Alkoholiprobleemidega lapsevanema toimimismustrid. Lapse

Download Report

Transcript Alkoholiprobleemidega lapsevanema toimimismustrid. Lapse

Alkoholiprobleemidega
lapsevanema toimimismustrid.
Lapse olukord
alkoholiprobleemidega peres.
Andres Sild
Psühhiaater-psühhoterapeut
www.morenokeskus.ee
F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE
TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKAJA KÄITUMISHÄIRED
F10.- Alkoholi F11.- Opioidide F12.- Kannabinoidide –
F13.- Rahustite või uinutite –
F14.- Kokaiini F15.- Muude stimulaatorite (k.a. kofeiin) F16.- Hallutsinogeenide F17.- Tubaka F18.- Lenduvate lahustite F19.- Mitmete või muude psühhoaktiivsete ainete -
ALKOHOLIST TINGITUD PSÜÜHIKA- ja
KÄITUMISHÄIRED RHK-10
F10.0 ÄGE ALKOHOLI INTOKSIKATSIOON
F10.1 ALKOHOLI KURITARVITAMINE
F10.2 ALKOHOLISÕLTUVUS
F10.3 VÕÕRUTUSSEISUND
F10.31 VÕÕRUTUSSEISUND KRAMPIDEGA
F10.4 VÕÕRUTUSSEISUND DELIIRIUMIGA
F10.5 PSÜHHOOTILINE HÄIRE
F10.6 AMNESTILINE HÄIRE
F10.73 ALKOHOOLNE DEMENTSUS
Alkoholi kuritarvitamine
• Ka mõõdukas koguses ohustab alkohol inimese tervist
või tegutsemist.
• Lapse ja vanuri aju on tundlikum.
• Kehaliselt või psüühiliselt haigetele on alkohol
ohtlikum.
• Raseduse ajal on alkohol ohtlik nii emale kui lootele.
• Kõikidel nendel juhtudel on alkohol absoluutselt
keelatud.
• Kuritarvitamine on ka alkoholi tarvitamine töö ajal. Eriti
puudutab see töötamist transpordivahenditel,
kõrgustes ja liikuvate mehhanismidega.
Alkoholi liigtarvitaja on:
Tööealine mees kes joob:
• nädalas üle 24 dringi (625 g viina, 6,7 l õlut või
2,9 l veini)
• korraga üle 7 dringi (1,9 l õlut, 140 ml viina, 840
ml veini)
Tööealine naine, kes joob:
• nädalas üle 16 dringi (475 g viina, 4,5 l õlut, 1,9
l veini)
• korraga üle 5 dringi (1,4 l õlut, 100 ml viina või
600 ml veini)
Alkoholi liigtarvitamine
• Korduv tarvitamine mürgitus seisundini,
keskmise või raske joobe kujul.
• Kahjustab isiku tervist või tema sotsiaalset
funktsioneerimist (töö- ja pereelu
häirumine).
Rasedus, imetamine ja alkohol
• Ka alkoholist kahjustatud munarakud viljastuvad!
• Alkohol jõuab ema verega otse lootesse. Lootel
tekivad väärarengud ja vaimsed häired.
• Imik saab alkoholi emapiima vahendusel.
• Loote alkoholisündroom: alakaalulisus, vaimne
alaareng ning tähelepanu- ja käitumise häired.
• Intellekti ja käitumise häired ilmnevad ka nendel lastel,
kelle emad joovad raseduse ajal mõõdukalt
(keskmiselt 7–14 drinki nädalas).
Sõltuvus RHK-10 V ptk.
• Tung või sundmõte tarvitada ainet;
• Võimetus kontrollida aine tarvitamisel käitumist,
tarvitamise kestust ja aine hulka;
• Aine tarvitamise lõpetamisel või vähendamisel
tekkiv võõrutusseisund;
• Tolerantsuse teke;
• Huvide taandumine aine tarvitamise ees;
• Aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele
kahjustavatele tagajärgedele.
Keemiline sõltuvus on:
•
•
•
•
Krooniline
Progresseeruv
Sageli surmaga lõppev
Ravimatu (ei ole võimalik välja ravida)
haigus.
Sõltuvus on:
•
•
•
•
Bioloogiline Psühholoogiline Sotsiaalne - ja
Väärtuste haigus
Kaassõltuvus
Kaassõltuvus on sobitumine lähedase inimese
sõltuvusega (e. tugeva mõjuriga).
