Transcript Maksuhalduri põhikohustused

Kadri Arula
Maksuosakonna juhataja
AS SEB Pank
Maksud ja maksuamet ettevõtja peavalu?!
16. veebruar, 2010
1
Maksudest
Benjamin Franklin
“Selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja
maksud”
Albert Einstein
“Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks”
2
Maksud ja maksuamet – ettevõtja
peavalu?!
 Eesti maksusüsteem
 Maksuriskid – peamised tekkimise valdkonnad, soodustavad
asjaolud
 Maksude planeerimine
 Tüüpilisemad maksuriski valdkonnad Eestis
 Maksuhalduriga suhtlemise võimalused ja kogemused
 Maksuhalduri prioriteedid tänasel päeval
3
Maksutulud 2008
Source: Estonian State Budget Law 2008
4
Riiklikud maksud
1) tulumaks
2) sotsiaalmaks
3) maamaks
4) hasartmängumaks
5) käibemaks
6) tollimaks
7) aktsiisid
8) raskeveokimaks
5
Kohalikud maksud
1) müügimaks
2) paadimaks
3) reklaamimaks
4) teede ja tänavate sulgemise maks
5) mootorsõidukimaks
6) loomapidamismaks
7) lõbustusmaks
8) parkimistasu
6
Eesti maksusüsteemi areng
 Maksusüsteemi muudatused 1990-1991




– Uued maksud: üksikisiku tulumaks (16, 24, 33), ettevõtte tulumaks,
käibemaks, aktsiisimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tegevusloamaks,
loodusvaramaks
Tulumaksusüsteemi reform 1994
– Kehtestati üks ja sama ühtlane maksumäär üksikisikutele ja
ettevõtetele 26 %
Tulumaksusüsteemi reform 2000.a.
– Ettevõtete kasumite tekkepõhine maksustamine viidi üle
kassapõhisele maksustamisele ehk tulumaksu tasumine dividendide
väljamaksmisel
Maksumuudatused 2004.a. seoses EL-iga liitumisega
– Käibemaks, aktsiisid, tollisüsteem
2009.a. EL-iga ühinemislepingu tingimuste täitmine
– See vajadus langes ära tänu jõustunud Euroopa Kohtu
kohtulahendile
7
Riigimaksud ja vastuteened
“Mina olen pahane sellepärast, et olen kõik riigimaksud
maksnud, aga riik oma sigade eest mitte millegagi ei vastuta.
Miks riik mulle vastu ei tule, need on ju riigi sead?” pahandas
kodanik. (allikas: Postimees)
8
Maksuriskid
Definitsioon
 Organisatsiooni poolt tehtavad otsused, tegevused ja toimingud
toovad endaga mitmeid erinevaid ebakindlaid asjaolusid –
äririske. Osad nendest ebakindlatest asjaoludest on
maksustamise valdkonnast
 Maksuriskide juhtimine – tuleb aru saada kus maksuriskid
tekivad ja otsustada mis nendega ette võtta
9
Maksuriskid
 Tehingutest tulenev risk
 Igapäevasest äritegevusest tulenev risk
 Seadusejärgsete kohustuste täitmisest tulenev risk
 Juhtimisest tulenev risk
 Maine risk
 Välised riskitegurid
10
Tehingutest tulenev risk
 Mitterutiinsed tehingud
– Ettevõtete soetamine, osade/aktsiate müük
– Jagunemised, ühinemised
– Äritegevuse laiendamine välisriiki
– Uue tegevusega alustamine
– Spetsiaalsed tehingud maksude planeerimise eesmärgil
 Täiendavad riskid kaasnevad kui ei kaasata spetsialiste,
tehinguid ei planeerita ega dokumenteerita korralikult, kui
tehingute teostamine ei toimu korrektselt
Madal
Konservatiivne
Keskmine
Kõrge
Agressiivne
11
Tehingutest tulenev risk
Ettevõtete soetamine ja müük
 Juba ettevõtlusega alustamisel tuleb läbi mõelda, mida
kavatsetakse ettevõttega tulevikus ette võtta
12
Tehingutest tulenev risk
Äritegevuse laiendamine välisriiki
 Millega tuleb arvestada?
– Kuidas sisenetakse välisturule?
