Transcript Murrud alalõualuus

Murrud alalõualuus
Mari Liiva
Hambaarstiteaduse III kursus
Juhendaja: Riina Runnel
Alalõualuu anatoomia
Alalõualuu murd – kui tihti seda juhtub?
• Alalõualuu murd on esinemissageduselt teine näoluu
murd
• Kõige sagedasem – ninaluu murd
• Kogu kehas – sageduselt kümnes murtud luu
• Meestel 3 x suurema tõenäosusega, kõige sagedamini
20-29 aastastel meestel
Alalõualuu murru põhjused
• Trauma
• Mootorsõiduki õnnetused
• Kallaletungid
• Spordiga seotud vigastused (hokimäng, jalgratturid,
poks)
• Kukkumised
• Haigused
• Osteomüeliit
• Alalõualuu kasvajad
Alalõualuu murdude vormid
• Nihkega
• Murdunud luufragmentide
vaheline kontakt on
muutunud (puudub täiuslik
anatoomiline kuju)
• Nihketa
• Luu fragmendid on
teineteisega kontaktis,
säilinud anatoomiline kuju
• Mõra
Alalõualuu murdude vormid
• Avatud
• Kaasneb näo ja
suulimaskesta
pehmete kudede
haav/rebend
• Kinnine
• Murrukohal ei ole
pehmed koed
rebenenud
Alalõualuu murdude tüüpilised asukohad
• Kõige sagedamini esinevad murrud mandibula keha,
kondülaarjätke ja nurga piirkonnas, ramuse ja
koronoidjätke piirkonnas esineb vähem
Alalõualuu murru diagnoosimine
• Vajalik patsiendi läbivaatus
• Kas esineb deformatsioone, hematoome, paistetust
• Maloklusioon
• Hammaste liikuvus, murdumine
• Alalõualuu palpatsioon
• Alalõualuu liikuvus ja stabiilsus
• Radioloogilised meetodid
• OPTG
• KT
• (posterioanterioorne röntgenülesvõte)
Nihkega alalõualuu murru sümptomid
•
•
•
•
•
•
•
•
Deformatsioon
Maloklusioon
Veritsemine suuõõnest
Alahuule ja alalõua paresteesia või anesteesia
Kõnehäired
Turse
Valu
Trism (mälumislihaste spasm)
Nihketa alalõualuu murru sümptomid
•
•
•
•
•
Hammaste vahelt veritsus
Hellus mõra asukoha ümber
Valu suu avamisel ja sulgemisel
Turse
Värvimuutus
Komplikatsioonid
• Luumurru fikseerimisega viivitamine suurendab
komplikatsioonide riski
• Maloklusioon
• Hammaste nihkumine, hambumuse anomaaliad
• Verejooksud
• Oht hingamisteede kahjustuseks (bilateraalse kahjustuse
korral võivad mälumislihased alalõualuu tagumist
segmenti tahapoole tõmmata – keel takistab hingamist)
• Närvikahjustus (tundlikkuse kaotus lõuatsil, alahuulel)
• Infektsioon
Komplikatsioonid
• Anküloos (sagedamini pärast alalõualuumurru kinnist
paigaldust ja sellele järgnevat pikaaegset
immobilisatsiooni; või ravimata/diagnoosimata juhtudel)
• Luukildude nihe lihaste jõudude toimel
• Kõnehäired
• Neelamishäired
• Halb enesetunne
• Osteomüeliit
• PTSD
Ravi
•
•
•
•
•
Vajadusel antibiootikumravi – infektsiooni vältimiseks
Valuvaigistav ravi
Raviplaan sõltub murru tüübist
Eesmärgiks lõualuu fragmentide fikseerimine
Jaguneb:
• Konservatiivne
• Aktiivne
Konservatiivne ravi
• Juhtudel, kui on nihketa murd
• Valuvaigistav ravi
• Infektsiooni ennetav ravi
• Murru ajutine stabiliseerimine (sidemed,
horisontaalne fikseerimine)
• “Pehme dieet”
• Suuhügieeni õpetus
• Patsient ei tohiks alalõuga jõuliselt liigutada
Aktiivne ravi
• Nihkega murru puhul – eesmärk tuua murdunud
luufragmendid taas õigesse kontakti ja neid selles
asendis hoida kuni murru paranemiseni
• Protsess jaguneb:
• Lähendamine
• Fiksatsioon
• Immobilisatsioon
• Rehabilitatsioon/füsioteraapa
Lähendamine
• Tüübid:
• Suletud lähendamine
• Tavaliselt lihtsa murru korral
• Selle korral on infektsiooni risk väike
• Luu terve naha all manipuleeritakse õigesse
asendisse
• Avatud lähendamine
• Suurem infektsiooni oht – antibiootikumravi
Fiksatsioon
• Protseduur, mille jooksul õigesse anatoomilisse
asendisse toodud luufragmendid fikseeritakse sellesse
asendisse
• Võimalused:
• Kaudne fiksatsioon kasutades IMF-i
• Otsene fiksatsioon kasutades luuplaati, kruvisid
(komplikatsioonide oht: infektsioon, kruvid tulevad
lahti, närvikahjustus)
Immobilisatsioon
• Lähendatud ja fikseeritud luufragmendid
immobiliseeritakse teatud ajaks, et saaks toimuda
paranemine
• Fiksatsioon ja immobilisatsioon saavutatakse koos tänu
IMF-ile või luuplaatide ja kruvide abil
• Immobilisatsiooni aeg sõltub murru asukohast,
retineerunud hammase olemasolust murrukohas,
patsiendi vanusest ja infektsiooni olemasolust
• Näiteks: Noor täiskasvanu alalõualuu nurga murruga,
kes on saanud õigeaegset ravi ja murrujoonelt on
hammas eemaldatud – 3 nädalat
•
•
•
•
Retineerunud hammas murrujoonel - lisa 1 nädal
Murd sümfüüsis – lisa 1 nädal
Vanus 40 ja rohkem – lisa 1 või 2 nädalat
Lapsed või noorukid – nädala võrra lühem
Raskematel juhtudel
• Luufragmentide stabiliseerimine
kruvide, metallplaatide jne
Raskematel juhtudel
• Ulatuslikum näo-lõualuude
kirurgia
• Alalõualuu proteesid
Tänan tähelepanu eest!
Kasutatud materjalid:
• http://www.sportsmd.com/Articles/tabid/1010/id/24/Defau
lt.aspx?n=broken_jaw_%28mandibular_fracture%29
• http://www.emedicinehealth.com/broken_jaw/article_em.
htm
• http://emedicine.medscape.com/article/391549-overview
• http://www.calweb.com/~goldman/mandible_fractures.ht
ml
• http://www2.aofoundation.org/wps/portal/!ut/p/c0/04_SB8
K8xLLM9MSSzPy8xBz9CP0os3hng7BARydDRwN3Qw
MDA08zTzdvvxBjIwN_I_2CbEdFADiM_QM!/?segment=
Mandible&bone=CMF&showPage=A&contentUrl=srg/po
pup/additional_material/91/X99_terminology.jsp
Kasutatud materjalid:
• http://www.patient.co.uk/doctor/MandibularFractures.htm
• http://emedicine.medscape.com/article/1283150treatment#a17
• http://www.scribd.com/doc/3670563/Management-ofMandibular-Fracture
• http://www.codental.uobaghdad.edu.iq/uploads/Scientific
%20contributions/Management%20of%20Mandibular%2
0Fracture%20by%20Dr.%20Bethan%20Jones.pdf