Transcript Aju verejooksud (

Aju verejooksud
Mai-Liis Soomets
Stom III
2011
Mis on ajuverejooks ja kuidas see tekib?
• Aju verejooks on koljus tekkiv verekogumik, mille
on tinginud lähedal oleva veresoone lõhkemine.
• Aju verejooksu võib põhjustada:
• füüsiline trauma (pea vigastused)
• mitte füüsilised traumad (hemorraagiline rabandus)
• näiteks lõhkenud aneurüsm
• Löögi, põrutuse vms tagajärjel liigub aju kinnises
koljuõõnes kiirendatult edasi-tagasi ning põrkub vastu
koljuseina.
• Kontusioon: hematoom algse vigastuse vastas. See on
tekkinud aju põrkumisest koljus.
• Rebenevad ajukestad ja veresooned ning nende kestade
vahele tekivad verevalandused, moodustub verekogumik ehk hematoom.
• Aju kestade vahele tekkinud hematoomid võivad
põhjustada koljusisese rõhu ohtlikku tõusu, mis ilma
kiire arstiabita võib viia surmale.
Aju verejooksude erinevad vormid
Erinevad verejooksul jaotatakse vastavalt sellele, kus nad paiknevad:
• Epiduraalne
• Subduraalne
• Subarahnoidaalne
• Intratserebraalne
Meeldetuletuseks
http://www.allina.com/mdex/ND7276G.HTM
Epiduraalne hematoom
• Epiduraalne hematoom e. ekstraduraalne hematoom on
vere kogumik dura materi ja kolju (lamina interna)vahel
http://medispot123.blogspot.com/2010/01/ctedh.html
Teke
• Trauma pea piirkonnas, sageli tekib epiduraalne hematoom
traumat tabanud poolel.
– harva tegemist kontusiooniga
• Sageli temporoparietaalne epiduraalne hematoom (u. 70%)
– temporaalluu fraktuuri korral
– tekib mõne a. meningea media haru purunemisel koljumurru
korral
– veritsus arteriaalne
• Frontaalne epiduraalne hematoom
– a. ethmoidalis anterior
• Oksipitaalne epiduraalne hematoom
– sinus sigmoideus või sinus transversus
Diagnoosimine
• KT-s kaksikkumera läätse
kujuline hüperdensne(valge)
ala luu ja ajukoe vahel
• Ei laiene edasi koljuõmblustest
• Peavalu
– dura rebitakse kolju küljest
lahti
• Teadvuse kadu ja taastumine
– Intervallidena (Dgn!!)
• Oksendamine
• Selge vedeliku väljavool
ninast või suust
Ravi
• Vajab kiiret diagnostikat ja operatiivset ravi
• Ravi: kraniotoomia, arteri parandus
– kraniotoomia: juurepääsuks eemaldatakse osa
koljuluust
• Kiireks esmaabiks teostatakse trepanatsioon
– koljusse augu puurimine, mis alandab rõhku.
– vajab hiljem siiski neurokirugi sekkumist
• Ravita- surm
Subduraalne hematoom
• Subduraalne hematoom e. intraduraalne hematoom on
vere kogunemine dura materi alla
• Hematooma paikneb dura materi
ja arahnoidmembraani vahel
• Sagedasem kui epiduraalne.
http://medispot123.blogspot.com/2010_01_01_archive.html
• Äge subduraalne hematoom
– tingitud traumast, ilmneb 3 päeva
jooksul ja viib kiiresti letaalsele
lõppele.
• Krooniline subduraalne hematoom
– tingitud väikeset vigastusest ja ilmneb 3 nädala
jooksul, verejooks on aeglane ja väike ning
võib paraneda iseeneselt, ei pruugi põhjustada
ajukahjustust
Teke
• Trauma peapiirkonnas
– nihke vigastuste tõttu, mille korral mõjuvad roteeruvad
ja lineaarsed jõud
• Ruptureeruvad tavaliselt veenid
– Ei ole nii raske kui arteriaalne epiduraalne hematoom
• Sageli kaasneb ajukontusioon
• Esineb raputatud laste sündroomi korral ning vanadel inimestel
ja alkohoolikutel, kel esineb aju atroofia
• Tavaliselt tekivad frontaal ja parietaalsagara juures.
Diagnoosimine
• KT-s sirbikujuline muutus luu ja ajupinna vahel
• Hemorraagia järgib aju struktuuri ja võtab nõgusa
kuju ning jäljendab aju.