 Koostööpartner
 Tegutseva firma ost või selle asutamine
 Filiaali või esinduse loomine
– Kes hakkab teises riigis tööle?
 Eesti isik või välisriigi isik
– Kuidas kavatsetakse välisriigis toimuvat tegevust
finantseerida ja kuidas planeeritakse tulusid Eestisse tuua?
– Kas peakontor peaks üldse asuma Eestis?!
13
Tehingutest tulenev risk
Tehingud maksude planeerimise eesmärgil
 Omaniku ja ettevõtte suhetest tekkivad riskid
–
–
–
–
–
Töötasu versus dividendid
Laenusuhted
Firma rahade kasutamine isikliku vara soetamiseks
….
….
14
Igapäevasest äritegevusest tulenev risk
 Tuleneb seadusesätete rakendamisest
– Maksuameti juhendmaterjalide, selgituste jälgimine
 Äri rahvusvahelisusest
 Maksukompetentsusest
 Kommunikatsioonist
Madal
Maksustamise asjaoludega
arvestatakse
Keskmine
Kõrge
Maksustamise osas ei
konsulteerita kunagi
15
Igapäevasest äritegevusest tulenev risk
Rollipõhine jaotus
 Maksu kinnipidaja roll
– Töötasudelt kinnipeetav tulumaks
– Välismaistele äripartneritele makstavad tasud
– Väljamaksed FIE-dele
 Käibemaksukohustuslase roll
– Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus
 Äripartnerite kontroll
 Ostutehingute käibemaksu õiguspärasuse kontroll
– Müügitehingute õige käibemaksustamine
 Ettevõtte tulumaksu arvestamise roll (sh erisoodustused,
siirdehinnad)
16
Seadusejärgsete kohustuste täitmisest
tulenev risk
 Maksuarvestuse täpsus
 Maksudeklaratsioonide ja maksude tasumise õigeaegsus
 Raamatupidamise arvestuse süsteemide ja informatsiooni
integreeritus
 Maksuarvestuse protsesside ja süsteemide kaasaajastatus
17
Välised riski tegurid
 Seadusandluse muudatused
 Ebasoodsad kohtulahendid
 Valitsuse vahetus
 Majanduslike tingimuste muutumine
Madal
Konservatiivne
Keskmine
Kõrge
Agressiivne
18
Seadusandlus
 EL seadusandlus
– Direktiivid
– Nõukogu määrused
– Euroopa Kohtu kohtuotsused
– Muud dokumendid (code of conduct)
 OECD juhendmaterjalid
– Maksulepingud
– Siirdehinna regulatsioon
 Eesti seadusandlused
– Maksuseadused, maksukorralduse seadus
– Rahandusministri määrused
– Eesti Riigikohtu kohtuotsused
 Rahandusministeeriumi ja maksuhalduri poolt antud juhendid ja
selgitused
19
Maksuseaduste muudatuste
menetlemine 2008
 Tulumaksuseaduse muudatused
– 2008.a. algul 2 eelnõud 181 SE II ja 180 SE II
– Tulumaksuseaduse muutmise seadus võeti vastu 26. märtsil
2008
– 26. juunil EK lahend Burda Gmbh maksuasjas (C-284/06)
– Tulumaksuseaduse muudatused novembris-detsembris 2008
 Tulumaksumäärade alaneise edasilükkamine,
26.03.2008 muudatuste muutmine, sõiduauto
erisoodustuste hind
 Käibemaksuseaduse muudatused
– 4. detsember 2008.a. võeti vastu
 Põhimõttelisi muudatusi tehti veel lugemise käigus
20
Maksuseaduste muudatuste menetlemine
2009
 Käibemaksuseaduse muudatused
– Riigikogu 2009.a. teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus
 Kolmas lugemine 18.06, seaduse väljakuulutamine 22.06,
avaldatud Riigi Teatajas 26.06, rakendumine 1.07. 2009
– Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse
eelnõu
 menetlusse võeti 18.06.2009, vastu võeti 11.11.2009, kohased
määrused aga detsembri teises pooles
 Tulumaksuseaduse muudatused
– Rah.min. saatis kooskõlastusringile 17.08.2009, riigikogusse veel
menetlusse ei ole võetud ja jõustumise aeg on lükatud 2011. aastasse
– Eelnõu 180 SE II-1: investeerimiskonto
 menetlemist alustati 2008.a. alguses, jätkub ilmselt 2010.a.
