Ettevõtete asutamine, juhtimisotsused

Transcript Ettevõtete asutamine, juhtimisotsused

+
Kuidas asutada FIE,OÜ ja MTÜ,
juhtimisotsuste tegemine
Kelli Turmann tel 6 267 345 [email protected]
+
Ettevõtlusvormid FIE (28,3%)

FIE plussid
* Puudub omakapitali sissemaksu nõue * Puudub põhikirja
koostamise vajadus * Lihtne raamatupidamine (kassapõhine raha
laekumise järgi) * FIE`le on omane samaaegselt ka tööl käimine *
Suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine

FIE miinused
*FIE vastutab ettevõtlustegevuse eest kogu oma varaga * FIE`l on
suurem maksukoorem (teenitud tulult pärast mahaarvamist tuleb
tasuda 33% sotsiaalmaksu ja 21% tulumaksu)
* FIE soetab töö tegemiseks vajalikud seadmed ise oma kuludega
* FIE hangib ettevõtluse tarbeks vajalikud materjalid, kaubad või
teenused ise oma kuludega
* FIE ei saa olla iseenda tööandja ega endale palka maksta
+
Ettevõtlusvormid OÜ (66,6%)

OÜ plussid
* Tegevuse alustamiseks ei ole vaja teha osakapitali sissemakset * Juhatuse
liige vastutab ettevõtte tegevuse eest ettevõtte varaga * Teenitud tulult ei
pea maksma tulu- ega sotsiaalmaksu * Ettevõtja võib töötasu välja võtta
dividendidena, mille maksukoorem on vaid 21% (osakapitali sissemakse
tehtud)

OÜ miinused
* Tekkepõhine raamatupidamine, mis on võib olla veidi keerulisem ise
hallata kui FIE puhul
* Keerulisem raamatupidamine, on soovituslik kaasata raamatupidaja *
Keerulisem juhtimine, peab reguleerima kohustuste ja kasumi jaotamine
+
Ettevõtlusvormid MTÜ

Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks
või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.

Tegutsetakse avalikkuse (terve ühiskonna) huvisid silmas pidades.

Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

MTÜ ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.

MTÜ-d reguleerib Mittetulundusühingute seadus

MTÜ-l peab olema vähemalt kaks liiget, kelle varalised ja muud
kohustused määratakse kindlaks põhikirjaga.

Liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab juhatus. Liikmelisust ei
saa teisele isikule edasi anda. Liikmel on õigus avalduse alusel MTÜ-st
välja astuda.
+
OÜ mõiste

Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital.

Osa kaudu on määratud osaniku õigused osaühingu suhtes.

Igal osal peab olema määratud nimiväärtus. Kuna igal
osanikul saab olla üks osa, siis võrdub osa nimiväärtus iga
osaniku poolt tasutud sissemaksega

Osa annab omanikule hääleõiguse, dividendi (sh
likvideerimisdividendi) saamise ja muud osaniku õigused

Osaniku surma korral läheb osa üle osaniku pärijale, kuid
põhikirjaga võib ette näha ka teisiti (ÄS § 153 lg 1).
+
OÜ asutamisprotsess
ETTEVÕTTE REGISTREERIMINE ÄRIREGISTRIS
* Elektrooniliselt Ettevõtjaportaalis 185,34 eurot
*Milline saab olema ettevõtte põhitegevusala ja sellele vastav
EMTAK2008 kood. Mis see on ja millal seda vaja on?
* Ettevõtte ärinimi? Kontrolli - ar.eer.ee
* Kes on osanikud ja osanike osakapitali sissemakse? *
Osaühingu tegevuskoht ja juriidilise asukoha aadress?
(juriidilisele aadressile saadetakse postiga kirju). * Milline
saab olema osaühingu juhtimine? (Juhatuse liikmete arv ja
nende ülesanded) * Kas tasud 2 500 eurot osakapitali
sissemaksu kohe või hiljem teenitud käibelt. Mis siis juhtub, kui
hiljem tasud? Kuidas?
+
OÜ asutamisprotsess
ETTEVÕTTE REGISTREERIMINE NOTARI JUURES OÜ-d
saab asutada ka notari juures, kes sisuliselt teeb ära sama töö,
mida teeb äriregistri ettevõtjaportaal. Notari juures võiks
asutada keerulisema struktuuriga äriühinguid, kus on vaja
osapoolte õigussuhteid õigesti reguleerida. Notari juures on
ettevõtte asutamise riigilõiv väiksem – 140,60 eurot, kuid
sellele lisandub notari asutamistoimingute tasu. Notari juures
äriühingu asutamine võtab tavaliselt aega 2-3 päeva.
OSAÜHINGUT VÕIB KA VALMISKUJUL OSTA ettevõtete
müügiga tegelevatelt ettevõtetelt või otse teistelt ettevõtete
omanikelt.
+
OÜ asutamisleping

