Transcript Willis*i ring Insult ehk rabandus

Willis’i ring.
Insult ehk
rabandus
Liina Oja
Stom III
Mõiste







Willis’i ring ehk tserebraal arterite ring on arterite
süsteem aju põhimikul, mis tagab aju verevarustuse
Ta on oma nime saanud Inglise füsioloogi Thomas
Willis’e (1621-1675) järgi
Willis’i ring saab verd kahe seesmise karotiidarteri kaudu
ja basilaararteri kaudu, mis moodustub kahe
vertebraalarteri ühinemisel
Kõik peamised arterid, mis varustavad ajupoolkerasid
hargnevad Willis’i ringil
Willis’i ring on sageli mittetäielik. Ainult kolmandikul
inimestest on Willis’i ring täielik.
Willis’i ring on üks tähtsamaid ajuosasid
Üks kõige efektiivsemalt disainitud süsteem kogu
inimorganismis
Komponendid
Arteria cerebri anterior (dextra
et sinistra)
Arteria communicans anterior
Arteria carotis interna (dextra et
sinistra)
Arteria carotis posteria (dextra
et sinistra)
Arteria communicans posterior
(d. et s.)
Kuigi arteria basilaris ja
arteria cerebri media
varustavad
aju verega, ei loeta neid Willisi
ringi hulka
Füsioloogiline tähtsus





Arterite omapärane asetus Willis’i ringis on oluline
säilitamaks ajuverevarust patoloogia tingimustes
Kui ühes ringi osas peaks tekkima stenoos, siis suudab
Willisi ringi tagada piisava tserebraalse perfusiooni ja
seega vältida isheemia sümptomeid. Kusjuures rõhk aju
teistes osades hoitakse normaalsel tasemel.
Verevarustus tserebraal arterite ringis võib takistuse
korral muutuda vastasuunaliseks ja selle kaudu säilitada
aju verevarustuse.
Kuigi Willis’i ringi geniaalne disain aitab märkimisväärselt
vältida kriitilisi seisundeid, mis on seotud aju
verevarustusega, siis ei ole see üdini täiuslik.
Teatud seisundite korral, nt aju hemorraagia või arterite
blokaad ei suuda Willis’i ring säilitada aju perfusiooni ja
tulemuseks on ajuisheemia.
Insult ehk rabandus
Äkki tekkinud lokaalsete neuroloogiliste
ärajäämanähtudega ja/või üldsümptomitega
kulgev sündroom kestusega rohkem kui 24 tundi ja
millel on tõenäoliselt vaskulaarne põhjus (WHO).
Etioloogia
 Aterotrombootiline oklusioon
 Emboolia
 Hüpoperfusioon
 arteri dissekatsioon
 vaskuliit
 venoosne tromboos
Ajalugu
 Hippocrates
(460 – 370 BC) kirjeldas esimesena
(praeguste teadmiste kohaselt) insuldist põhjustatud
äkilist halvatust.
 Hippocrates kasutas terminit apopleksia
(vägivaldselt maha löödud, Kreeka keeles)
 Johann Jacob Wepfer (1620 – 1695) leidis, et insulti
surnud inimestel oli verejooks ajju. JJW avastas
peamised ajuarterid.
 Esimest korda termin “stroke” inglisekeelses
kirjanduses 1599.a.
Insuldi alaliigid
 Aju
infarkt
 Subarahnoidaalne hemorraagia
 Ajusisene verevalandus
Isheemiline insult
 Kujuneb
veresoone obstruktsiooni tulemusena, mille
tagajärjel tekib vastava ajuosa isheemia ja
düsfunktsioon.
 Teiste haiguste tüsistus: kõrge vererõhk,
ateroskleroos, diabeet jne.
 Kollateraalvereringe olemasolul ei pruugi ajuinfarkti
välja kujuneda. Eriti, kui
soone sulgus tekib aeglaselt
 Mõjutavad tegurid:
- eelnev ajukahjustus
- kollateraalringe varieeruvus
- Willis’i rõnga varieeruvus
Kliiniline pilt
 Järsk
algus (sekundid, minutid) tavaliselt täie tervise
juurest
 progresseerumine tundidega
 Vanus tavaliselt >65 a.
 Sageli riskifaktorid, kaasuvad haigused
 Prevaleeruvad lokaalsed neuroloogilised
ärajäämanähud
 Sageli sümptomite kombinatsioonid
Sümptomid
Insuldi sümptomid võivad olla väga erinevad
sõltuvalt kahjustuse lokalisatsioonist ja raskusest.
 Motoorikahäire: vastaskehapoolel, spastiline
(hemi)parees või pleegia. Ka miimiliste lihaste
halvatus
 Afaasia (kõnehäire), neelamisraskused
 Tundlikkuse häire vastaskehapoolel
 Nägemishäired ühes või mõlemas silmas
 Tasakaalu- ja koordinatsioonihäired
 Psüühika- ja teadvushäired, segasusseisund
Hemorraagiline insult
 Tekib
siis, kui nõrgestatud ajuveresoon lõhkeb ja
tekitab verejooksu ümbritsevasse ajukoesse.
 Veri akumuleerub ja kompresseerib ümbritsevaid
struktuure
 Jaotatakse
intratserebraalseks
hemorraagiaks ja
subarahnoidaalseks
hemorraagiaks
Hemorraagiline insult
Kuidas ravida insulti?
Medikamentoosne ravi akuutses
perioodis






Arteriaalse vererõhu säilitamine ‐ 24‐48 t
peale ajuinfarkti on vererõhu tõus
kompensatoorne, ei vaja ravi!
Südame löögimahu suurendamine, glükosiidid
Absoluutne arütmia – antikoagulantravi
Mikrotsirkulatsiooni parandamine
Antiagregantravi ‐ aspiriin
AITÄH!