Transcript Kokkuvõtlik kordamine II osa

Kordamine 2. osa
Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis.
FÜÜSIKA 8. KLASSILE
AINE TIHEDUS

AINE TIHEDUSEKS nimetatakse füüsikalist
suurust, mis võrdub keha (ainetüki) massi ja
selle keha ruumala jagatisega.
tihedus 
mass
ruumala
 
m
V
MIDA NÄITAB AINE TIHEDUS

Tihedus näitab, kui suur on ühikulise
ruumalaga ainekoguse mass.
TIHEDUSE MÕÕTÜHIK

Tiheduse ühiku saamiseks tuleb
massiühik jagada
ruumalaühikuga
Tihedust tähistatakse valemites kreeka tähega roo
ρ
MIS ON GRAVITATSIOON?
GRAVITATSIOONIKS ehk gravitatsioonliseks
vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade
vastastikuse tõmbumise nähtust.
 Gravitatsioon on nähtus.
 Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus.

GRAVITATSIOONIJÕUD
Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse
arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju
suurust.
 Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus
olevate kehade massist ja kehade kaugusest.
 Mida suurem on kehade mass, seda suurem
on gravitatsioonijõud.
 Mida suurem on kehade kaugus, seda väiksem
on gravitatsioonijõud.

GRAVITATSIOONIJÕU MÕISTEKAART
MIS ON RASKUSJÕUD? VALEM. ÜHIK.

RASKUSJÕUKS nimetatakse Maa või mõne
teise taevakeha lähedal asuvale kehale
mõjuvat gravitatsioonijõudu
MIS ON RASKUSJÕUD? VALEM. ÜHIK.
F  mg
F – jõud
m – keha mass
g– gravitatsiooniline
kiirendus
JÕU ÜHIK JA TÄHIS
Jõu ühikuks on 1N
 Jõu tähiseks on F

JÕU MÕISTE
GRAVITATSIOON
RASKUSJÕUD
HÕÕRDUMINE

HÕÕRDUMINE on erinevate kehade
kokkupuutuvate pindade vahel esinev
vastastikmõju, mis taksitab nende kehade
liikumist teineteise suhtes.

Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil
HÕÕRDEJÕUD
Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab
kokkupuutes olevate kehade liikumist
teineteise suhtes.
 Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha
liikumisele.

HÕÕRDUMISE TEKKIMINE

Kokkupuutes olevate pindade konaruste
haakumine on hõõrdumise tekkimise
peamiseks põhjuseks.
HÕÕRDEJÕU LIIGID

Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikuma
hakkamist, nimetatakse seisuhõõrdejõuks.

Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise
keha pinnal, nimetatakse liugehõõrdejõuks.
MILLEST OLENEB HÕÕRDEJÕU SUURUS?
RÕ HUMIS JÕ UD
HÕ ÕRDEJÕU
SUURUS
PINDADE
TÖ ÖTLUS
KEHADE
MATERJAL
HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB RÕHUMISJÕUST
Mida tugevamini kehi kokku suruda, seda
rohkem pinnakonarudi haakub ja seda suurem
on hõõrdejõud.
 Hõõrdejõu suurendamiseks pingutatakse
masinate veorihmu.

HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB PINDADE TÖÖTLUSEST
Mida sügavamad on pinnakonarused, seda
rohkem kehad haakuvad ja seda suurem on
hõõrdejõud.
 Hõõrdejõu suurendamiseks puistatakse jääle
liiva, autole pannakse naastrehvid. Et tööriistad
püsiksid paremini käes, tehakse käepidemed
karedad. Hõõrdejõu vähendamiseks lihvitakse
kahade pindu.

HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB KEHADE MATERJALIST

Hõõrdejõu suurendamiseks tehakse
kingatallad materjalist, mis jää peal ei libise;
viiuli poogna jõhve hõõrutakse kampoliga.
Hõõrdejõu muutmiseks määritakse suuski
HÕÕRDUMINE
•Mis on deformatsioon?
HÕÕRDUMINE
MIS ON DEFORMATSIOON?

DEFORMATSIOONIKS nimetatakse keha kuju
muutmist.
DEFORMATSIOONI LIIGID
Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva
mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub.
Elastse deformatsiooni liigid: tõmbe, surve,
painde, vääne, nihke.
 Deformatsioon on plastne, kui deformeeriva
mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu.

