Transcript Eesti vee-ettevõtete kestlikkus ÜVERT vaade Veemajanduse konverents Tallinn 28.04.2015 ÜVERT – ametkondade ja EVEL partnerite töögrupp Moodustati EVEL ettepanekul jaanuaris (2014) KKM, RM, SiM, SoM,

Eesti vee-ettevõtete kestlikkus
ÜVERT vaade
Veemajanduse konverents
Tallinn
28.04.2015
ÜVERT – ametkondade ja EVEL partnerite töögrupp
Moodustati EVEL ettepanekul jaanuaris (2014) KKM, RM, SiM, SoM, KA, TKA, TA,
ELL, EMOVL, OL, SA KIK ja EVEL esindajatest, et:
1) anda hinnang olemasolevale ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse
regulatsioonisüsteemile;
2) sõnastada ja taotleda jätkusuutliku teenuse tagamiseks vajaliku regulatsiooni
rakendumist;
3) teha ettepanekuid ja taotleda veehinna arvutamise metoodika muutmist, ja
4) koostada vajalikud tegevuskavad ja korraldada tegevuste elluviimine.
Ülesanded ja EVEL lahendusettepanekud: vt „Veeteenuse hinna reguleerimine
Eestis“ 16.10.2013. EVEL Memorandum
ÜVERT vaade
1.
2.
3.
4.
5.
Vee-ettevõtjate tänased mured
Mida on arutatud?
Kuhu jõutud?
Mis saab edasi, ehk kelle mure?
Kuidas kestlikkuseni jõuda?
Vee-ettevõtjate tänased mured (1/3)
1. Teenuse kestlikkus, kui põhivara kulub (ära) - kas tänane või homne
probleem? (EVEL, RK - tänane, teised osapooled - homne!)
EVEL: uuritud 34 ettevõtte põhivarast (818 MEUR) on 2/3 soetatud
toetusega, selle osa asendamiseks oleks vaja investeerida keskmiselt
532 000 EUR/ettevõte kohta aastas…
Aga arendustegevus?
Põhiprobleem: ettevõtete finantsiline jätkusuutlikkus ei ole tagatud
Põhjused on teada…
Vee-ettevõtjate tänased mured (2/3)
2. Veemajanduse (puudulik) regulatsioon ja regulaatori (KA) „Veeteenuse
. hinna soovituslikud (!?) põhimõtted“
ÜVVKS §14 lg2: Veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et ettevõtjal oleks tagatud:
1. põhjendatud tegevuskulude katmine;
2. investeeringud olemasolevate* ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks;
3. keskkonnanõuete täitmine;
4. kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5. põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt;
6. ÜVK, sh sademeveekanalisatsiooni arendamine ÜVVK arendamise kava alusel
konkreetses arenduspiirkonnas, kus ÜVVK-ga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti
elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.
Vee-ettevõtjate tänased mured (3/3)
Regulatsioon, (järg): ÜVVKS §14 lg10: „Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamiseks on saadud toetust riiklikest või ELi vahenditest, lähtutakse
veeteenuse hinna kooskõlastamisel tagastamatu abi saamiseks võetud
kohustustest“. (levinud tõlgendus: kohustus = ettevõtja võetud laen ja selle
teenindamise kulud; abi saamiseks kavandatud ja toetuse andjale (riik!) antud
lubadus tariifi tõsta pole „kohustus“, mida tuleks täita!)
Regulatsiooni puudulikkus: ÜVVKS §14 lg10 ja KA metoodika lubavad toetatud
varaga teenust osutada, kuid mitte selle abil tulu saada ega selle kulumit katta.
St et kestlik teenuse osutamine pole tagatud! (RK 2013 auditi ja ÜVERT 2014
järeldused)
3. (iga aastane) töömahukas teenuse hinna kooskõlastamine KA-s
ÜVERT – mida on arutatud
1. Jätkusuutlikkuse/kestlikkuse mõistet* ja seda mõjutavaid tegureid,
sh:
• põhilisi kulusid (mittekontrollitavad - maksud, tasud; kontrollitavadelekter, tööjõud,..) ja kulu-efektiivsema majandamise võimalusi;
• kulude tuludega katmise-, põhjendatud ärikasumi (WACC)
suurendamise- ja selle põhivara asendusinvesteeringuteks kasutamise
võimalusi; saastetasu kasutamist investeeringute toetamiseks (KIK KP)
2. Veemajanduse korraldust teistes EL liikmesriikides (regulatsiooni ja
hinnamudeleid, mis võiksid ka meile sobida).