21
Maksude planeerimine
 Maks on kulu - kulusid/tulusid planeeritakse
 Maksude planeerimine
– Võimalike maksukuludega arvestamine hinnates kaasnevaid
riske
 (näiteks erisoodustused)
– Valitakse mitme legaalse võimaluse hulgast soodsam
lahendus
 (näiteks kinnisvaratehingud, äriühingute
restruktureerimised)
22
Maksude planeerimine Euroopa Kohtu
kaasuste põhjal
 Ei ole lubatud:
– Kui kasutatakse täiesti kunstlikke tehinguid selleks, et
kasutada seaduse teksti seaduse tegelikest eesmärkidest
kõrvalehoidumiseks
 On lubatud
– Kui tegelike äritehingute tulemustena vähendatakse makse,
isegi kui selline vähendamine on seaduse tegelike
eesmärkidega vastuolus
 Aluseks Euroopa Kohtu lahendid: Halifax C-255/02, University
of Huddersfield C-223-04 ja BUPA C-419/02
23
Maksude planeerimine Euroopa Kohtu
kaasuste põhjal
 Isiku valik erinevate maksustatavate ja mittemaksustatavate
tehingute vahel põhineb real teguritel, muuhulgas
maksunduslikel kaalutlustel, ning isikult ei nõuta, et ta peaks
valima kõrgeima maksukoormusega tehingu.
 Kuritarvituse võib tuvastada, kui tehingute tulemuseks on
maksusoodustuse saamine, mille andmine oleks vastuolus
soodustust ettenägeva õigusnormi eesmärkidega ning paljude
objektiivsete tegurite põhjal on ilmne, et puudutatud tehingute
peamine eesmärk oli maksusoodustuse saamine
– tehingu puhtalt kunstlik laad,
– maksukoormuse vähendamise skeemis osalejate vahelised
juriidilised, majanduslikud ja/või isiklikud sidemed
24
Majandusliku tõlgendamise
põhimõte
 Maksukorralduse seadus § 84
– Kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud
maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse
maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis
vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule
sisule
 Maksustamisel ei ole siduv tehingu juriidiline vorm ega tehingu
enda kehtivus, vaid lähtutakse tehingu majanduslikust sisust,
maksumaksja tegelikust tahtest ja tehingu tegelikust eesmärgist
 Riigikohtu Halduskohtu otsused: 3-3-1-26-02, 3-3-1-2-04, 3-3-172-04, 3-3-1-56-05, 3-3-1-62-07, 3-3-1-22-07, 3-3-1-97-07, 3-31-57-08, 3-3-1-67-08
25
Tänased riskikohad
 Dividend versus töötasu/ juhatuse liikmetasu; teenustasu versus








töötasu/juhatuse liikmetasu
– Tln RK 3-08-364
Aktsiatehingud, mitterahaline sissemakse osade/aktsiatega
holdingühingule enne nende lõplikku müüki
– Kohtuasi nr 3-3-1-57-08, 3-3-1-23-09
Laenutehingud, sh intressita laenud
– Kohtuasi nr 3-3-1-90-07
Omakapitali tehingud, sh aktsia- ja osakapitali vähendamine
Kinnisasja müügitehingud
– Kohtuasi nr 3-3-1-14-08, nr 3-3-1-69-08
Kuluarved reaalselt mittetegutsevate äriühingute poolt
– Kohtuasi nr 3-3-1-97-07
Põhjendamatult kõrge hinna rakendamine
– Kohtuasi nr 3-3-1-67-08
Sõiduautode erisoodustus
– Kohtuasi nr 3-3-1-93-08
Muud huvitavad: kohtuasi nr 3-3-1-73-08, nr 3-3-1-2-09, 3-3-1-43-09
26
Kaasused 1
 3-3-1-90-07 (OÜ Osaker)
 Fiktiivsed arved + võetud laen, mille eest ainuosanik soetas
endale kinnistu
 MTA: antud laen on töötasu, määras sellelt sotsiaalmaksu, aga
mitte tulumaksu (peab deklareerima tulu saaja)
 RK Halduskolleegium: nõus, et tegemist on isiku tuluga, mitte
edasilaenatud laenuga (tõendid puuduvad). Maksuhaldur ei ole
motiveerinud, et tegemist on töötajale makstava palga või muu
tasuga
– Ei selgu, mis ajast ja kellena R.H. Töötab, millised on tema
töölepingust tulenevad õigused ja kohustused ning
kokkulepitud töötasu. Võiks olla ka juhatuse liikmele tehtud
väljamakse, juhul kui juhatuse liige ei ole sama äriühingu
osanik. Siis võib olla ka dividend või muu kasumieraldis.
