Transcript Ämblikulaadsed ja putukad * lülijalgsed
Ämblikulaadsed ja putukad – lülijalgsed
Ämblikulaadsed jagunevad: * Ämblikud * Koibikud (pikad jalad ja lülistumata keha) * Skorpionid * Lestad
Enamik elab maismaal Keha ja jalad koosnevad lülidest Keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks (nagu koorikloomadel) Tundlad puuduvad, nende asemel on lõugtundlad toidu haaramiseks ja lõugkobijad kompimiseks 8 lihtsilma ja 4 paari jalgu Osad koovad võrku, olemas seega võrgunäärmed, eritis hangub võrguniidiks Hingavad raamatkopsudega ja trahheedega e hingamistorukestega
Vereringe on avatud Toiduks peamiselt putukad, keda püüavad kas võrguga või luurates Paljud ämblikud kasutavad saagi surmamiseks mürki, mis tekib mürginäärmetes, mürk valgub saagi kehasse lõugtundlatega hammustamisel Toidu muudavad nad väljas pool keha vedelaks, eritades ohvri kehasse seedenõret Lahksugulised
Viljastamine on kehasisene, st emaslooma kehas ühinevad seemne – ja munarakk Munad muneb võrguniidist kookonisse Areng on moondeta
Putukad (Rohutirtsu näitel)
Keha jaguneb 3 osaks: pea, rindmik ja tagakeha Keha ja kehajätked on lülilised Keha katab kitiinkest 6 lülilist jalga kinnituvad rindmikule, enamikul ka kilejad tiivad (2 paari) On kõige arvukam loomarühm Maal
2 liit – ja 3 lihtsilma, nägemine on halb, mosaiikne pilt Olulisem on kuulmine, kuulmiselundid paiknevad tagakeha esimeses lülis Peas on tundlad – lõhna tundmiseks, suu ümber toitumiseks vajalikud suised Närvisüsteem hästi arenenud, põhiosa moodustab peaaju, millest saab alguse kõhtmine närvikett
Seedeelundkond läbib kogu keha, eritamiseks on peened torukesed Avatud vereringe Putukatel kannab veri edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse, hapnikku nende veri aga ei transpordi Hingavad trahheedega – erilised torukesed
On lahksugulised Arenevad vaegmoondega: muna – vastne – täiskasvanu Vahetavad ka oma kesta, nii nagu seda tegid ka koorikloomad