• võib koljuõmblustest edasi
liikuda
• Järjest suurenev peavalu
• Segaduses olek
• Muud sümptomid:
– pupilli dilatatsioon, nägemishäired, teadvusetus,
iiveldus, kõnehäired, hingamisraskus,
Ravi
• Mõned väikesed hematoomid võetakse jälgimise
alla ning see võib ise paraneda
• Mõni väike hematoom võidakse ka eemaldada läbi
koljusse puuritud augu, see sealt ära imedes
• Suuremad ja sümptomaatilised hematoomid
vajavad kirurgilist ravi- kraniotoomiat
Subarahnoidaalne hematoom
• Subarahnoidaalne hemorraagia e. ämblikuvõrkkesta alune verevalum on vere kogunemine
aju ümbritseva ämblikvõrkkesta ja pehmekelme
vahele
• Subarahnoidaalne ruum
täitub verega
• Kõige harvem esinev
• Kõige raskem ajuverejooks
– 30% sureb väga kiiresti
http://www.musc.edu/bmt737/Fall2003/Theodosha/stroke3.html
Teke
• Spontaanne
– sagedaseim põhjuseks (70%) on ajupõhimiku aneurüsm ehk
veresoone (kotjas) väljasopistus ja selle ruptuur
• unearteri sifoonist, keskmisest ajuarterist, eesmisest ühendusarterist,
tagumisest ühendusarterist, basilaararterist, vertebraalarterist, muudest
intrakraniaalsetest
– Atreriovenoosne malformatsioon
– arterite ja veenide kobar, mille vahel puuduvad kapillaarid
• Traumaatiline
• vastündinuil: sünnitrauma, DIK (dissemineerunud
intravaskulaarne koagulatsioon).
– eeskätt enneaegsetel vastsündinutel
– kliiniliselt peaaegu alati healoomuline
Diagnoosimine
• Järsk algus, plahvatuslik väga tugev peavalu
–
–
–
–
–
–
kaasub meningism
kaelavalu, kaelakangestus
fotofoobia
võib kaasneda iiveldus ja oksendamine
Kerningi sümptom
Brudzinzki sümptom
• Inimene võib kaotada teadvuse tundide jooksul
– väga kiire rõhu tõus võib viia kiirelt teaduvse kaole ja isegi
surmale
– võivad esineda krambid.
• Vajalik KT ja arteriogramm arteriovenoosse malformatsiooni
sedastamiseks
Ravi
• Vajalik kohene opereerimine
– aneurüsmi klammerdamine
• Valuvaigistid
• Patsiendi
stabiliseerimine
• Komplikatsioonide
ravi
http://dealercomputing.com/tonyupdate.htm
Intratserebraalne hematoom
• Verejooks, mis toimub
ajukoe siseselt.
http://goto.nucleusinc.com/generateexhibit.php?ID=63175&TC=&A=1055
Teke
•
•
•
•
•
•
Trauma
Hüpertensioon
Tuumor
Aneurüsmi ruptuur
Arteriovenoosne malformatsioon
Spontaannne hüpertensiivne insult
– 30-60% kõikidest insultidest
• Riki suurendab aktiivne suitsetamine, alkohilism,
diabeet, menopaus
Diagnoosimine
• Tõusnud tihedusega ebamääraste kontuuridega ala ajukoes
– ümber madala tihedusega(tume) ala infarktist või tursest
– tihti esinevad kontusioonid
• Sümptomid sõltuvad selles, millise aju funktsiooni piirkonda homorraagia
tekib
• Intrakraniaalse rõhu tõus
– kooma, surm
• Subarahnoidaalse sümptomid sagedased
– Peavalu, iiveldus, oksendamine, segasus
• Surma tõenäosus on eriti suur kui
kahjustus hõlmab ajutüve
• Kui verejooks esineb piklikajus on surm
enamvähem kindel, sest kahjustub
X kraniaalnärv, mis osaleb hingamise
ja veretsirkulatsiooni regulatsioonil.
Kontusioon
Intratserebraalne
hematoom vasakul
aju poolel ja
kontusioon paremal
(epiduraalne
hematoom)
Ravi
• Kirurgiline sekkumine
– kui hematoom on üle 3cm
– verekoguja paigutatakse soontesse, et sulgeda või
laiendada veresooni.
• nii välditakse invasiivseid kirurgilisi protseduure
– basaalstete ganglionite piirkonna hematoomide puhul
võib kasutada endoskoopilist dreneerimist
• Medikamentoosne ravi
– nt antihüpertensiivsed ravimid ja veritsust pärssivad
ravimid, turset alandavad ravimid, valuvaigistid
Kasutatud kirjandus
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
www.inimene.ee
http://en.wikipedia.org/wiki/Intracranial_hemorrhage
http://en.wikipedia.org/wiki/Epidural_hematoma
http://www.radiology.co.uk/srs-x/tutors/cttrauma/tutor.htm
Radioloogia loengud III kursusele
http://en.wikipedia.org/wiki/Craniotomy
http://en.wikipedia.org/wiki/Subdural_hematoma
http://en.wikipedia.org/wiki/Subarachnoid_hemorrhage
http://www.bbc.co.uk/health/physical_health/conditions/subarachnoid2.shtml
http://www.ccmtutorials.com/neuro/subarachnoid%20hemorrhage.pdf
http://www.musc.edu/bmt737/Fall2003/Theodosha/stroke3.html
http://211.157.108.49/mirrors/Tufts/ocw.tufts.edu/Content/51/lecturenotes/673766/674614.h
tm
13. http://www.wisegeek.com/what-is-an-intracerebral-hematoma.htm
14. http://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_hemorrhage#Treatment
15. http://neurosurgery.ucla.edu/body.cfm?id=167