Hoolimata sellest, kas pereliikme sõltuvus on
keemiline (nt. alkoholism) või funktsionaalne
(töönarkomaania, hasartmängimine jt.), ei
suuda temaga lähisuhtes olev inimene jääda
sellest puutumatuks.
Sõltuvus mõjutab nii nende suhet, kui ka teda
ennast.
Kaassõltuvusest.
• Kaassõltlane on igaüks, kes püüab
alkohoolikut "aidata või karistada", selline
püüd tähendab vastutuse üle võtmist (ja
ka austuse puudumist teise suhtes).
• Nii sõltuvus kui kaassõltuvus tähendavad
valede (võõraste) asjade eest vastutamist
ja õigete (omade) asjade eest vastutamata
jätmist.
Eitamine
• Sõltuvushaiguse kõige iseloomulikumaks
jooneks on eitamine: alkohoolik ei arva, et
ta on alkohoolik, kaassõltlane ei pea
ennast kaassõltlaseks.
• Kokkulepped ei toimi: ära kunagi usalda
sõltlast!
Jõehobu elutoas (reeglid):
• Ära kõnele!
• Ära tunne!
• Ära usalda!
Puudub kontakt reaalsusega.
Ambivalentsed topeltsõnumid (nt. sa ei saa
millegagi hakkama, ma vajan sind).
Probleem-pere 3 rolli:
• Sõltlane/kuritarvitaja
• Kaassõltlane/ohver
• Puuduv täiskasvanu
Raskused (Pia Mellody):
•
•
•
•
•
Raskused eneseaustusega
Toimivate piiridega hoidmisega
Kes ma olen? Minatunnetusega
Enda vajaduste eest hoolitsemisega
Mõõdukusega
• Mis juhtub tavalises peres, kui pereliige
läheb tualetti?
Tunnused:
•
•
•
•
•
•
•
•
Kontroll (teisi inimesi, oma tundeid, elu).
Orienteerumine väljapoole, sobitumine.
Võimetus usaldada teisi, suutmatus läheduseks
Nõrk minatunnetus, võimetus tunnistada ja
väljendada oma tundeid.
Reaalsuse vältimine; ained, haigused,
sundtegutsemine.
Ülitõsidus.
Moonutatud spirituaalsus.
Vimm - vajadus kätte maksta, karistada.
• Nimeta kolm tunnet, mida Sa tunned
hetkel?
Kaassõltuvuse juured on sageli
lapsepõlves.
Erinevad väärkohtlemise liigid:
füüsiline,
seksuaalne,
emotsionaalne,
intellektuaalne,
spirituaalne.
Näited:
•
•
•
•
•
•
•
Halvustamine.
Hooletusse jätmine, eiramine.
Emotsionaalse toeta jätmine.
Ülekontrollimine ja usaldamatus.
Ebainimlikud reeglid, täiuslikkuse nõudmine.
Oma vigade mitte tunnistamine.
Oma kahtluste mitte väljendamine.
Lastest
• Sageli on sõltlane kõigist oma
probleemidest hoolimata laste jaoks
meeldivam inimene kui kaassõltlasest
ülikontrolliv vanem.
• Ümbritsevatel täiskasvanutel on vaja
eelkõige märgata seda, et enamasti ei ole
sõltlase lastel võimalik laps olla – nad on
liiga tõsised, liiga murelikud, liiga
täiskasvanud.
Põhisümptomid koondina
(äärmused):
•
•
•
•
•
Madal/puuduv eneseaustus - üleolev hoiak
Liialt haavatav – mittehaavatav
Mässuline/halb – hea/täiuslik
Liialt sõltuv – sõltumatu/soovideta/vajadusteta
Kaootiline - kontrolliv
Lapse aju
• Vastsündinu aju kaalub
~ 25% täiskasvanu aju
kaalust.
• Kolmandaks eluaastaks
on aju omandanud 90%
oma potentsiaalist.
• Närviühenduste areng
kestab aeglasemas
tempos kümnenda
eluaastani
Rasedus
• 10-12 rasedusnädalal algab lootel neuraaltoru
areng, kus rakud paljunevad hämmastava
kiirusega. Paljunemiskiirus 250 000 rakku
minutis.
• Juba rasedusaegsed kahjustused võivad
mõjutavad aju:
– Ema alkoholi, ravimite, narkootikumide
kasutamine
– Tugev stress
Aju areng
Laps on sündides õppimisvalmis, aga ta ei
saa seda teha üksinda.