27
Kaasused 2
 3-3-1-57-08 (Madis Kaal)
 Sõlmis OÜ-ga Nomad Süsteemid pensionifondi lepingu 25. märts






2005. Aktsiad võõrandati äriühingule sama hinnaga, millega hiljem
Swedbank need ostis, kuid tasumine oli määratud kaugemasse
tulevikku
Kas aktsiate üleandmise eesmärk oli tulumaksukohustuse vältimine ja
edasilükkamine ning kas MKS § 84 rakendamine maksuhalduri poolt
oli põhjendatud?
RK HK: kas tehing kujutas endast mitterahalist sissemakset või
aktsiate müüki või aktsiate tasuta võõrandamist?
Kas MK oleks pensionifondi lepingu sõlminud ka sellise äriühinguga,
mis pole tema kontrolli all?
Kuidas on MK-l võimalik OÜ-le laekunud tasu oma huvides kasutada?
MK andis aktsiad üle tema kontrolli all olevale äriühingule, kui oli selge,
et need tuleb peatselt võõrandada
Otsus: uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule
28
Kaasused 3
 3-3-1-22-07 (OÜ Niiter)
 EMTA: Näilised tehingud ja laen, mida tuleb lugeda ettevõtluseks





mittevajaliku vara soetamiseks
Laenu andja ja saaja on ühe isiku poolt kontrollitavad, intresside
tasumine ei toimu enne laenu põhiosa tagastamise tähtaega.
Tehingud on raamatupidamises kajastatud. Intresside tasumise kohta
on eraldi laenulepingu lisa
RK HK: Üldjuhul tuleb eeldada, et mistahes investeeringu tegemine on
ettevõtlusega seotud, kui sellelt on eeldatavasti võimalik tulu saada.
Oluline ei ole see, kas laenu andmine kuulub äriühingu põhitegevuse
hulka
Hindamaks laenu vastavust tavapärastele tingimustele, tuleb
tähelepanu pöörata laenu tagasimakse tähtajale ja laenusaaja võimele
saadud laenu tagasi maksta
Tulu saamine – kui kokku lepitakse intressi tasumises (teatud juhtudel
intressita laenud)
Ka laen, mis algselt on ettevõtlusega seotud, võib pärast laenulepingu
tingimuste hilisemat muutmist osutuda ettevõtlusega mitteseotuks ning
kuulub siiski tulumaksuga maksustamisele
29
Kaasused 4
 3-3-1-67-08 (OÜ Erwes Eesti), 3-3-1-69-08 (OÜ Diaston)
 Kinnistute ost ebamõistlikult kõrge hinnaga (27 miljonit versus 212 tuhat krooni) ja







sisendkäibemaksu mahaarvamine tehingult, mis seaduse alusel on maksuvaba.
