Transcript File - Natalja Komlova

Natalja Komlova rühm 4
Koljuluude paksusest
 Koljuluude paksus täiskasvanutel varieerub 0,5 kuni 1 cm-
ni
 Kõige paksem luu on os occipitalis piirkonnas
 Luu õhem arterite kulgemiskohtades
 Kolju sisemisel pinnal on nõgusad vaod, leiduvad ka
avaused, mille kaudu kulgevad veresooned
ja närvid
 Lastel on koljuluu õhem, esimese
eluaasta jookusl suureneb paksuses 3 korda
Murrud
 Tavaliselt eristatakse 3 tüüpi:
Lineaarsed
Impressioonimurrud
Killumurrud
 Röntgenil kergemini diagnoositakse 2 viimast, lineaarne
murd vajab täiendavat uurimist
 Murrud põhjustavad koljusisese hematoomi teket
 Umbes 1/3 juhtudest lõpeb surmaga
Murrud koljupõhimikul
 Tekkivad erinevate traumade tagajärjel (autoavariid,
kukkumine jne), tihti surmaga lõppevad
 Sümptomideks võivad olla: verejooks ja liikvori väljumine
kõrvadest, ninast, silmakoopa hematoomid, üldised aju
häire sümptomid, tugev peavalu, teadvuse kadu.
 Kõige tavalisem sümptom on “prillide sündroom” –
hematoomid silma ümbruses
Murrud koljupõhimikul
Eesmise koljukoopa murd

Eesmises koljukoopas on lamina cribrosa, kust lähevad haistmisnärvid.
Otsmiku või näopiirkonna löögi korral võib tekkida murd. Traumaga võib
kaasneda ka kelmete kahjustus, mille tõttu on oht, et liikvor voolab ninast välja
– rhinorrhea. Lamina cribrosa murd + rhinorrhea – võib põhjustada meningiidi.
Keskmise koljukoopa murd

Keskmises koljukoopas asuvad sfenoidaalsiinused. Siinuste või os sphenoidale
vigastuse korral tekivad prillhematoomid. Keskmise koljukoopa vigastuse korral
võib kaasneda ka keskkõrva vigastus. Kelmete vigastuse korral võib samuti
liikvor joosta ninast välja või välimisest kuulmekäigust välja - otorrhea.
Tagumise koljukoopa murd

Tagumise koljukoopa vigastuse korral tekivad tursed või hematoomid, võib
kaasneda foramen magnum’i kompressioon ja piklikaju tegevuse lakkamine.
Järgneb hingamisseiskus ja surm. Tagumise koljukoopa murru korral tekivad
hematoomid 2-3 päeva pärast traumat kaelale.
Diagnoos toimub röntgenülesvõttest, kui ei piisa, siis kompuutertomograafia
Murrud koljupõhimikul. Trauma kukkumisest.
 Kolju välimine pind.
Kukkumisest tingitud trauma
Diam 6 cm. Radiaalsed murrud
Kolju sisemine pind.
Radiaalsed murrud koljupõhimikul
Murrud – impressiooni murrud
 Ravitakse operatiivselt, aga ei ole nii ohtlik kui lineaarne
murd
 Samuti põhjustab hematoomide
teket ja lokaalset rõhku aju struktuurile
 Sageli avatud haav puudub
 Sümptomidest: pea pind on
muutunud, somaatilised muutused
 Impressiooni murrude
vastupidised on ekspressiooni murrud
Osteogenees e. ossifikatsioon
 On luude formeerumise protsess
 Primitiivse sidekoe alusel, eristatakse 2 osteogeneesi tüüpi –
mesenhümaalne ja kõhreline.
 Ehk endesmaalne ossifikatsioon (otsene osteogenees)
ja enkondraalne ossifikatsioon.
Olulised järgmised osteogeneesi aspektid:
1. Algab esimese embrüonaalkuu jooksul esiteks mesenhüümist
2. Skeleti osteogenees toimub suunaga ülevalt alla
3. Näokolju hakkab ossifitseeruma varem kui ajukolju
4. Jäsemetes osteogenees toimib distaalses suunas
 Teise kuu jooksul arenevad kõhrerakud
 Luu areng algab 2. kuul ja lõpeb 25. nda eluaastaks
Luude formeerumise protsess
 Tekkib luustumispunkt – nn. punctum ossificationis.
 Ossifikatsioon ehk luustumine alati
toimib perifeeria suunas.
 Osteoblastide aktiivsuse tagajärjel formeerub
uus luukude
 Uus luukude kasvab peale juba olemasolevale
luupinnale.
 Koljulae luud, näokolju luud,
rangluu – desmogeensed luud, ei läbi kõhrelist
staadiumi. Alluvad endesmaalse ossifikatsiooni staadiumile.
 Koljupõhimiku, kere, jäsemete luud – kondrogeensed luud,
luukude moodustub perikondraalselt, enkondraalselt. Läbivad
enkondraalset ossifikatsiooni staadiumi
Tänan tähelepanu eest!