Transcript File

Murrud alalõualuul
Ingrid Kokmann
STOM III
1.rühm
Alalõualuu anatoomia
Alalõualuu murd
Sageduselt teine näoluu murd
 Kogu kehas sageduselt kümnes
 Meestel 3x sagedamini kui naistel

Alalõualuu murru põhjused

Traumad
◦
◦
◦
◦

Mootorsõiduki õnnetused
Sport
Kallaletungid
Kukkumised
Haigused
◦ Kasvajad
◦ osteomüeliit
Murdude tüüpilised asukohad
Sagedamini – kondülaarjätke, mandibula
keha, nurga piirkonnas
 Harvem – tsentraalselt, ramuse ja
koronoidjätke piirkonnas

Murdude klassifikatsioon

Nihketa
◦ Luu terviklikkus on katkenud, kuid luufragmendid pole
nihkunud, säilib anatoomiline
kuju

Nihkega
◦ Luufragmentide otsad on
üksteise suhtes nihkunud,
anatoomiline kuju deformeerunud
Murdude klassifikatsioon

Kinnine
◦ Pehmed koed ei ole
rebenenud, puudub ühendus lõualuu ja väliskeskkonna vahel

Lahtine
◦ Näo ja suulimaskesta
pehmed koed on rebenenud, on ühendus lõualuu
ja väliskeskkonna vahel
Murdude klassifikatsioon

Lihtne murd
◦ Üks murrujoon, siia alla
kuulub ka mõra

Kildmurd
◦ Mitu süsteemitult paigutunud fragmenti
Esmaabi
Tagada hingamisteede avatus
 Peatada verejooksud
 Keele fiksatsioon
 Aplitseerida külm kompress murru
piirkonda

Diagnostika

Patsiendi läbivaatus
◦ Valu, turse, deformatsioon, hematoom,
punetus
◦ Alalõualuu palpatsioon
◦ Maloklusioon
◦ Alalõua stabiilsus, liikuvus
◦ Murdunud, liikuvad, kaotatud hambad

Radioloogilised meetodid
◦ OPTG
◦ KT
◦ PA röntgenülesvõte (ka suusisene ülesvõte)
Sümptomid

Nihkega murd:
◦ Deformatsioon
◦ Maloklusioon
 Tunne, et hambad ei sobi
kokku
 Raske suud avada
 Raskused rääkimisel, söömisel
◦
◦
◦
◦
Alahuule või alalõua paresteesia
Veritsemine suuõõnest
Turse, valu
Trism (mälumislihaste spasm)
Sümptomid

Nihketa murd:
◦
◦
◦
◦
◦
Hellus murru asukoha ümber
Valu suu avamisel ja sulgemisel
Veritsus hammaste vahelt
Turse
Värvimuutus
Ravi
Valuvaigistav ravi
 Raviplaan sõltub murru tüübist
 Eesmärgiks lõualuu fragmentide
võimalikult kiire fikseerimine

◦ Operatsioonide planeerimine KT 3D mudelite
abil
Antibiootikumravi
 Jaguneb:

◦ Konservatiivne
◦ Aktiivne
Konservatiivne ravi

Nihketa murru korral
◦ Valuvaigistav ravi
◦ Infektsiooniennetus
◦ Murru stabiliseerimine
 Sidemed
 Horisontaalne fikseerimine
◦ “Pehme” toidu dieet
◦ Suuhügieeni õpetus
◦ Tuleks vältida alalõua jõulist liigutamist
Aktiivne ravi

Nihkega murru korral
◦ Murdunud luufragmendid tuuakse õigesse
kontakti ja hoitakse neid selles asendis murru
paranemiseni
◦ Protsess jaguneb:




Lähendamine
Fiksatsioon
Immobilisatsioon
Rehabilitatsioon/füsioteraapia
Lähendamine

Suletud
◦ Kasutatakse lihtsa murru korral
◦ Luu paigutatakse õigesse asendisse terve naha
all
◦ Infektsioonirisk on väike

Avatud
◦ Luu paigutatakse õigesse asendisse haava
kaudu
◦ Infektsioonirisk on suurem
◦ Vajalik antibiootikumravi
Fiksatsioon
Õigesse anatoomilisse asendisse toodud
luufragmendid fikseeritakse sellesse
asendisse
 Kaudne meetod:

◦ Kasutatakse IMF-i

Otsene meetod:
◦ Kasutatakse luuplaate ja kruvisid
◦ On suurem komplikatsioonide oht
(infektsioon, kruvide irdumine, närvikahjustus)
Immobilisatsioon
Lähendatud ja fikseeritud luufragmendid
immobiliseeritakse teatud ajaks, et saaks
toimuda paranemine
 Saavutatakse IMF või luuplaatide ja kruvide
abil
 Immobilisatsiooniaeg sõltub:

◦ Murru asukohast
◦ Retineerunud hammaste
olemasolust murrukohas
◦ Infektsiooni esinemisest
◦ Patsiendi vanusest
Ravi lõpp

Keskmiselt kulub paranemiseks umbes 6
nädalat

Kohustuslik
mehhanoteraapia/füsioteraapia
mälumislihaste normaalsete funktsioonide
ja TML liikuvuse taastamiseks
Komplikatsioonid
Mida kauem viivitada luumurru
fikseerimisega, seda suurem
komplikatsioonide oht!
 Hingamisteede blokaad
 Verejooksud
 Närvikahjustus
 Infektsioon
 Maloklusioon
 Hammaste nihkumine, hambumuse
anomaaliad

Komplikatsioonid
Anküloos
 Luukildude nihe lihaste jõudude toimel
 Probleemid rääkimisel
 Probleemid söömisel
 TML valu
 Osteomüeliit
 Psühholoogilised probleemid

Probleemid hammastega
Väga sagedased
 Esmaselt vajalik fikseerimine või
eemaldamine
 Murrud põhjustavad suuri esteetilisi ja
funktsionaalseid probleeme

◦ Paranemine võib kesta kaua

Tänapäevane lahendus kaotatud
hammaste asemele on implantaadid
◦ Sageli vajalik luuplastika – kulub rohkem aega

Kirurgiline ja proteetiline ravi sõltuvad
patsiendi rahalisest olukorrast
Raskemad juhud
Mõnikord võib kahjustus olla nii ulatuslik
ja tõsine, et alalõualuud päästa ei õnnestu
 Vajalik ulatuslikum näo-ja lõualuude
kirurgia
 Alalõualuu proteesid

Kasutatud kirjandus







E.Leibur, M.Lõvi-Kalnin “Näo-ja lõualuuvigastused”
http://www.sportsmd.com/Articles/tabid/1010/id/24/
Default.aspx?n=broken_jaw_%28mandibular_fracture
%29#sthash.043FrBP2.dpbs
http://www.emedicinehealth.com/broken_jaw/page3_
em.htm#broken_jaw_symptoms
http://www.rad.washington.edu/academics/academicsections/msk/teaching-materials/onlinemusculoskeletal-radiology-book/facial-andmandibular-fractures
http://en.wikipedia.org/wiki/Mandibular_fracture
http://www.scribd.com/doc/3670563/Management-ofMandibular-Fracture
http://www.codental.uobaghdad.edu.iq/uploads/Scienti
fic%20contributions/Management%20of%20Mandibula
r%20Fracture%20by%20Dr.%20Bethan%20Jones.pdf
Tänan tähelepanu eest!