Müüja kinnitab reaalselt 200 tuhande krooni saamist, ülejäänud summa edastati
kolmandale isikule (tehingud toimusid 2004. aastal)
MTA alus § 51 lg 1 ja lg 2 p 5: ettevõtlusega mitteseotud kulu, sest veenvalt ei ole
põhjendatud, et tehtud väljamaksed tervikuna oleksid olnud vajalikud ettevõtluse
säilitamiseks või arendamiseks
RK HK: Lisaks sellele, et kuludokument peab võimaldama tuvastada
majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel, peab kuludokument kajastama ka
asja või teenuse õiget hinda
Oluline tuvastada reaalse tasu suurus. Tulumaksuga maksustatakse kõik sellised
väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates
õigusaktides ettenähtud nõuetele vastava algdokument
Maksustamisele kuuluva summa määramisel saab kasutada MKS §-s 94 sätestatud
hindamismeetodit
Sõltuvalt asjaoludest võib maksukohustus tekkida ka müüjal või füüsilisel isikul (kas
dividend või juhatuse liikme tasu)
Kulu või väljamakse saab olla ka ainult osaliselt ettevõtlusega mittesoetud ning seega
osaliselt maksustatav
Ainult TuMS § 50 lg-s 4 sätestatud juhul on maksuhalduril õigus hinda korrigeerida
vastavalt turuhinnale, muudel juhtudel tuleb lähtuda sellest, kas kaup või teenus on
ettevõtlusega seotud
30
Kaasused 4 järg
 Kinnistu müüjal puudus arvel märgitud käibemaksu
arvestamiseks alus, kuna tegemist oli maksuvaba käibega
– Kinnistu müüja ei teavitanud maksuhaldurit käibemaksu
lisamisest võõrandatava kinnistu maksustatavale väärtusele
 Sellist käibemaksu ei ole ostjal õigus ka sisendkäibemaksuna
oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha
arvata
 Sama järeldus ühe eelneva kohtukaasuse alusel: nr 3-3-1-8-06
– Täielikult tuleb välistada maksuvaba käibe puhul käibemaksu
tagastamine ostjale siis, kui müüja pole käibemaksusummat
riigile üle kandnud.
31
Kaasused 5
 3-3-1-93-08 (OÜ Virumaa Veepumbakeskus)
 MTA maksuotsus erisoodustuse andmise kohta, kuna OÜ ei pidanud





sõiduauto kasutamise kohta sõidupäevikut, mistõttu polnud võimalik
kindlaks teha, kui suures osas tehti isiklikke sõite
Asjaolud: sõiduautot kasutati operatiivsõidukina ning ööpäevaringselt
reageerimiseks oli vajalik selle garazeerimine juhatuse liikme kodu
juures. Juhatuse liikmel oli ka teine auto.
Vaidlus selle üle kas maksuobjekti tuvastamiseks piisab sellest, et
töötajal on võimalik tööandja vara kasutada ettevõtlusega mitteseotud
tegevuseks või tuleb tuvastada vara tegelik ettevõtlusega mitteseotud
kasutamine
RK: kõigepealt tuleb tuvastada erisoodustuse andmine. Erisoodustuse
hinna määramise korrast ei nähtu, et sõiduki kasutamist üksnes
ettevõtluseks tuleb tõendada sõidupäevikuga.
Sõiduki hoidmine töötaja elukohas ei kinnita iseenesest sõiduki
ettevõtlusega mitteseotud kasutamist
Maksumaksja kaebus rahuldati
32
Kaasused 6
 Tallinna Ringkonnakohtu otsus 3-08-364 (OÜ Wasp Project)
 MTA leidis, et firma omanikule H.R-le on perioodil 01.-12.2005
makstud dividende, mille näol oli osaliselt tegemist töötasuga.
Brutotöötasu suuruseks tuleb lugeda 11 000 krooni.
 Alus: H.R. Oli firma ainus töötaja, valdav osa tööülesannetest olid
omased töösuhtele ning H.R-le tehti dividendide vormis väljamakseid
igakuiselt. MTA määras palga hindamise teel lähtudes keskmisest
töötasu määrast.
 Ringkonnakohus: maksuhaldur on pädev hindama kas mingi
väljamakse näol on tegemist dividendi, juhatuse liikme tasu või
töötasuga. Ettevõtjaid tuleb maksukohustuse osas kohelda võrdselt.
Põhjendatud ei ole maksueelise andmine ettevõtetele, kus osanikeks
olevatele töötajatele makstakse palka summades, mis oluliselt jäävad
alla sellise töö eest tööturul makstavale tasule. Dividendi võib lugeda
palgatuluks, kui juhatuse liikmele ei maksta tasu või töötajale
töölepinguga tasu, või makstakse seda liiga vähe
33
Kaasus 6 järg
 MKS §-s 84 väljendatud tehingu majandusliku sisu tuvastamise




põhimõtte eesmärgiks on vältida olukorda, kus maksukohustuse
tekkimine sõltub üksnes tehingu osapoolte poolt tehingule antud
juriidilisest vormist
OÜ Wasp Projekt vältis teadlikult H.R-le tegelikkusele vastava
töötasu maksmist, selleks et rahade dividendidena
väljamaksmise teel vähendada oma maksukohustust.
