Transcript File - Maarja e

Aju verejooksud
EPIDURAALNE, SUBDURAALNE,
SUBARAHNOIDAALNE JA
INTRATSEREBRAALNE
HEMORRAAGIA
Maarja Toomlaid
Stomatoloogia III kursus, 2. rühm
Üldiselt peaajust
 Peaaju koosneb järgmistest peamistest osadest:
 suuraju (cerebrum, telencephalon)
 vaheaju (diencephalon)
 keskaju (mesencephalon)
 sild (pons) ja väikeaju (cerebellum)
 piklikaju (medulla oblongata).
 Mehe aju kaalub keskmiselt 1380 g, naisel 1280 g.
 Aju asetseb löökide ja põrutuste eest kaitstuna
ajukolju sees nn. luulises karbis.

Kaitseülesandeid täidavad peale luu ka kolm membraankihti,
mis paiknevad aju välispinna ja koljuluu sisepinna vahel –
ajukelmed.
Ajukelmed
 ...on aju ümbritsevad sidekoelised kestad, millel on
kaitse – ja toitefunktsioon.
 Dura mater ehk kõvakest

Lamina externa e. välimine periostaalne leste


cavum epidurale
Lamina interna e.
sisemine
meningeaalne leste

spatium subdurale
 Arachnoidea mater ehk
ämblikvõrkkest

cavum subarachnoidale
 Pia mater ehk soonkest
Aju verejooksu tekkepõhjused
 Kõige sagedasemaks tekkepõhjuseks on
peatrauma.
 Teisteks põhjusteks võivad olla:







Kõrge vererõhk (veresoonte seinte kahjustumine)
Vere hüübivuse häired (hemofiilia)
Vereloome häired (sirprakuline aneemia)
Aneurüsm
Ajukasvajad
Amüloidne angiopaatia
Maksahaigused
Peaajutraumad
 Trauma mehhanismid:

Pea järsul kokkupuutel tömbi esemega, maaga


Vastu staatilist pead lööb mingi kiirelt liikuv ese


Sellise mehhanismi korral prevaleerib ajus kogu elundit haarav üldine kahjustus, mille raskus
oleneb peaasjalikult toiminud jõu tugevusest. Kiirendusliku trauma hetkel deformeerub nii
kolju kui ka aju. Löögi vastaspoolusel tekib lühiaegselt negatiivne rõhk, mis on ajule purustava
toimega.
Eelkõige tekivad lokaalsed vigastused kokkupuutekohal: kolju impressioonmurrud, peaaju
lokaalsed kontusioonikolded.
Läbivad traumad

Tavaliselt haaratud kõik anatoomilised kihid ja koed. Prevaleerida võib lokaalne kahjustus,
üldseisund võib olla hea.
 Lahtine peaajuvigastus - vigastatud on aju kõvakest (dura mater).
 Peaajutrauma kliinilises pildis eristatakse põhiliselt 3 raskusastet:



ajuvapustus
ajupõrutus
ajukompressioon.
Peaajutraumad
 1. Ajuvapustus (commotio cerebri)
 Pead tabanud löögi järel tekkinud kerge ajukahjustus, mille sümptoomideks on
vaid minuteid kestev teadvusetus. Kaasuda võivad peavalu, rahutus või loidus,
oksendamine. On seotud peaaju funktsionaalsete häiretega, kannatanul pole
ulatuslikumaid neuroloogilisi ärajäämanähte.
 2. Ajupõrutus (contusio cerebri)
 Pead tabanud löögist ajukoe paikne morfoloogiliste muutustega kahjustus:
täppverevalumitest ajuvatsakeste seintes kuni tervete ajusagarate
lömastumisega. Kliiniliselt prevaleerib mitu tundi isegi päevi ja nädalaid kestev
teadvusetus, lühiaegsed pareesid, tasakaalu – ja koordinatsioonihäired
kraniaalnärvide kahjustusest, hingamishäired ning südametalitluse
nõrgenemine. Võib kujuneda traumaatiline subarahnoidaalhemorraagia –
liikvor sisaldab verd, mis ärritab ajukesti, põhjustades tugeva peavalu, iivelduse.
Sageli kaasuvad koljupõhimiku ja –võlvi murrud.
 3. Ajukompressioon (compressio cerebri)
 Tavaliselt ajupõrutuse tüsistus, põhjuseks traumaatilised intrakraniaalsed
hematoomid. Tegemist ekspansiivse massiga koljukoopas, mis avaldab rõhku
ajukoele.
Aju traumaatilised hematoomid
 ...on peatrauma tagajärjel tekkivad verekogumikud ajukestade
vahel.
 Aju kestade vahele tekkinud hematoomid võivad põhjustada
koljusisese rõhu ohtlikku tõusu, mis ilma kiire arstiabita võib viia
surmale.
 Löögi, põrutuse vms tagajärjel liigub aju kinnises koljuõõnes
kiirendatult edasi-tagasi ning põrkub vastu koljuseina. Rebenevad
ajukestad ja veresooned ning nende kestade vahele tekivad
verevalandused, moodustub verekogumik ehk hematoom.



