Transcript FÜÜSIKA
Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse kehaasukoha muutumist teiste kehade suhtes Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont, mida mööda keha liigub, trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul Ajavahemik näitab liikumise kestust Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks Sageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust Inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub alati teatud aeg Mida inertsem on keha, seda suurem on keha mass Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised Mehaaniliseks tööks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul Tehtud töö arvutamiseks on valem: A = Fs Töö = jõud x teepikkus Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega Töö tegemise kiiruse iseloomustamiseks on kasutusele võetud mõiste võimsus Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust Keha võimet teha tööd nimetatakse energiaks Deformeeritud vedru omab võimet teha tööd, keha tõstmisel tehakse tööd, maapinna kohale tõstetud keha omab energiat Energiat, mida keha omab liikumise tõttu, nimetatakse kineetiliseks energiaks Mehaanilise energia jäävuse seadus: kõikides mehaanilistes nähtustes, kus ei esine hõõrdumist, on mehaaniline energia jääv Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega Kaldpinnaga võidetakse jõus niimitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kaldpinna kõrgusest Lihtmehhanismid: kang, hammasratasülekanne, tiguülekanne Hammasratasülekandega võidetakse jõus niimitu korda, kui mitu korda on suurema hammasratta hammaste arv suurem väiksema hammasratta hammaste arvust