Eeltoodu ei too veel kaasa maksuotsuse õiguspärasust. Kohus
ei nõustu maksuhalduri poolt rakendatud metoodikaga
Dividendi ümberkvalifitseerimiseks peaks eelnevalt olema antud
maksuhalduri poolt juhendid, mille alusel oleks ka
maksumaksjale endal võimalik potentsiaalne maksukohustus
välja arvutada. Kui asjakohaseid norme ei ole vastu võetud,
peab maksuotsus olema piisavalt põhjalik selleks, et veenda
kohut maksusmma arvutamise metoodika asjakohasuses.
Otsus: maksuotsus tuleb selle ebaselguse tõttu tühistada
34
Kaasused 7
 3-3-1-23-09 (AS Sylvester tütar-ja sidusettevõtete ja
hankeettevõtete osanikud)
 6. augustil 2002 allkirjastati AS Sylvester, Stora Enso Timber
OY Ltd (SET) ja AS Sylvester aktsionäride poolt kavatsuste
protokoll: SET-i kavatsus omanda AS Sylvester aktsiad ja
hankeettevõtete aktsiad. Aktsiamüügileping allkirjastati
19.12.2002
 19.08.2002 AS Sylvesteri kiri maksuametile: kas füüsilistele
isikutele võib tekkida maksukohustus, kui FI aktsionär
võõrandab talle kuuluvad aktsiad enda omanduses olevale
äriühingule, mis hilisemalt võõrandab aktsiad edasi kolmandale
isikule soetushinnast tunduvalt kõrgema hinnaga.
 RK HK: tuleb lahendada 3 põhiprobleemi: millised on MKS § 84
kohaldamise tingimused, kas TuMS § 15 lg1 teokoosseis on
realiseerunud ja kas kaebajatel tekkis usalduse kaitse
35
Kaasus 7 järg
1)
2)
MKS § 84 kohaldamine on õigustatud, kui tegemist on
tehingutega, millel puudub majanduslik sisu ning mille eesmärk
on vältida maksude tasumist. FI puhul on tegemist maksude
tasumisest kõrvalehoidumisega, kui isik saab majanduslikus
mõttes tulu ja väldib maksukohustust tehingu majanduslikku sisu
moonutatult kajastades. Selleks peab maksuhaldur tuvastama
maksukohustuslase subjektiivsed kaalutlused tehingu
tegemiselt. HK leiab, et kaebajate tegude subjektiivset külge ei
ole maksuhaldur selles maksumenetluses tuvastanud.
TuMS § 15 lg 1 sätestab FI kasu vara võõrandamisest
maksustamise. Vaidlus selle üle, kas nimetatud sättes
teokoosseis on realiseerunud ning kas kaebajatele saab jur.
