Transcript keskkonna takistusjõud

IMPULSS
Impulss
●
●
●
●
●
Keha võime vastastikmõju korral teist keha
mõjutada sõltub selle kiirusest ja massist.
Liikumishulk ehk impulss
tähis (vec p) (pulsus — ladina k. löök,
impulss) keha massi ja kiirusvektori (vec v)
korrutis:
p⃗=mv⃗
Impulsi mõõtühikuks on 1 kg•m/s. Vektoriaalne
suurus, suund ühtib kiirusvektori suunaga.
Impulss
●
●
Impulss on vektor.
Suuna määrab
kiirusvektori suund.
Põrked
●
Põrke mõju on seda suurem, mida suurem on
keha impulss
●
Sadamakai tugev- aeglane, suure massiga laev
●
Püssikuul- väike, kiire
Impulsi seos jõuga
Newtoni II seadus
v⃗−v⃗0 = F⃗
Δt
m
F
a=
m
. m
Δp⃗
=F
Δt
Impulsi muutumise kiirus on võrdne seda
muutust põhjustava jõuga (purustusjõud)
Impulsi jäävuse seadus
F1 = −F2
Newtoni III seadus
Δp⃗1=−Δp⃗2
Δp⃗1+Δp⃗2=0
Δ(m1v⃗1+m2v⃗2)=0
Väliste mõjude puudumisel on süsteemi
koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel
vastastikmõjul jääv.
Seadus on universaalne ning kehtib ka
väljaspool mehaanika uurimisvaldkondi
Kordamisküsimused
1. Selgita, miks annab püss kuuli
väljatulistamisel tagasilöögi?
2. Kalamees, kelle mass on 75 kg, hüppab
paadist välja kiirusega 5m/s. Millise kiirusega
ja millises suunas hakkab see 125 kg massiga
paat liikuma?
3. Düamiidilaeng lõhub paigalseisva kivi
kaheks tükiks, mis lendavad
vastassuundades laiali kiirustega 23 m/s ja 45
m/s. Suurema kivitüki mass on 7,4 kg. Arvuta
teise tüki mass.
Keskkonna takistusjõud
●
●
●
Vesi takistab liikumist tunduvalt rohkem kui õhk.
Kuid ka õhk avaldab selles liikuvatele kehadele
takistust.
Kui mõni suurem auto meist lähedalt möödub,
tajume selle poolt liikuma pandud õhku tuulena.
Keha liigub vees, kokkupuutuvad veeosakesed
liiguvad kehaga kaasa ja panevad kaasa liikuma ka
kaugemal asuvad naaberosakesed. Keha liikumine
kandub veele üle. Osa keha impulsist antakse mingi
aja jooksul keskkonnale. Vastavalt jäävusseadusele
peab selle võrra keha liikumishulk vähenema.
Liikumishulga vähenemisel on vähenemise kiirus
võrdne kehale mõjuva jõuga.
Kordamisküsimused
1. Hõõrdumise vähendamiseks tahkete pindade
vahel kasutatakse õlitamist. Kas õlitamise abil
on võimalik liikumist takistav jõud täielikult
kaotada?
2. Tuul tõukab purjeid jõuga 1400 N. Kui suure
impulsi annab purjekas
ühtlaselt allatuult sõites mereveele ühe tunni
jooksul?