Transcript Koljuluude paksus, tüüpilised murrujooned koljul, koljupõhimiku

Koljuluude paksus, tüüpilised
murrujooned koljul,
koljupõhimiku murrud,
koljuluude osteogenees.
Kristiina Samuel
STOM III, II rühm
Kolju
• Kolju täidab mitmeid funktsioone:
1) On mahutiks ja kaitsvaks ümbriseks peaajule
ja tundeorganitele.
2) On seedesüsteemi ja hingamisaparaadi
alustoeks.
3) On kinnituskohaks lihastele
Kolju ehk pea skelett koosneb paljudest, erineva
päritolu ja kujuga luudest, mis loovad
omavahel ühenduses ühtse terviku.
Anatoomias jaotatakse kolju aju- ja näokoljuks.
Kolju
Ajukolju on ellipsikujulise vormiga ja moodustab
õõnsuse, milles paikneb aju.
Jaotatakse koljulaeks ja -põhimikuks.
Näokolju asetseb ajukolju eesmise osa all.
Suurema osa näokoljust moodustab
mälumisaparaat. Üla ja alalõug on näokolju
massiivseimad luud.
Ülejäänud luud on väiksemad ja õhemad,
toetavad ala- ja ülalõualuud, moodustades
nina- ja silmakoopad.
Kolju paksus
Keskmine koljuluude paksus on
5-7mm, ei sõltu soost, east või
üldisest kehaehitusest.
Olenevalt piirkonnast võib
paksus varieeruda 1-12 mm.
Osad koljuluude piirkonnad on
paksemad, mis tagab
tugevuse, vastupanu
mehaanilistele mõjutustele,
löökidele, vibratsioonile,
põrutustele (buttresses).
Murrujooned koljul
•
•
1)
2)
3)
4)
5)
6)
Koljuluumurruks loetakse ühe või mitme koljuluu
purunemist tugeva jõu mõjumisel. Mõjutab ka luualuseid
struktuure (membraanid, veresooned, aju).
Näo-lõualuumurde jaotatakse mitme asjaolu alusel:
Traumeeriva jõu suund ja koht (direktne ja indirektne)
Päritolumehanism (painutus- ja survemurd)
Pehmete kudede vigastuse olemasolu (kinnine ja lahtine
murd)
Murrujoone asukoht ja nende arv (lihtne murd, kildmurd )
Fragmentide asetus (dislokatsiooniga, dislokatsioonita)
Patoloogiline murd (luus patoloogilised protsessid)
Tüüpilised alalõualuu
murrujooned.
• 1) Tsentraalne murd,
kulgeb tsentraalsete
intsisiivide vahel
• 2) Alalõualuukeha e
külgmine murd,
lokaliseerub
alalõualuukeha keskmises
kolmandikus.
• 3)Alalõualuunurga murd
• 4,5) Processus coronoideus’e
ja ramus ascendensi
pikimurd
• 6) Alalõualuu liigesjätke
kaela murd
•
Ülalõualuumurrud.
Le Fort I – murrujoon algab Le Fort I
apertura piriformiselt,
kulgeb eest taha mööda
põskkoopapõhja, läbi tuber
maxillae kuni processus
pterygoideusteni.
Samaaegselt on ka
ninavaheseina
horisontaalne murd.
• Mõlemapoolse murru
puhul on suulagi koos
alveolaarjätkete ja
hammastega lahti
Le Fort II
• Le Fort II –
Murrujoon algab
ninajuurelt, kulgeb
orbita mediaalseina
mööda kuni fissura
orbitalis inferiorini.
Läbib margo
infraorbitalise, kulgeb
vertikaalselt alla
läbides tuber maxillae
ja processus
pterygoideuse
alumised osad.
Le Fort III
• Murrujoon algab samuti
ninajuurelt, kulgeb orbita
mediaalseina mööda, läbistades
pisaraluu, edasi mööda orbita
lateraalseina, läbistades sarnaluu
otsmikujätke ning kulgeb taha ja
alla läbi põhiluu processus
pterygoideuse. Kaasneb ka
sarnakaarte murd. Võib kaasneda
koljupõhimikuluude murd.
Sarnaluumurd
• Sarnaluumurd võib
olla isoleeritud või
koos
ülalõualuumurruga.
Sõltuvalt
lokalisatsioonist
eristatakse:
• 1) Mediaalne e
sarnaluukeha murd
• 2) lateraalne e
sarnakaaremurd
Ninaluumurd
• Võib olla isoleeritud või
koos
ülalõualuumurruga.
Kliiniliselt täheldatakse
deformatsiooni,
verevalumeid.
Ninaverejooks,
hingamine häiritud.
• Korraga vigastuvad
tavaliselt mõlemad luud
ning nendega koos
ninavaheseina luuline
osa.
Koljupõhimiku murrud
• Koljupõhimiku moodustavad
otsmikuluu, kuklaluu,
kiilluu,sõelluu ja oimuluu.
Koljupõhimikul eristatakse
sise- ja
välispinda. Koljupõhimiku
sisepind jaguneb eesmiseks,
keskseks ja tagumiseks
koljuauguks.
Põhjuseks enamasti kukkumine,
liiklus- ja olmetraumad
Diagnoosimine eelkõige
sümptomite alusel: Põrutuse
nähud, verejooksud kõrvadest,
ninast. Liikvor.
Kaasneb närvide ja ajukahjustus
Osteogenees
• Kolju on kompleksne struktuur, mis
moodustub intramembranoosse ja
endokondraalse ossifikatsiooni teel.
• Kolju lagi ja näokolju luud moodustuvad
intramembranoosse ossif. teel.
• Temporaalluu ja aju toetavad luud (occipital,
ethmoid, sphenoid) moodustuvad
endokondraalse ossifikatsiooni teel.
• Koljuluude areng toimub eriti intensiivselt
raseduse esimesel trimestril.
Intramembranoosne ossifikatsioon
• Ekstratsellulaarse maatriksi sekretsioon
toimub vahetult sidekoes; kõhreline
alge puudub.
• Mesenhüüm tiheneb tulevaste luude
formeerumise kohal
• Väikesed käävjad rakud hakkavad
tootma kollageenseid kiude ning kogu
piirkond meenutab kiulist membraani
• Osteoblastid jätkavad kollageensete
kiudude ja põhiaine (osteoidi)
moodustamist
• Osteoid muutub luumaatriksiks
kaltsiumi soolade ladestumisel. Tootes
luusubstantsi jäävad osteoblastid selle
sisse ja muutuvad osteotsüütideks
Endokondraalne ossifikatsioon
• Luukoe tekke eelduseks on kõhre olemasolu.
• Kõhre asendumine luukoega toimub kahel viisil: kõhre pinnal
perikondraalselt ja kõhre sees e. endokondraalselt
• Kõhre toitumine häirub, põhiaine kaltsifitseerub - luustumistuum
e. ossifikatsioonitsenter
• Mesenhümaalsed rakud diferentseeruvad osteoblastideks ja algab
enkondraalne ossifikatsioon
• Diafüüsi tekib üdiõõs, mis
täitub primaarse luuüdiga
• Luustumine laieneb pidevalt
epifüüside suunas
• Luustumistuumad epifüüsis
• Epifüüsiplaat
Kasutatud allikad
•
•
•
•
E.Leibur, M.Lõvi-Kalnin “Näo ja lõualuu vigastused”
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1351187/
Thieme atlas of anatomy: head and neuroanatomy
Clinical Manual of Emergency Pediatrics By Ellen
Crain
• http://en.wikipedia.org/wiki/Ossification
AITÄH!