Ämblikulaadsed ja putukad – lülijalgsed

Ämblikulaadsed jagunevad: * Ämblikud * Koibikud (pikad jalad ja lülistumata keha) * Skorpionid * Lestad

       Enamik elab maismaal Keha ja jalad koosnevad lülidest Keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks (nagu koorikloomadel) Tundlad puuduvad, nende asemel on lõugtundlad toidu haaramiseks ja lõugkobijad kompimiseks 8 lihtsilma ja 4 paari jalgu Osad koovad võrku, olemas seega võrgunäärmed, eritis hangub võrguniidiks Hingavad raamatkopsudega ja trahheedega e hingamistorukestega

     Vereringe on avatud Toiduks peamiselt putukad, keda püüavad kas võrguga või luurates Paljud ämblikud kasutavad saagi surmamiseks mürki, mis tekib mürginäärmetes, mürk valgub saagi kehasse lõugtundlatega hammustamisel Toidu muudavad nad väljas pool keha vedelaks, eritades ohvri kehasse seedenõret Lahksugulised

   Viljastamine on kehasisene, st emaslooma kehas ühinevad seemne – ja munarakk Munad muneb võrguniidist kookonisse Areng on moondeta

Putukad (Rohutirtsu näitel)

     Keha jaguneb 3 osaks: pea, rindmik ja tagakeha Keha ja kehajätked on lülilised Keha katab kitiinkest 6 lülilist jalga kinnituvad rindmikule, enamikul ka kilejad tiivad (2 paari) On kõige arvukam loomarühm Maal

    2 liit – ja 3 lihtsilma, nägemine on halb, mosaiikne pilt Olulisem on kuulmine, kuulmiselundid paiknevad tagakeha esimeses lülis Peas on tundlad – lõhna tundmiseks, suu ümber toitumiseks vajalikud suised Närvisüsteem hästi arenenud, põhiosa moodustab peaaju, millest saab alguse kõhtmine närvikett

    Seedeelundkond läbib kogu keha, eritamiseks on peened torukesed Avatud vereringe Putukatel kannab veri edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse, hapnikku nende veri aga ei transpordi Hingavad trahheedega – erilised torukesed

   On lahksugulised Arenevad vaegmoondega: muna – vastne – täiskasvanu Vahetavad ka oma kesta, nii nagu seda tegid ka koorikloomad