Võtab aastaid vaatamiseks, kuulamiseks,
mängimiseks, suhtlemiseks vanematega,
et närvirakkude vahel ühendusi luua.
Aju areng
Närvirakkude vahelised ühendused
võimaldavad kujuneda
– kõnel
– matemaatilistel võimetel
– muusikalistel võimetel
– loogikal
– emotsioonidel
• Kolm esimest eluaastat on aju
arengus kriitilised, sest siis kujunevad
närvirakkude vahelised ühendused ja
ajukoore struktuur kõige kiiremini.
• 3.eluaastaks on lapse aju saavutanu
90% oma potentsiaalist
• Prenataalse kahjustuse tulemusena
võivad kujuneda
– mõned epilepsiavormid,
– vaimse arengu peetus,
– autism,
– skisofreenia jt.
• Stimuleeriva keskkonna puudumine
kahjustab lapse aju.
• Nende laste aju, kes palju ei mängi ja
kellega ollakse harva kontaktis, on 20%
kuni 30% väiksem kui see oleks vastav
nende vanusele.
• Rikkalikud kogemused kujundavad
rohkete sünapsidega aju.
• Vanem, kes leiab aega, et last sülle
võtta, temaga rääkida, mängida,
tegeleda, saab stimuleerida aju
arengut.
Stiimulid sünapside tekkeks
• Sensoorsed mõjud (valgus, puudutus,
lõhn, hääl)
• Imiku ja täiskasvanu vaheline suhtlemine
• Pereliikmete omavahelised suhted, samuti
sotsiaalne keskkond, kus pere elab
• Ema ja lapse igapäevane käitumismuster
kinnistab kordumise teel ajus erinevates
piirkondades kujunevad sünapsid
Väärkohtlemine
Kolm tegurit, mis otseselt mõjutavad aju
arengut:
• Hooletusse jätmine
• Füüsiline väärkohtlemine
• Stress
Aju arengus peegeldub kogemus
Trauma – stress, hirm, valu
Kortisooli mõjul
•
•
•
•
Oimupiirkonnas ajukoor 20-30% võrra väiksem
Limbiline süsteem (emotsioonid, kiindumus)
Hipokampus väiksem (mälu)
Ajustruktuuride aktiivsuse tõus, mis mõjutab
unetust, ärrituvust
Aju reaktiveerub, kui laps mõtleb, meenutab,
näeb karistajat
Korduv negatiivne stress
0-3 aastani põhjustab
– Hüperaktiivsust
– Ärevust
– Kontrollimatut käitumist
– Agressiivsust
Lapsel on raskusi
Keskendumisega
Tähelepanuga
Enesevalitsemisega
õppimisega
Ma ei ole vastutav teise
inimese:
• Joomise või kainuse
• Töö, puhtuse, söömise, hammaste
pesemise või muude otsuste eest.
Mina vastutan selle eest, et ma kohtleksin
seda inimest viisakalt ja armastavalt.
Kaine sõltlane või kaassõltlane, kes püüab
loobuda teise kontrollimisest ja
manipuleerimisest, satub vastamisi nende
probleemidega, mille eest ta kunagi
aastate eest põgenes.
Ta on nagu lahtise haavaga inimene:
loobunud oma valuvaigistist, aga valu ei
ole kadunud!
Paranemise teekond.
•
•
•
•
Teadvustamine e. tunnistamine.
Info
Läbi töötamine: tervenemine algab valuga.
12 sammu programm (al. 1 sammu lahti
mõtestamine, kirjutamine).
• Tugiisik
Tervenev (kaas)sõltlane on:
• Võimeline ennast austama
• Võimeline taluma mõõdukat haavatavust ja
lähedust.
• Realistlik, vastutab oma ebatäiuslikkuse eest,
otsib tuge mõnelt kõrgemalt jõult.
• Võimeline iseenda eest hoolitsema ja olema
vastastikku sõltuv.
• Võimeline kogema reaalsust mõõdukuse
piirides.
Kirjandus, kontaktid:
Tommy Hellsten “Jõehobu elutoas”
Tommy Hellsten “Jõehobu töökohal”
Tommy Hellsten “Elu laps”
Pia Mellody “Kaassõltuvus”
www.aaestonia.com, www.alkoinfo.ee
www.aa.org, www.al-anon.org
www.codainc.org