Tavapärase pea liikumise korral kaitseb aju põrutuse eest ajuvedelik ehk liikvor, kuid
suure jõu korral sellest ei piisa.
Kuna aju paikneb suletud ruumis, siis on hematoom oma suure mahu tõttu
takistuseks aju normaalsele töötamisele. Haiguse ilmingud avalduvadki tingituna
hematoomi survest ajule.
Ajusisesed hematoomid nõuavad peaaegu alati kirurgilist eemaldamist. Kohe
diagnoosi püstitamise järgselt teostatakse operatsioon, mille käigus avatakse kolju
ning eemaldatakse ohtlik verekogum.
Hematoomid ja hemorraagiad
 Meningiaalsed
 Epiduraalne hematoom (trauma)
 Subduraalne hematoom (trauma)
 Subarahnoidaalne hemorraagia (trauma, ajuarteri aneurüsmi
ruptuur)
 Intratserebraalne (trauma, hüpertensioon, tuumor).
 Intraparenhümaalne
 Intraventrikulaarne
Epiduraalne hematoom
 Periosti ja kõvakelme vahel.
 Käävja kujuga ekspansiivne mass, mis
ahendab liikvoriruume.
 Kõige sagedamini tingitud
koljuluu murdudest: puruneb
veresoon (enamasti arter) ning
tekkiva verejooksu tagajärjel
koguneb veri dura mater’i ja
koljuluu vahelisse ruumi.
Epiduraalne hematoom
 Sümptomid:








Segasus
Uimasus
Väsimus
Pulilli laienemine ühes silmas
Tugev peavalu
Teadvuse kadu
Oksendamine
Nõrkustunne
 Sümptomid võivad kujuneda mõne minuti kuni mõne
tunni jooksul pärast peatraumat.
Subduraalne hematoom
 Kõvakelme ja ämblikvõrkkesta vahel.
 Enamasti on põhjustatud kiirenduslikust traumast – aju “põrkab”
vastu koljut, mis viib arterite või veenide purunemisele.
 Subduraalset verejooksu esineb sagedamini, kui epiduraalset
verejooksu.
 Suurema tõenäosusega esineb aju atroofiaga patsientidel, nagu
näteks alkohoolikutel või vanemaealistel inimesel (veresooned
purunevad kergemini).
 Subdureaalseid verejookse klassifitseeritakse:



Akuutne
Subakuutne
Krooniline
 Kroonilise verejooksu korral (aeglane verejooks veenidest) võib
sümptomite teke võtta kauem aega või patsient võib olla hoopiski
asümptomaatiline.
Subduraalne hematoom
 Sümptomid:
















Oksendamine
Iiveldus
Võimetus käsi liigutada või kõndida
Peavalud
Raskused tasakaaluga
Rääkimisraskused
Nõrkus
Peapööritus
Ärrituvus
Valu
Hingamispausid
Isukaotus
Kuulmislangus
Tinnitus
Ähmane nägemine
Tuimus
Subarahnoidaalne hematoom
 Veri ämblikvõrkkesta ja pehmekelme vahel –
kortikaalsetes vagudes ja tsisternides.
 Tingitud veresoonte purunemisest trauma tagajärjel
või aneurüsmist.

Aneurüsm on veresoone, antud juhul
ajuarteri seina nõrgenemisest ja
vererõhu survest tingitud arteri
paikne kotjas laiend.
Subarahnoidaalne hemorraagia
 Sümptomid:
 Tugev peavalu
 Oksendamine
 Segasus
 Teadvuse häired
 Krambid
Intratserebraalne hemorraagia
 Ajusisene verejooks.
 Võib olla tingitud mitmetest teguritest, näiteks
traumast või aneurüsmi purunemisest.
 Jaguneb:
Intraparenhümaalne - verejooks aju parenhüümi
 Intraventrikulaarne - verejooks ventrikulaarsesse
süsteemi

Intratserebraalne hemorraagia
 Sümptomid:
 Ühepoolne näo ja/või jäsemete tuimus ja/või nõrkus
 Segasusseisund
 Raskused kõnelemisel ja/või kõnest aru saamisel
 Nägemishäire ühes või mõlemas silmas
 Raskus kõndimisel, pearinglus, tasakaalu- või
koordinatsioonihäire
 Tugev peavalu ilma teadaoleva põhjuseta
Kokkuvõtteks
 Kui koljusisese hematoomiga haige saab kiiresti arstiabi, ei ole
prognoos halb. Prognoosi määrabki peamiselt aeg, mis trauma ja
operatsioon vahele jääb: mida pikem on see periood, seda suurem
tõenäosus on jääkkahjustuste tekkimiseks.
 Sagedane on peavalude ning mälukaotuse püsimine trauma
järgselt. Lisaks võib avalduda langetõbi ehk epilepsia. Ajutraumaga
haige lõplikku paranemisastet saab hinnata alles paar aastat peale
traumat.
 Ennetamine:
 Kõrgvet vererõhku tuleb ravida!
 Ära suitseta!
 Ära kasuta narkootikume! (nt. Kokaiin suurendab ajuverejooksu tekke riski)
 Autoga sõites ole ettevaatlik ja kanna turvavööd!
 Mootorrattaga või jalgrattaga sõites kanna kiivrit! 
Kasutatud kirjandus














http://web.zone.ee/iamfree/KNS%20ja%20selle%20osad.htm
http://et.wikipedia.org/wiki/Peaaju
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ajukestad1
http://theemtspot.com/2009/07/13/types-of-brain-hemorrhage/
http://radiopaedia.org/images/25228
http://www.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/esmaabi/ajuvapustus_ja_hemato
om.html
http://www.eau.ee/~lat/horm/neuropat.pdf
http://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_hemorrhage
http://www.webmd.com/brain/brain-hemorrhage-bleeding-causes-symptomstreatments
http://static.inimene.ee/index.php?disease=a&sisu=disease&did=436
http://www.kliinikum.ee/radioloogia/images/stories/oppetoo/varasemad_loengud
_yliopilastele/Loorits_Dagmar_KNS.pdf
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmedhealth/PMH0002385/
http://www.stritch.luc.edu/lumen/MedEd/Radio/curriculum/Neurology/IC_hemo
rrhage2.htm
http://static.inimene.ee/index.php?disease=a&sisu=disease&did=514