Asutamisleping sõlmitakse äriühingu registreerimisel

asutamislepingus vaja sätestada osakapitali suurus

Asutajaks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, ka riigiasutus

Asutajaid võib olla 1 või mitu

Asutamislepingu sõlmimisel (asutamisotsuse koostamisel)
kinnitatakse ka osaühingu põhikiri

Rahaliste sissemaksete üleandmiseks peavad asutajad avama
asutamisel ühingule pangaarve.

Mitterahaliste sissemaksete üleandmiseks tuleb sõlmida vajalikud
lepingud asutajate ja asutamisel ühingu vahel. Tuleb määrata
hindamise kord.

Tegevusload taotletakse pärast asutamist, kuid enne ei ole tegevuse
elluviimine lubatud
+
OÜ põhikiri

Kui asutamislepingu põhiliseks funktsiooniks on reguleerida
suhteid asutajate vahel, siis põhikiri omab tähendust
eelkõige ühingu edasise tegevuse seisukohast.

Määratakse ära dividendide maksmise kord

Ühingu tegevuse käigus toimuva osakapitali suurendamise
puhuks peavad vastavad regulatsioonid sisalduma ka
põhikirjas (ÄS § 139 lg 1 p 6).

Oluline on silmas pidada, et juhul, kui mõni põhikirja säte on
vastuolus seadusega, kohaldatakse põhikirja asemel
seaduses sätestatut.
+
OÜ põhikirjast oluline teada!

Mitmed ÄS-i normid on dispositiivsed ja võimaldavad asutajatel
(osanikel) reguleerida suhteid teisiti, kui seadus ette näeb. Alljärgnevalt
on toodud näitlik loetelu nendest küsimustest, mille puhul osanikel
on põhikirjas võimalik näha ette seaduses sätestatust erinev
regulatsioon:

Osa pantimine on seaduse kohaselt lubatud, kuid selle võib põhikirjaga
keelata (ÄS § 151 lg 1).

Üldjuhul on osa võõrandamisel kolmandale isikule teistel osanikel
ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest (ÄS §
149 lg 2). Põhikirjas võib aga ette näha, et osa võõrandamiseks
kolmandale isikule või osa osaliseks võõrandamiseks on nõutav osanike
otsus, mille poolt peab olema antud vähemalt 2/3 osanike häältest (ÄS §
149 lg 3). Tuleb silmas pidada, et see on seaduse 1.1.2006 jõustunud
redaktsiooni kohaselt osanike jaoks ka ainuke võimalus leppida kokku
seaduses sätestatust erinevas ostueesõiguse korras, ostueesõigust
täielikult välistada ei saa. Normi mõte on anda osanikele võimalus
osanike ringi laienemist eelnevalt kontrollida ja säilitada osaühingule
omane suletud ühingu iseloom.
+
OÜ põhikiri

Üldjuhul makstakse osanikule osa kasumist (dividend)
võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kuid põhikirjaga võib
näha ette teistsugused kasumi jaotamise põhimõtted (ÄS §
157 lg 2)

ÄS-i § 169 lõige 2 sätestab häälte arvestamisel printsiibi, et
osa iga 10 eurot annab ühe hääle, kuid põhikirjaga võib näha
ette ka teisiti.