isikute tulu omistada. Selleks tuleb põhjendada, kuidas suurenes
FI vara äriühingule laekunud tasu näol ja kuidas oli FI-l võimalik
äriühingule laekunud tasu oma huvides kasutada. Seda pole
tõendatud, seega maksuhalduri otsused õigusvastased
36
Kaasus 7 järg 2
 3) Kuigi AS Sylvester aktsiate võõrandamise ajal puudus
maksuhalduril võimalus anda maksukohustuslasele siduvaid
eelhinnanguid MKS § 911 mõttes, oli ka 2002.a. haldusorganil
selgitamise- ja nõustamiskohustused. Kuigi maksuhalduri
6.09.2002.a. kiri ei ole maksukohustuse tekkimist välistavaks
iseseisvaks aluseks, sest vastavalt MKS §-le 2 kuulub
maksukohustus täitmisele seadusega ettenähtud korras,
suuruses ja tähtaegadel, võib see olla oluline
maksukohustuslase tegevuse eesmärgi kindlakstegemisel
 MTA kassatsioonikaebus jäeti rahuldamata
37
Kaasused 8
 3-3-1-43-09 (Titanum System OÜ)
 Tegemist üksikjuhtumi kontrolliga käibemaksu osas
 Sõiduautode omatarve, juhatuse liikme omandis olevas korteris tehtud




remonditööde sisendkäibemaks, sisendkäibemaksu mahaarvamine selliste
kaupade ja teenuste eest, mida OÜ ei soetanud oma maksustatava käibe
tarbeks
RK HK: sõidupäeviku puudumine ei tõenda iseenesest, et tegu on
erisoodustuse andmisega
Ettevõtja jaoks ebaharilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure
maksustamisväärtusega tehingute asjaolude kohta tõendite kogumine ja
säilitamine on kontrollitavuse tagamiseks maksukohustuslase kohustus
Kui arvele on kantud nii äriühingu ärinimi kui ka juhatuse liikme nimi, siis võib
ka selline arve olla nõuetekohane hoolimata sellest, et osa andmeid on
kirjutatud käsitsi
Arvele märgitud teenus “ürituse korraldamine” tekitab kahtlusi selle ürituse
ettevõtlusega seotuse osas. Mõistlik on eeldada, et nimetatud ürituse
otstarbe, selle ettevalmistamise, läbiviimise ja tulemuste kohta on kaebajal
võimalik esitada üksikasjalikke põhjendusi ja ka tõendeid.
38
Maksuhalduriga suhtlemine
Maksuhalduri põhikohustused
 Maksuhalduri ülesanded
– kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning
jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse
seadusega sätestatud suuruses ja korras
– arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel
tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada
enammakstud või summad;
 Maksuhaldur viib menetluse läbi
–
–
–
–
võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt,
vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi,
järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid
tagades menetlusosaliste õiguste kaitse
39
Maksuhalduri põhikohustused
 Uurimispõhimõte





– Maksukohustuse määramisel tuleb arvestada kõiki asjas
tähendust omavaid asjaolusid
Kaalutlusõigus
– Kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel
Maksukohustuslase ärakuulamine
– Maksukohustuslase õigus enne tema õigusi puudutava
haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oam arvamus või
vastuväiteid
– Erand
Teabe andmine maksukohustuslasele
– Maksukohustuste osas, maksukohustuslase kohta oleva info
osas, tõendite väljastamine
Maksuseaduste selgituste ja juhendite andmine
Kahju hüvitamine
40
Suhtlemine maksuhalduriga
 Koduleht, e-maksuamet
 Infotelefon, nõustajad
 Teave ja selgitused
 Siduv eelotsus (regulatsioon jõustus 2008.a. algusest)
 Maksumaksja kontroll
– Üksikjuhtumi kontroll
– Üldrevisjon
41
Siduv eelotsus
 Siduva eelotsusega annab Maksu- ja Tolliamet





maksukohustuslase taotlusel siduva hinnangu tulevikus
sooritatava toimingu või toimingute kogumi maksustamise kohta
Riigilõiv 12 000 krooni, füüsilisel isikul 3000 krooni
Tähtaeg 60 kalendripäeva, mõjuvatel asjaoludel võidakse
pikendada 30 päeva võrra
Täpne regulatsioon maksukorralduse seaduse §-des 911 –9112
Maksuhalduril on õigus keelduda eelotsuse tegemisest:
– Toimingu maksustamist reguleerivate õigusnormide
kohaldamine on objektiivsetel asjaoludel selge
– Toiming on oletuslik
– Toimingu eesmärk on maksudest kõrvalehoidumine
Siduvaid eelotsuseid on tehti 2008.aastal üle 20, sh 10
positiivset
42
Maksuameti prioriteedid – peamised
kliendigrupid
Kontroll
Rikun meelega
Tahan,
aga ei oska
Oskan ja tahan
Teenindus
43
Maksuameti prioriteedid - teemad
 Ümbrikupalgad
– Suveüritused, turud, ehitus jm kohad, kus liigub palju
sularaha
 Käibemaksupettused – arvevabrikud
 Käibemaksuregistri korrashoid
 Transpordisektor
 Aktsiakapitali vähendamine enne 2009.aastat
 Tollimaksu kontrollid
Allikas: MTA Kliendileht Talv 2009
44
Tänan kuulamast!
Küsimused?
45