ELASTNE DEFORMATSIOON




A- kokkusurutud õhk hoiab
palli seina sirge.
B - kokkupõrkel seinaga
deformeerub palli kest.
C – palli hakkab
elastsusjõu mõjul taastama
esialgset kuju.
Elastsusjõu mõjul liigub pall
tagasi
PLASTILINE JA ELASTNE DEFORMATSIOON
Keha kuju ei taastu pärast
deformeeriva jõu lakkamist.
Keha kuju taastub pärast
deformeeriva jõu lakkamist.
•Mida näitab rõhk? Valem Ühik.
DÜNAMOMEETER




Deformatsiooni nähtusel põhineb
dünamomeetri töö.
Dünamomeetri abil võrreldakse
mõõdetavat jõudu dünamomeetris
tekkiva elastsusjõuga.
Elastsusjõud on võrdeline vedru
pikenemisega ehk deformatsiooni
ulatusega.
Vedrus tekkiv elastsusjõud on
võrdne kehale mõjuva
raskusjõuga.
DEFORMATSIOON
RÕHUMISJÕUD
RÕHK
RÕHK



RÕHUKS nimetatakse
füüsikalist suurust, mis
võrdub pinnale risti
mõjuva jõu ja keha
kokkupuutepinna
pindala jagatisega.
Rõhk näitab
pinnaühikule mõjuvat
jõudu.
Rõhu tähis on p. Rõhu
ühik on 1 Pa (paskal).
MIDA NÄITAB RÕHK? VALEM ÜHIK.
p 
F
S
1 Pa 
1N
1m
2
LUIK, HAUG JA VÄHK
Ivan Krõlov
Kui puudub üksmeel sõbrameeste seas,
siis nendel kuidagi ei vea
ja rist ning viletsus on nende ettevõte.
Kord Luigel, Vähil, Havil tekkis mõte,
mis koos nad ühistööle viis,
et koormat vedada ja selleks siis
nad kohe kolmekesi rakendusid ette.
Kuid kuis ka püüaksid, ei koormat paigast
saa:
Luik tahab pilvi lennata,
Vähk ronib tagurpidi, Havi kisub vette.
Ei meie otsusta, kes nendest süüdi seal,
kuid koorem praegugi on koha peal.
RESULTANTJÕUD
RESULTANTJÕUKS nimetatakse jõudu, mille
mõju kehale on samasugune kui sellele kehale
üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku.
 Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud
liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse.
 Kui keha liigub ühtlaselt või püsib paigal, siis
temale mõjuvad jõud tasakaalustavad
teineteist, see tähendab resultantjõud on
võrdne nulliga.

PASCALI SEADUS
Vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas
ühteviisi.
KUIDAS ARVUTATAKSE VEDELIKUSAMBA
RÕHKU?
Rõhk vedelikus on võrdeline vedelikusamba
kõrgusega ja vedeliku tihedusega.
 Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhu(p) saab
arvutada valemist p = ρgh, kus h on vedeliku
samba kõrgus q vedeliku tihedus ja
g = 9.8 N/kg.

ARCHIMEDESE SEADUS
oVedelikku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne
keha poolt välja tõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga.
oÜleslükke jõuks nim. jõudu, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud
keha üles.
Fü   gV
MILLAL KEHA HELJUB VEDELIKUS?



KEHA HELJUB
VEDELIKUS, kui keha
asub vedelikus või
gaasis ja ei tõuse ega
lange.
Üleslükkejõud on
võrdne kehale mõjuva
raskusjõuga.
Keha heljub, kui keha
tihedus on vedeliku või
gaasi tihedusega
võrdne.
MILLAL KEHA UJUB VEDELIKUS?
KEHA TÕUSEB
VEDELIKUS ÜLES
siis kui üleslükke
jõud on raskusjõust
suurem.
 Keha tihedus on
vedeliku tihedusest
väiksem.

MILLAL KEHA UPUB VEDELIKUS?
KEHA UPPUMISEL
on üleslükkejõud
raskusjõust
väiksem.
 Keha upub
vedelikus ja gaasis,
kui keha tihedus on
vedeliku või gaasi
tihedusest suurem.


TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
©anmet.jg 2010