Transcript Hemorraagia - Nailja Idrissova e

Aju verejooksud
Nailja Idrissova
Hambaarst, 3.kursus
2012
Aju arteriaalne
verevarustus
 Willise ring: eesmine tserebraalne arter,
eesmine ühendav arter, sisemine karotiidarter,
tagumine tserebraalne arter, tagumine ühendav
arter
 Lisaks basilaarne arter ja keskmised tserebraalsed
arterid
 Seega olemas eesmine ja tagumine tsirkulatsioon
 Tähtsus: kui üks Willise ringi osadest kahjustub (blokaad
või stenoos), verevool teistes veresoontes kompenseerib
seda ning aitab vältida isheemia tunnuseid
 Paiknemine> subarahnoidaalses ruumis
 Aju verevarustuse eest vastutavad> 2 vertebraalset ja 2
sisemist karotiidarterit
 Sisemised karotiidarterid pärinevad ühisest karotiidarterist,
mis jaguneb sisemiseks ja välimiseks karotiidarteriks kaela
piirkonnas (vasak ühine karotiidarter algab aordikaarest
ning parem algab brachiocephaalsest tüvest)
 Vere äravoolu eest vastutavad venae jugulares
 Venoossed siinused – kollektorid, mis saavad verd
sisemistest ja välimistest peaaju veenidest
Vertebro-basilaarne süsteem
 Seda moodustavad 2 vertebraalset ning basilaarne
arter
 Varustavad hapnikurikka verega Willise ringi tagumist
osa
 Kahest vertebraalsest arterist
moodustub basilaarne arter ponsi ja
medulla oblongata liitumiskohas
Ajukelmed
 Kreeka sõnast meninx ehk
membraan
 Kokku on 3 kihti: dura mater,
arachnoid mater ja pia mater
 Ajukelmete funktsioon: KNS
kaitsmine
Dura mater
 Dura mater (ld. kõva ema; meninx fibrosa) – tihke
membraan, mis on kõige lähemal koljule
 Koosneb kahest kihist:
1) Periosti kiht
2) Sisemine meningeaalne kiht
Viimane kiht sisaldab suuri veresooni,
mis lähevad üle kapillaarideks pia materis
Dura mater – kotike, mis ümbritseb
arachnoid materit
Dura mater
 Dura mater koosneb tihedast fibroossest koest
 Dura mater ümbritseb ja toetab suuri venoosseid kanaleid
(duraalseid siinuseid e. venoosseid siinuseid), mis viivad
verd ajust südamesse
 Falx cerebri: eraldab aju poolkerasid (os frontale
frontaalsest harjast ja crista gallist ning jookseb kuni
occipitaalse protuberantsiani
 Tentorium cerebelli: separeerib occipitaalseid sagaraid
cerebellumist
 Falx cerebelli: separeerib tserebellaarseid poolkerasid
 Diaphragma sellae: katab hüpofüüsi ja sella turcicat
Dura mater
Tee vahet!
1) Hematoom – lokaliseerunud verekogum väljaspool
veresoont
2) Hemangioom – healoomuline endoteelirakkude
tuumor (vaskulaarsed anomaaliad)
3) Hemorraagia – verejooks ehk verekaotus
tsirkulatoorsest süsteemist
Miks verejooksud üldse tekkivad ?
 Peatrauma (sagedaseim)
 Kõrge vererõhk (pika aja jooksul tekib veresoonte
seinte nõrgenemine)
 Vere või verejooksu häired (hemofiilia, sirprakuline
aneemia)
 Aneurüsm
 Veresoonte anormaalsused
 Amüloidne angiopaatia
 Ajutuumorid
 Maksahaigused
Miks verejooksud ohtlikud on ja
kuidas neid minimiseerida?