ÜVERT – mida on arutatud(2)
3. Toetusega soetatud põhivara kulumi (osalist) arvamist teenuse hinda
ja selle mõju tarbijale ning ettevõtjale
Leiti, et kulumist 25% teenuse hinda arvamine tõstaks hinda keskmiselt 11%
ehk 0,42 EUR/m3, (min +0,02 ja max +1,38 EUR/m3, 34 ettevõtte keskmine hind
praegu - 2,91 EUR/m3). Aastas koguneks nii 4,3 MEUR, e keskmiselt 0,133 MEUR
ettevõtte kohta (vajadus 9300 kuni 1,5 MEUR aastas, kokku 18 MEUR ). Sihtvara
oleks vaja keskmiselt 25 aasta pärast asendada, esimestes ettevõtetes alates
2020). Võimalik lahendus?
4. Täiendavate rahaliste vahendite investeerimis- fondidesse kogumise
võimalusi (3 varianti) ja nende mõju ettevõtete jätkusuutlikkusele.
ÜVERT – kuhu on jõutud?
Ühine arusaam, et ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenus on
jätkusuutlik, kui on täidetud järgmised aspektid:
1. ökoloogiline (vee tarbimine ei ületa looduse taluvusvõimet,
keskkonnakahju heastatakse);
2. majanduslik (vett kasutatakse efektiivselt ja eelkõige prioriteetsetes
valdkondades; vee väärtus kajastub hinnas);
3. finantsiline (hind katab kvaliteetse veeteenuse osutamise kulud);
4. sotsiaalne (vesi on kõigile kättesaadav ja taskukohane ning kulud on
õiglaselt jaotunud)
ÜVERT – kuhu on jõutud?
Ühine arusaam, mida ja kuidas peaks muutma: > kuluefektiivsus, tulud >
tariifid > suurem investeerimis võimekus > uus regulatsioon?
Leiti, et:
- investeerimisvõimekuse tõstmiseks on vaja osa toetusega soetatud
põhivara kulumist arvata teenuse hinda (st muuta ÜVVK seadust);
- investeerimiseks kogutavaid vahendeid tuleks EVEL arvates hoida
ettevõttes (bilansis kohustusena), 2013 ettepanek oli „reservfond“. ÜVERT
ülejäänud liikmete eelistus (fondi koht) on lahtine;
- regulatsiooni on vaja muuta, sh minna teenuse hinna kooskõlastamisel üle
nn rahavoogude meetodile (kehtiv KA hinnaregulatsioon cost + ettevõtjate
majanduslikku jätkusuutlikkust pikemas (5a) perspektiivis ei toeta)
- uut, st lisaregulaatorit (ametit) pole (EVEL hinnangul) vaja;
ÜVERT vaade
Mis saab edasi, ehk kelle mure?
- ÜVERT liikmete konsultatsioonid oma liikmeskonnas ja ettepanekud
ÜVVKS muutmiseks (tööd alustanud ÜVVKS töörühmale, sh KKM-ile);
- ÜVERT ühised soovitused, ettepanekud ametkondadele, ja
- „katus“- ametkonna leidmine, kes toetaks ettevõtluse arengut
veemajandussektoris
ÜVERT arvamus
Vaja luua visioon ning kava, kuidas kestlikkuseni jõuda?
- EVEL arendusprojekt – vee-ettevõtluse optimaalse mudeli, strateegia
ja visiooni väljatöötamiseks;
- Omanike (KOV) reform ja võimalik toetav mõju väiksemate veeettevõtete liitumiseks suurematega;
- ……?
Tänan tähelepanu eest!
Küsimused?
Hannes Aarma
ÜVERT töögrupi juht
VFO peaspetsialist
Keskkonnaministeerium
[email protected]