Põhikirjaga võib kõiki seaduses sätestatud häälteenamuse
nõudeid suurendada, nt ka 3/3 häältest.

Üldjuhul on igal juhatuse liikmel esindusõigus, kuid
põhikirjaga võib ette näha, et juhatuse liikmed või mõned
neist esindavad ühingut ainult ühiselt. Antud juhul on sellise
piirangu kolmandate isikute jaoks kehtivaks muutmiseks vaja
teha vastavasisuline kanne ka äriregistrisse (ÄS § 181 lg 1).
+
OÜ põhikiri

Osaühingu likvideerijateks on üldjuhul juhatuse liikmed (ÄS
§ 206 lg 1), kuid põhikirjaga võib näha ette ka teisiti. Näiteks
võib põhikirjas sätestada, et osanikud määravad likvideerijad
osaühingu lõpetamisotsusega.

Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kolm aastat, põhikirjaga
võib sätestada muu tähtaja, mis ei või siiski olla pikem kui
viis aastat (ÄS § 184 lg 2).

Alates 1.1.2007 ei pea põhikirjas ette nägema osaühingu
tegevusala

Äriregister töötleb tegevusaladega seotud andmeid
tegevusalade klassifikaatori kaudu
+
Juhatuse liikme leping

Juhatuse liikme ja ühingu vahelise lepingu sõlmimise
otsustamine ja sellises tehingus esindaja määramine on
osanike pädevuses (ÄS § 168 lg 1 p 10)

TLS-i § 7 punkti 10 kohaselt ei laiene töölepingu seadus
juriidilise isiku juhtorgani liikme suhtele juriidilise isikuga.

kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta
endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, võib vastav isik
selles osas sõlmida ka töölepingu ja sel juhul kuulub vastava
suhte osas kohaldamisele töölepingu seadus
+
Juhatuse liikme lepinguga
määratakse

Juhatuse liikme tasu

Juhatuse liikme vastutusvaldkond (nt finants, turundus, üldine
juhtimine, juhatuse esimees…jne)

Juhatuse liikme varaline vastutus

Juhatuse liikme ametisse määramise periood

Puhkuse aeg, tööaeg

Konkurentsikeeld

Juhatuse liikme üldised kohustused

Nt klienditeenindus, klientide värbamine, reklaamide koostamine)
+
Muud lepingud

Haigekassa
 Töötajate arvele võtmine ja sotsiaalmaksu tasumine
 Puhkuste arvestus, haiguslehtede saatmine

Tolli-ja Maksuamet
 Tuludeklaratsioon iga kuu 10ks kuupäevaks
 Käibemaksu deklaratsioon iga kuu 20ks kuupäevaks
NB! Kui teile saadetakse kiri maksuametist ja te ei ole oma õiget aadressi
edastanud, siis olete teie ise süüdi, kui te kirja õigeaegselt kätte ei saa! Peate
tasuma viiviste eest.

Pangalepingud
 Asutamisel tuleb avada pangakonto, kuhu kantakse peale
osanike omaosaluse sissemakse.
+
Osanike õigused ja kohustused

Osanike õiguste ja kohustuste määramise aluseks on võrdse
kohtlemise põhimõte – osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel
kohelda võrdselt (ÄS § 154).

Näiteks tuleb osakapitali vähendamisel lähtuda võrdse
kohtlemise põhimõttest ning vähendada kõigi osanike osasid
võrdselt. Millal see vajalik on?

Hääleõigus on osaniku peamine õigus, selle õiguse teostamise
kaudu saab osanik osaleda otsuste tegemisel.

Otsuste tegemisel osalemise õigus võib seisneda sõltuvalt
otsuse vastuvõtmise korrast kas õiguses osaleda osanike otsuse
vastuvõtmisel või õiguses osaleda kirjalikus hääletamises.
+
Osanike õigused ja kohustused

Osanike koosolekul osalemise õiguse teostamine tähendab
osaniku jaoks võimalust seal viibida, sõna võtta ja hääletada.
Selleks peab osaühing teatama osanikule vastavalt seadusele
ja põhikirjale koosoleku toimumisest (ÄS § 172). Samuti peab
olema tagatud võimalus füüsiliselt koosolekul osaleda.

Osanikul õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse
kohta ning tutvuda osaühingu dokumentidega (ÄS § 166 lg 1).

Osaniku ainsaks seadusest tulenevaks kohustuseks
osaühingu ees on kohustus tasuda sissemakse.

Osanikel on ainus võimalus saada väljamakseid osaühingust
ja kasu oma investeeringult dividendide kaudu. Dividendi
arvestamisel on eelduslikult aluseks osa nimiväärtus, kuid
põhikirjaga võib näha ette teistsuguse korra (ÄS § 157 lg 2).

Võib sekkuda juhtimisse, kuid siis ka vastutab.
+
Osanike pädevus

põhikirja muutmine;

osakapitali suurendamine ja vähendamine;

nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;

juhatuse liikmete valimine, tasustamine ja tagasikutsumine,

majandusaasta aruande kinnitamine;

kasumi jaotamine, samuti muude omakapitali hulka kuuluvate
summade, näiteks reservkapitali kasutamise otsustamine (ÄS § 161
lg 1),

osa jagamine, samuti nõusoleku andmine osa võõrandamiseks, kui
see on põhikirjaga ette nähtud;

osa müügi otsustamine osaniku väljaarvamisel (ÄS § 167 lg 3);
audiitori valimine;
+
Juhatuse pädevus
Juhatus on kohustatud kutsuma kokku osanike koosoleku
juhul, kui:

seda nõuavad osaühingu mis tahes huvid (ÄS § 171 lg 2);

osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus
passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui
pool osakapitalist või vähem kui seaduses sätestatud
osakapitali suurus

seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud
vähemalt 1/10 osakapitalist;

koosoleku kokkukutsumine on ette nähtud osaühingu
põhikirjas;

Koosoleku toimumise teate peab saatma kõigile osanikele
sellel aadressil, mis on nende kohta kantud osanike
nimekirja (ÄS § 172 lg 1). Seega peab osanik ise olema
huvitatud, et tema kohta osanike nimekirja kantud aadress
oleks õige.
+
Osanike koosolek, otsuse
jõustumine

Osanike koosoleku päevakorra määrab juhatus, kui
põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Kvoorum. Tavapäraselt on osanike koosolek pädev vastu
võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega
esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud
suurema esindatuse nõuet (ÄS § 170 lg 2).

Hääletustulemuste kohta peab juhatus koostama
hääletusprotokolli ja saatma selle viivitamata osanikele (ÄS §
173 lg 3).
+
Juhatuse liikme õigused ja
kohustused
 Osaühingu
igapäevase majandustegevuse
seisukohast on kõige olulisem organ juhatus.
 Juhatus
on seaduse kohaselt juhtorgan, mis
esindab ja juhib osaühingut (ÄS § 180 lg 1).
Juhatus võib koosneda ühest liikmest (juhataja)
või mitmest isikust.
 Juhatuse
liige ei pea tingimata olema osanik,
kuid peab olema teovõimeline füüsiline isik.
 Juhatuse
liikmeid valivad ja kutsuvad tagasi
osanikud.
+
Juhatuse liikme õigused ja
kohustused
Juhatuse
liikme õiguslik seisund ei teki
äriregistrisse kandega, oma volitusi
saab juhatuse liige ajal, mil kannet ei
ole veel tehtud, tõendada kolmandate
isikute ees vastava otsusega.
Kuna
juhatuse liikme suhe ühinguga on
tähtajaline, siis lõpevad juhatuse liikme
volitused ka tähtaja möödumisel.
+
Juhatuse liikme õigused ja
kohustused
 Kui
juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse
liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes
korraldab juhatuse tegevust.
 Juhatuse
liikme kohustused võib üldjoontes
määratleda kahe põhimõttelise kohustuse liigina,
milleks on hoolsuskohustus ja
lojaalsuskohustus.
+
Juhatuse liikme kohustused
HOOLSUSKOHUSTUSED

Raamatupidamise korraldamise kohustus

Pankrotiavalduse esitamise kohustus

Informeerimiskohustused (peab teadma ja ennetama ohte)

Ärisaladuse hoidmise kohustus
LOJAALSUSKOHUSTUSED
Konkurentsikeeld
Muud huvide konflikti vältimise reeglid
+
Juhatuse liikme vastutus

Solidaarselt 2-5 aastat, solidaarselt tähendab võrdselt kõkide
juhatuse liikmete vahel

Võib põhikirjas ära märkida vastutusvaldkonnad, mistõttu
vastutab juhatuse liige vaid oma valdkonna eest

Tehinguid saab tühistada kohtu kaudu tagasiulatuvalt 5 aasta
möödudes.

Vastutus maksude tasumine, õige raamatupidamise, õigete
lepingute sõlmimise ees.

Juhatuse liige ei pea olema otsuste tegemisel olema pädev
kõikides valdkondades, kuid ta peab olema siis uurinud
pädeva spetsilisti arvamust.
+
Ettevõtte juhtimise ohumärgid
(Refereering: Urmas Arumäe, EBS)

kahanevad kasumid (declining margins)

turule vastuvõetamatu hind (price incompatibility in the
market)

turuosa vähenemine (declining market share)

Kehv kommunikatsioon (ei saa mõõta, seda saab tunnetada)

Madala moraali ilmingud, töötajate rahulolematus
+
Peamises ettevõtte hääbumise
põhjused (U.Arumäe)

Allikas: Bibeault „Corporate Turnaround: How Managers Turn
Losers Into Winners!” (Bibeault 1999).

Puhas ebaõnn 1%

Välisfaktorid, mida kontrollida ei saa 8%

Sise- ja välisfaktorite tasakaal 24%

Välistest põhjustest tulenevad siseprobleemid 15%

Juhtide kontrollile alluvad sisemised probleemid 52%
+
Enamlevinud juhtimisvead (U.Arumäe)
Kehva juhtimist iseloomustavad vead
Asjade tegematajätmine
Valmisoleku puudumine
asjade tegemiseks
Suutmatus muutustega
kaasa minna
Ülepaisumine
Vähene kontroll
tegevuse üle
Liigne mõju alla
sattumine
+
Kuidas OÜ ära lõppeb? (U.Arumäe)

Osanike koosoleku otsusega (majandustegevus ei ole enam
kasulik). Kuhu see esitada tuleb? Äriregistrile?

Pideva maksejõuetuse olukorras, kus juhatuse liikmel on
kohustus teha kohtule pankroti avaldus

Ettevõtte tegevus või põhikiri ei ole seadusega kooskõlas
(kohtu määrus siseministeeriumi poolt)

Ei lõpe, siis saneerimine – OÜ remontimne olukorras, kus OÜ
on võimeline katma püsikulusid ja tõestab äriplaaniga, et on
suuteline edasi tegutsema pärast saneerimisprotsessi
+
Pankrot (Äriseadustik)

Rahavooline ja bilansiline erinevus

Eeldus – pidev maksejõuetus (30 päeva)

Ei suudeta täita võlausaldajate nõudeid

Pankrot kuulutatakse välja kohtumäärusega, millele järgneb
kohtumenetlus, kus selgitatakse välja võlausaldajate nõuded

Pankrotihaldur hakkab ettevõtte varasid käsutama

Vara jagatakse – kohtukulud, pankrotihaldur, pangad, suured
võlausaldajad, väiksed võlausaldajad ja siis alles ettevõtja

Maakohtus

Kompromiss – pärast pankroti väljakuulutamist

Raugemine – puuduvad varad, et katta kohtukulusid, tagasivõitmisi pole
+
Tagasivõitmine (U.Arumäe)
Tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu,
mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis
kahjustab võlausaldajate huve.
Kui tagasivõidetav tehing on tehtud pankrotimenetluse
algatamisest pankroti väljakuulutamiseni, siis eeldatakse,
et tehinguga kahjustati võlausaldajate huve
+
OÜ vaidluste lahendamine

Kus tekkinud vaidlusi lahendada saab?

Kuidas saab juriidiline isik ennast kaitsta tellijate või
koostööpartnerite mitte tasumise eest?

Mis on põhilised finantsriskid, mis ettevõtluses esineda
võivad?
+
Tsiviilkohtud

Maakohtu – kõik tsiviilasjad

Ringkonnakohtu – piirkonna tsiviilasjad

Riigikohtu – ringkonnakohtu edasikaebused

Hagiavalduse tasud kõrged (50 000 EUR tsiviilasja hinna puhul
850 EUR), menetlusperiood võib kesta 1-2 aastat. Seega
mõelda enne, kas tasub protsessi ette võtta ja oma õigust
nõuda. Määrad muutusid 2012 juulis. Vaadake määrasid
seadusest.

Riigilõivuseadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/104072012025?leiaKehtiv
+
Menetlusviisid (U.Arumäe)
Hagiga

Kohtuistung

Lihtmenetlus (kirjalik, dokumentide alusel)
Hagita

Maksekäsu kiirmenetlus 45 EUR- Teise isiku vastu esitatud
eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma maksmise nõude
lahendab kohus avalduse alusel maksekäsu kiirmenetluses. See ei piira
avaldaja õigust esitada nõue hagimenetluses, kuid mitte samaaegselt
maksekäsu kiirmenetlusega. (Piir 6400EUR)
http://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse-poordujale/maksekasukiirmenetlus

Pankrotimenetluse algatamine

Registriasjad
+
Kodutöö

Osaniku kaasamise ettepanek
Teie olete füüsiline isik, kellel on äriidee (valdkond valige
ise), mida soovite realiseerida nii kiiresti kui võimalik. Kuid
ettevõtte loomiseks ja selle käivitamiseks on teil vaid 60%
vajalikust investeeringust. Ütleme, et pangast te raha taotleda
ei soovi ja te leiate, et just mina, Kelli Turmann, olen teile
kõige sobilikum äripartner.
Koostage mulle selline koostööpakkumine, et ma selle
vastu võtaksin?
Mõelge asutamislepingule, põhikirjale ja juhatuse liikme
lepingule. Mis info võiks mind otsuse tegemisel huvitada?

Kodutöö tähtaeg 29.10.2013

Esitada tuleb [email protected] meiliaadressile
+
Videod

http://www.youtube.com/watch?v=wtMORWO5h9Y
(organisatsioonide kujunemine USA näitel)

http://www.youtube.com/watch?v=Yi1DsSMtyE&feature=related (Kalev Pihl, mis on juhtimine?)

Juhtimisvea näide, Triin Anettelt http://www.youtube.com/watch?v=GMWXl0WLkZY&feature
=related
+
Juhendid ja kirjandus,
Loengukonspektis on kasutatud Urmas Arumäe LL.M., Ph.D loengumaterjale.

www.eesti.ee/est/teemad

2012 Ettevõtlikkusest Ettevõtluseni, Gümnaasiumiõpik

Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/693458?leiaKehtiv

Mittetulundusühingute seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011008

Äriühingute liigid ja asutamine http://www.aktiva.ee/13697/ariuhingute-liigid-ariuhinguasutamine.html

Äriregistri ettevõtjaportaal https://ettevotjaportaal.rik.ee/

Ettevõtete asutamine, juhtimisotsused

Transcript Ettevõtete asutamine, juhtimisotsused

Directory