄH!