Transcript Risto Agur

Kuidas peab juhatus käituma kui
tema äriühing satub
makseraskustesse?
Risto Agur
Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat
LL.M. (Georgetown Law)
Üldist
 Makseraskused kui tavapärane
majandusnähtus
 Ähvardav maksejõuetus
 Võlausaldajate huvid vs aktsionäride huvid
 Korraliku ettevõtja hoolsus
Praktilised soovitused (1)
 Võta aktiivselt osa ühingu juhtimisest, tegutse
informeeritult ja ühingu parimates huvides
 Osale aktiivselt juhatuse koosolekutel
 Protokolli juhatuse koosolekuid (sh
eriarvamused) ja vajadusel raporteeri oma
tegevusest teistele huvigruppidele
Praktilised soovitused (2)
 Konsulteeri varakult nõustajaga
 Tee kindlaks ühingu majandusraskuste tegelik põhjus
 Finantsraskuste ületamiseks otsi kõikvõimalikke
täiendavaid finantseerimisallikaid
 Ähvardava maksejõuetuse korral kaalu
saneerimisavalduse esitamise võimalust
 Püsiva maksejõuetuse korral esita viivitamatult
pankrotiavaldus
Praktilised soovitused (3)
 Ära varja ühingu majandusprobleeme teiste juhatuse liikmete,
nõukogu ja osanike või aktsionäride eest.
 Ära nõustu automaatselt teiste juhatuse liikmete seisukohtadega.
 Ära viivita lahenduste leidmisega nii kaua, et võlausaldajad
hakkavad avaldama ühingule liigset survet, esitama
pankrotihoiatusi või -avaldusi ning realiseerima tagatisi.
 Ära võta ühingule uusi suuri finantskohustusi enne, kui ühingu
täiendav finantseering on tagatud.
 Juhatusest tagasiastumine ei lahenda probleemi ega vabasta
juhatuse liiget vastutusest varasema tegevuse või tegevusetuse
eest.
SISEKONTROLL
 Aktsiaseltsi juhatus on kohustatud tagama
vajalike abinõude rakendamise, eelkõige
sisekontrolli korraldamise, et avastada
võimalikult varakult aktsiaseltsi tegutsemist
ohustavad asjaolud.
INFORMEERIMISKOHUSTUS







Aktsionäride piisav informeeritus (üldkoosoleku pädevusse kuuluvates küsimustes
ning küsimustes, mis võivad oluliselt mõjutada aktsiate väärtust).
Nõukogu informeeritus aktsiaseltsi olulistest sündmustest, majandusliku seisundi
olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud
olulistest asjaoludest või asjaoludest, mis võivad mõjutada oluliselt aktsiaseltsi
majanduslikku olukorda.
Aruandlus ja ülevaade aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust
olukorrast nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul.
Aruandeid tuleb esitada nõukogule ülevaatlikult ja selgelt, võimalikult varakult ja
kirjalikult taasesitatavas vormis.
Esitama turuanalüüse, ettepanekuid aktsiaseltsi edasise tegevuse, väljavaadete
ning arengute kohta.
Eelarve koostamine ning selle nõukogule kinnitamiseks esitamine.
Majandusaasta aruande koostamine ning selle esitamine koos kasumijaotamise
ettepanekuga nõukogule tutvumiseks ning seejärel üldkoosolekule kinnitamiseks.
VARA VÄHENEMINE (1)
 Juhatus peab osanike/aktsionäride koosoleku kokku kutsuma, kui:
 1) see on ühingu huvides ilmselt vajalik;
 2) ühingu netovara on vähem kui pool kapitalist või alla
seaduses toodud kapitali minimaalse suuruse;
 2) seda nõuab vähemalt 1/10 osade/aktsiate omanik või
3) seda nõuab nõukogu või audiitor.
 Tsiviilõiguslik vastutus: kahju hüvitamine
 Karistusõiguslik vastutus: üldkoosoleku kokku kutsumata jätmise
eest, kui netovara ei vasta nõuetele, karistatakse rahalise
karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
VARA VÄHENEMINE (2)
 Aktsionärid/osanikud peavad otsustama:
 kapitali vähendamise või suurendamise;
 muude abinõude tarvitusele võtmise;
 ühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või
ümberkujundamise;
 pankrotiavalduse esitamise.
Saneerimise kaalutlused (1)
Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu
Võlausaldajate arv ja iseloom (ehitusettevõtja näide)
Äri jätkusuutlikkus (tootmisettevõtja näide)
Saneerimise õigeaegne algatamine (või on patsient
juba surnud?)
 Saneerimiseks on piisavad vahendid (teedeehitaja
näide)
 Erinevad huvid (juht, omanik, võlausaldajad)
 Äriühingute taga on lihast ja luust inimesed oma isiklike
huvide ja tunnetega




Saneerimise kaalutlused (2)
 Saneerimiskava ei pea hõlmama kõiki VUsid, vaid ainult neid,
kelle nõudeid on vaja ümber kujundada. Praktikas on need aga
kõige keerulisemad, sest neil on tihti tagatis. Lisaks tõusetub
VUde võrdse kohtlemise probleem.
 Kohtuliku saneerimismenetluse eelised kohtuvälise saneerimise
ees:
 võimalus vältida paanikat, kus VUd vajutavad ennatlikult
päästikule ja hakkavad realiseerima (Q Vara kaasus?)
 kõik VUd ei taha istuda läbirääkimislaua taha (sest neil on pant
või nad ei jõua oodata)
 VUd on liiga erinevad ja neid on liiga palju
 Kohtulik saneerimine surub kõik VUd ühel ajal sama laua taha.
Saneerimise liigid
 Bilansipõhine saneerimine (kapitali struktuuri
muutmine), nt
 VU nõude vähendamine/makse pikendamine
 VU omandab osaluse
 Tegevuspõhine saneerimine, nt:
 tootmisüksuste sulgemine
 vara müük
 töötajate koondamine
 Enamasti on vaja teha mõlemat
Saneerimismenetluse ajakava
Menetluse algatamine
ja saneerimisnõustaja
määramine
Saneerimisavaldus
7 päeva
Saneerimisteate
kättetoimetamine
võlausaldajatele
Saneerimiskava
projekti kättetoimetamine
võlausaldajatele
Saneerimismäärus
60 päeva
Saneerimiskava
esitamine kohtule
kinnitamiseks
Saneerimiskava
hääletamine
võlausaldajate poolt
Vastuvõetud saneerimiskava
kinnitamine kohtus
30 päeva
Saneerimiskava täitmine
Tähtaeg määratlemata
(lääne praktika: 3-10 a.)
Saneerimismenetluse lõppemine
Kelle huvid on mängus? (1)
Võlgnik
 Peatub täitemenetlus (aga muu tagatise
realiseerimine?)
 Peatub pankrotimenetluse algatamine
 Peatub viivisearvestus (ei kehti intresside kohta)
 Võib peatuda hagimenetlus
 Ettevõtjal säilib kontroll oma ettevõtte üle
 Võimalus kujundada ümber nõudeid
 Maine ja usaldus koostööpartnerite silmis
 Vanade võlgade tasumise peatamine – ajutine
leevendus likviidsusprobleemile
Kelle huvid on mängus? (2)
Võlausaldaja
 Võimalus saada tagasi oluliselt rohkem kui
saneerimismenetluse väliselt või
pankrotimenetluses
 Ühtne mänguruum (infoõigus ja keeld eelistada
üht VUd teisele)
 VU-l võimalik osaleda oma võlgniku
saneerimisel (saneerimiskava läbirääkimised ja
hääletamine)
Saneerimiskava
Majandusliku seisundi kirjeldus ja põhjuste analüüs
Prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist
Täitmise tähtaeg
Rakendatava abinõu kirjeldus ja analüüs, sealhulgas
võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja
põhjendus
 Mõju ettevõtte töötajatele
 Saneerimiskava sisukorra näidis




MAKSEJÕUETUS
 Isik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja
nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast
tulenevalt ajutine.
 Juriidiline isik on maksejõuetu ka siis, kui tema vara ei kata tema
kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast
tulenevalt ajutine.
 Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus.
VÄLJAMAKSED
 Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed
teha ühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille
tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas
korraliku ettevõtja hoolsusega (nt üürimaksed,
töötasud).
 Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama
ühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist ühingu
tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras
ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega (nt
nõude rahuldamine enne tähtaega; väiksema viivise
maksmise kohustusega nõude rahuldamine suurema
asemel).
VÕLGNIKU PANKROTIAVALDUS (1)
 Kui äriühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole
tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab
juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva
möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama
kohtule äriühingu pankrotiavalduse.
 Juriidilisest isikust võlgniku nimel võib
pankrotiavalduse esitada juhatuse liige ka siis, kui tal ei
ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada.
VÕLGNIKU PANKROTIAVALDUS (2)
 Võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma
maksejõuetuse.
 Avaldusele tuleb lisada seletus maksejõuetuse
põhjuste kohta ja võlanimekiri (võlausaldajad, nõuded,
varad).
 Kohus kuulutab pankroti välja ka juhul, kui
maksejõuetuse tekkimine on tõenäoline tulevikus.
 Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis
eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
PANKROTIAVALDUSE ESITAMATA JÄTMINE
 Pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise korral on
võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist, kui võlausaldaja nõue
oleks saanud rahuldatud või osaliselt rahuldatud, kui
pankrotiavaldus oleks esitatud õigeaegselt.
 Võlausaldaja pankrotiavalduse puhul on võlausaldajal, kes maksis
deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks on õigus nõuda
tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes
jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata.
 Kriminaalkorras karistatakse antud kohustuse täitmata jätmise
eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
PANKROTI VÄLJAKUULUTAMISE
TAGAJÄRJED
 Võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle
pankrotihaldurile (k.a osaleda kohtumenetluses). Haldur peab
viivitamata võtma üle võlgniku vara valduse ja asuma pankrotivara
valitsema.
 Võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara
hulka kuuluva eseme käsutustehing on tühine.
 Võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid pankrotivaraga (jur isikul
mistahes tehingute tegemise keeld). Halduril on juhatuse õigused
ja kohustused.
 Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi
nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene
teisiti, lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine.
MENETLUSEST OSAVÕTU KOHUSTUS






Õigus tutvuda halduri toimikuga ja pankrotiasja kohtutoimikuga.
Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete
täitmisel.
Võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,
mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara,
sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta.
Kohustus esitada haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga
bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.
Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel,
kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi
võlgniku suhtes.
Kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule
esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on
talle teadaolevalt õiged.
ELUKOHAST LAHKUMISE KEELD
 Võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning
enne vande andmist Eestist lahkuda.
 Kui on oht, et võlgnik võib hoida kõrvale seadusest tulenevate
kohustuste täitmisest võib kohus kohaldada elukohast lahkumise
keeldu.
 Pankrotiavalduse tagamiseks võib kohus kohaldada elukohast
lahkumise keeldu:
 juhtorgani liikmele (ka juhul, kui ta on vabastatud 1 a jooksul enne
ajutise halduri nimetamist)
 likvideerijale (1 a enne)
 täisühingu osanikule, usaldusühingu täisosanikule
 vähemalt 1/10 suurust osalust omava osanikule/aktsionärile;
 prokuristile (1 a enne)
 raamatupidamise eest vastutavale isikule (1 a enne)
SUNDTOOMINE JA AREST
 Trahvi, sundtoomist ja aresti (kuni 3 kuud) saab kohus
kohaldada kohtu korralduse täitmata jätmise eest või
seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks,
kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (rikub kahes
eelmises slaidis nimetatud kohustusi)
 Saab kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija,
täisühingu või usaldusühingu juhtimisõigusega
täisosaniku, prokuristi ja raamatupidamise eest
vastutava isiku suhtes.
RASKE JUHTIMISVIGA
 Raskeks juhtimisveaks loetakse juhtorgani liikme poolt
oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse
tõttu (nt suure laenu võtmine või andmine, kui on ilmne
et laenu tagasi maksta või saada pole võimalik)
 Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on
raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju
hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku
vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.
 Nõue aegub 5 aastat pärast rikkumise toimepanemist.
PANKROTIKURITEGU
 Pankrotistunud juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liikme
poolt:
 ühingu vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise,
põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale
paigutamise eest või
 põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute
soodustuste andmise või
 ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest,
kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline
vähenemine või tema maksejõuetus
karistatakse kriminaalkorras, kas rahalise karistusega või kuni
3aastase vangistusega.
PANKROTIKURITEGU
 Juhatuse või nõukogu liikme poolt pankroti- või
täitemenetluses võlgniku vara varjamise või selle või
muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta
ebaõigete andmete esitamise eest – karistatakse rahalise
karistuse või kuni 1aastase vangistusega.
 Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud valevande
andmine – karistatakse rahalise karistuse või kuni 2aastase
vangistusega.
ÄRIKEELD


Juriidilise isiku pankroti korral võib kohus määrata, et juhtorgani liige,
likvideerija, TÜ osanik, UÜ täisosanik, vähemalt 1/10 suurust osalust
omav osanik/aktsionär, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik ei
või pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,
juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
Keeld võib kehtida edasi kuni 3 aastat pärast pankrotimenetluse lõppu,
kui isik on süüdi mõistetud kohtuotsuse alusel:
pankroti- või täitemenetlusalase kuriteos;
maksualases kuriteos;
raamatupidamise kohustuse alases kuriteos;
netovara puudulikkuse korral koosoleku kokkukutsumise korra
rikkumises;
 äriühingu varalise seisundi ja muude kontrollitavate asjaolude kohta
andmete esitamata jätmise ja ebaõigete andmete esitamise eest.




Tänan tähelepanu eest!
Risto Agur
e-mail: [email protected]
Estonia
Pärnu mnt 15
10141 Tallinn, Estonia
tel +372 640 0900
fax +372 640 0901
[email protected]
Latvia
Kr. Valdemāra iela 21
LV1010 Riga, Latvia
tel +371 6 736 5000
fax +371 6 736 5001
[email protected]
Lithuania
Jogailos g. 4
LT01116 Vilnius, Lithuania
tel +370 5 268 5040
fax +370 5 268 5041
[email protected]
Belarus
Pobediteley Ave. 23/3
220004 Minsk, Belarus
tel +375 17 306 2102
fax +375 17 306 2079
[email protected]