Transcript Majandusmõtte areng_..

Majandusmõtte areng
Kristi Suppi
Füsiokraadid
1600 - 1776
Francois Quesnay
(1694 - 1774)
• Põllumajandus - see on midagi erilist,
tootev haru, väikesest seemnest kasvab
suur taim, lisaväärtus tuleb mullast
• Lassez - faire (lässis fier) - las turg teeb
mis tahab, ilma sekkumata
Merkantilism (1600.a.)
Antonie de Montchretien
(1575 - 1622)
• Aluseks kaubavahetus
• Raha ei ole rikkuse allikas vaid see,
mida selle eest saab
• Piirangud - eksport ja import koduturu kaitse - kaubandus on
otsene rikkuse allikas
Klassikaline koolkond
William Petty (1623 - 1687)
• Kõik majandusharud on
võrdsed
• Kõike tehakse tulu pärast
• Enda heaolu
maksimeerimine toimub
ühiskonna heaks
Adam Smith (1723 - 1790)
• "Rahvaste rikkus“ -
"nähtamatu käe"
konseptsioon -s.o. hinna
kaudu toimiv konkurents
• Ise reguleeruv ja
tasakaaluolekus olev
süsteem – valitsuse
sekkumine
minimaalseks
David Ricardo (1772 - 1823)
• Progress
tuleneb kapitali hulga
suurenemisest
• Suhtelise eelise seadus rahvusvahelise kaubanduse
kasulikkus, müüa seda, mille
tootmine endal odavam ja vastupidi
(spetsialiseerumine)
• Smith - kompromissialdis,
Ricardo – ei olnud,
ainult töösturite huve kaitses
Thomas Robert Malthus
(1766 - 1834)
• 1798.a. - "Essee rahvastikuõpetusest"-
rahva arv geomeetrilises,
elatusvahendite hulk aritmeetilises
progressioonis (vältimatu näljasurm)
• Tuleks suurendada elatusvahendite
hulka mitte vaeste sissetulekuid
• Investeerida uute töökohtade loomiseks
Kaitses maaomanike huve
Geomeetriline jada ehk
geomeetriline progressioon
on jada, milles iga liikme ja
sellele eelneva liikme jagatis
on konstantne (rahva arv)
Thomas Robert
Malthus
Aritmeetiline jada ehk
aritmeetiline progressioon
on jada, milles iga liikme (v.a
esimese liikme) ja sellele
eelneva liikme vahe on
konstantne (elatusvahendid)
Sotsialistid –
Karl Marx (1818 - 1883) ja
Friedrich Engels (1820 - 1895)
1867.a. – “Kapital” – Inimkonna areng toimub tootmis- ja
inimsuhete arenedes.
Liikumapanev jõud töölisklass. Kapitalism on hea rikkuse
akumuleerimiseks, töötute armee kasvab, kui investeerida
tootmisvahenditesse. Kapitalismil ei ole võimalik edasi
areneda (nagu feodalism või orjanduslik kord arenes). Äkki
inimene ei olegi nii paha, aga turg teeb ta pahaks. Tööjõu
väärtus on määratud nende tarbeesemete väärtusega, mida
tööline vajab eluks, pere ülalpidamiseks, ülejäänu, lisaväärtus
läheb ju kapitalisti tasku.
Karl Marx
Friedrich Engels
John Stuart Mill (1806-1873)
Ricardo
majandusteooria
edendaja
1848.a. –
poliitökonoomia
alused
Neoklassikud
(1880 – 1900/1910)
Pikaajaline kasv versus lühiajaline tasakaal,
väärtus selgub ostu-müügi tehingus
Léon Walras – üldise tasakaalu teooria (N-P)
Alfred Marhall (1842 – 1924)"Principles of
Economics” (1890) oli Inglismaal pikka aega
olulisim majandusõpik
Irving Fisher – “Raha ostujõud”
Léon Walras
Alfred Marhall
Irving Fisher
John Maynard Keynes
(1883 - 1946)
• 20. sajandi 30-ndate aastate Suure Depressiooni
ajal leidis ta Suurbritannias väljapääsu
majanduskriisist.
• Oma teoreetilise pärandi avaldas J. M. Keynes
1936. aastal teoses "Hõive, protsendi ja raha
üldteooria" (The General Theory of Employment,
Interest and Money), milles on antud esmakordselt
makromajanduskategooriate süsteemne käsitlus.
• Ta osales väga aktiivselt Rahvusvahelise
Valuutafondi (International Monetary Fund - IMF)
loomises ning Teise maailmasõja järgse
rahvusvahelise rahasüsteemi korrastamisel.
• Fiskaalpoliitika ja rahapoliitika
võimaldab leevendada
majanduse tsüklilisust, rahapoliitikaga ergutada investeeringuid, tekitada mõõdukas
inflatsioon, see suurendab
tarbimist, isikliku tarbimise kasv
on tulude kasvu funktsiooniks.
• Turg ei ole võimeline ise reguleerima, vältima kriise ja tööpuudust, majandus ei saavuta
täishõivet, alati on hulk mittevabatahtlikke töötuid, riiklike
tööde programm suurendab
tööjõu hõivatust jne.
Tänapäeval on ka palju “laissetz
faire” pooldajaid, vaidlused käivad
riigi sekkumise ulatuse üle, mitte
salle üle kas sekkub või ei.