Transcript Elastsusjхud 8.klass

Minust
Nimi: Ott Ojanurme.
Olen TPÜ 4. kursuse füüsika
tudeng ja teie õpetaja veebruari
lõpuni.
Tegevusplaan
06.02 eslatsusjõud, kordamine kontrolltööks
10.02 kontrolltöö
13.02 rõhk
17.02 resultantjõud
20.02 kontrolltöö
24.02 Eesti iseseisvuspäev
27.02 kehad vedelikus ja gaasides
Hõõrdejõud
Hõõrdejõud – jõud, mis takistab
kokkupuutes olevate kehade liikumist
teineteise suhtes.
NB! Hõõrdejõud on alati
vastassuunaline keha liikumisele.
Erinevalt gravitatsioonijõust esineb
hõõrdejõud vaid siis, kui kahe keha
pinnad puutuvad kokku.
Hõõrdejõu tekkepõhjused:
1. Pindade krobelisus. Krobedatel
pindadel on konarused, mis ühe asja
teise peal libistamisel üksteise taha
kinni jäävad ja takistavad liikumist.
2. Kokkupuutuvate kehade
molekulide vastastikune
tõmbumine. Mida lähemal molekulid
üksteisele on seda suurem on
tõmbejõud.
3. Pealmine keha vajub alumise
sisse. Nt: Kelk libiseb jääl paremini
kui pehmes lumes.
Seisuhõõrdejõud on hõõrdejõud,
mis takistab keha
liikumahakkamist. (Keha hakkab
liikuma vaid siis, kui lükata seda
jõuga mis on seisuhõõrdejõust
suurem.)
Liugehõõrdejõud on hõõrdejõud,
mis tekib keha libisemisel teise
keha pinnal.
Elastsusjõud
Lauale asetatud
kaaluviht avaldab lauale
raskusjõudu.
Laud deformeerub ja
avaldab vastasmõju elastsusjõudu.
Elastsusjõuks nimetatakse kehas
tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid
vastassuunaline keha deformeerivale
jõule.
Elastsusjõud moodustub osakeste vahelisest
jõududest.
1. Keha kokkusurudes lähenevad aineosakesed
üksteisele ja tekib osakestevaheline
tõukejõud.
2. Keha venitades osakesed eemalduvad
teineteisest ja tekib osakestevaheline
tõmbejõud.
Deformatsioon
Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju
muutumist.
Deformatsioone jaotatakse:
1) elastseks – deformeeriva mõju lakkamisel
keha esialgne kuju taastub. Nt joonlaud,
vedru;
2) plastiliseks - deformeeriva mõju
lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu. Nt
alumiinium traat, kahvel;
*Kui vedru üle venitada, siis on tegu
plastilise deformatsiooniga.
Kõige lihtsamad deformatsiooni liigid on
tõmbe- ja survedeformatsioon
tõmbedeformatsioon (x > 0)
survedeformatsioon (x < 0).
Paindedeformatsioon Felast=-mg
Keha avaldab alusele raskusjõudu (mg).
Alus deformeerub ja avaldab vastasmõju –
elastsusjõudu (Felast).
Jõu mõõtmine
Mõõteriista, millega
mõõdetakse jõudu,
nimetatakse
dünamomeetriks.
Dünamomeetri abil
võrreldakse mõõdetavat
jõudu dünamomeetri
vedrus tekkiva
elastsusjõuga.
Verdus tekkiv
elastsusjõud on
võrdne kehale
mõjuva raskusjõuga.
Kordamine
Gravitatsioonijõud
Gravitatsioon - maailmaruumi kõikide
kehade vastastikune tõmbumine.
Gravitatsioonijõud on seda suurem,
mida suurem on keha mass.
Gravitatsioonijõud on seda väiksem,
mida suurem on kehade omavaheline
kaugus.
Raskusjõud
Raskusjõud on gravitatsioonijõu eriliik.
Maa või mõne teise taevakeha lähedal
asuvale kehale mõjuvat jõudu
nimetatakse raskusjõuks.
Raskusjõudu arvutatakse valemist
Fr=mg
g on tegur, mille väärtus maapinnal on
9.8 N/kg (arvutuste lihtsustamiseks
võetakse g=10 N/kg).
Kuidas on võrdetegur g sõltuvuses
kõrgusest?
Kas igal taevakehal on võrdetegur
g=9.8 N/kg? Põhjenda vastust.
Kuul on võrdetegur g kuus korda
väiksem kui Maal. Kui suurt jõuga
mõjutab keha massiga 60 kg a) Maa
pinda b) Kuu pinda?
Kodus:
Õpikust lk 97-103 ning
kordamisküsimused
vihikust.