 Veri ärritab ajukudet ja põhjustab turset
 Hematoomi tekkega suureneb rõhk ajukoele –
toimub veresoonte kompressioon (väheneb
verevool) ning toimub neuronite hävimine
 Kuidas vältida verejooksu: ravida kõrget
vererõhku, mitte suitsetada, mitte
ülepingutada ravimitega, sõita autoga
tähelepanelikult ja turvavöö olgu kinnitatud,
jalgrattaga sõites – kiiver, ettevaatust
warfariiniga, olemasolevate aneurüsmide
kirurgiline ravi
Epiduraalne hematoom
Epiduraalne e. extraduraalne
hemorraagia
 Ladina keeles „epi+duraalne“ = dura materi peal
 Verejooks kolju ja dura materi vahel, mitte ajukoes
 Põhjustatud arterite seinte rebestusest
 Verejooks võib tekkida ka seljaajus
 Hematoom tekib trauma tõttu ning intrakraniaalses ruumis kogunev
veri suurendab rõhku ja surub ajule peale
 Hematoom võib avaldada mõju intrakraniaalsetele struktuuridele
(n.occulomotorius): fikseerunud ning dilateerunud pupill kahjustuse
kohal
Epiduraalne hemorraagia:
sümptomid
 Tugev peavalu ( aju nihutamine, verevarustuse vähenemine,
võib tekkida ajukoe purustamine vastu koljut)
 Jäsemete nõrkus kahjustuse poolel, nägemisvälja häirumine
(surve tagumisele tserebraalsele arterile)
 Respiratoorne arrest aju herniatsiooni tõttu
 Võib tekkida ajutüve kompressioon: teadvuse kadu,
ebanormaalne pupillide reaksioon valgusele, ebanormaalne
asend
Herniad
 Kehaosa või organi protrusioon defekti või naturaalse
ava kaudu ümbritsevasse membraani, lihasesse,
luusse
Epiduraalne hemorraagia:
põhjused
 Traumaatiline (kõige sagedasem) – löök pea
piirkonda
 Pterioni regioon väga nõrk (selle all keskmine
meningeaalne arter)
 Ainult 20%-30% hematoomidest tekkivad
väljaspool os temporalet
 Aju võib kahjustuda kolju teravate äärte poolt,
pidevalt liikudes mööda neid
Epiduraalne hemorraagia:
ravi
 Kirurgiliselt eemaldada veremass (trepanatsiooni või
kraniotoomia käigus) ning vähendada intrakraniaalset
rõhku
 Trepanatsioon - koljusse augu puurimine
Subduraalne
hemorraagia
 Verejooks dura materi ja arachnoid materi vahel
 Põhjustatud veenide seinte rebestusest, mis läbivad
subduraalset ruumi
 Ägedad hematoomid eluohtlikud; kroonilised vähem ohtlikud
 Kuna see on venoosne verejooks, on ta aeglasem kui
epiduraalne hemorraagia (veenides rõhk väiksem)
 Sümptomiteks: anamneesis peavigastus, teadvusekadu,
kõneraskused, ärritatavus, tuimus, ataksia, isiksusemuutused
Ataksia – koordinatsiooni puudus lihasliigutuste üle.
Närvisüsteemi teatud osade (cerebellum) düsfunktsioon, mis
reguleerivad liigutusi.
Subduraalne hemorraagia:
põhjused ja riskifaktorid
 Klassikaline leid raputatud beebi sündroomiga patsientidel
 Riskifaktorid: liiga vana või liiga noor vanus. Vanusega toimub
ajukoe vähenemine, seega subduraalse ruumi suurenemine.
Vastsündinud omavad samuti laiemat subduraalset ruumi, mis
teeb neid väga vastuvõtlikeks peatraumadele.
 Tavaliselt esineb vanematel patsientidel ning alkohoolikutel,
kellel esineb tserebraalset atroofiat. Tserebraalne atroofia
suurendab ruumi, mida ühendus-veenid peavad läbima kahe
meningeaalse kihi vahel, seega suurendades tõenäosust, et
suure jõu tõttu toimub veresoone rebestus.
 Antikoagulandid, eriti aspiriin ja warfariin – CSF rõhu langus, mis
tekitab madalat rõhku duras ja seega võivad veresooned
rebeneda.
Subduraalne hemorraagia
 Mõnikord võib tekkida ka arachnoid
materi rebestus ning toimub vere ja CSF
levik intrakraniaalsesse ruumi.
Tulemuseks: rõhu tõus kraniaalses ruumis
 Ravi: väikse hematoomi korral
sisestatakse kateeter ning läbi koljus
tehtud ava imetakse hematoom välja
 Suuremad hematoomid – kraniotoomia,
kus kirurg avab dura, eemaldab
verehüübet ja kontrollib üle
veritsemiskohad
 Postoperatiivsed tüsistused: korduvad
verejooksud, infektsioon, intrakraniaalne
rõhk suureneb
Arachnoid mater
 Mõnikord loetakse arachnoid materit
ja pia materit kui ühtset struktuuri:
leptomeninx ehk õhuke kiht.
 Dura mater on pachymeninx – paks
kiht
 Subarahnoidaalses ruumis tsirkuleerib
CSF (modifitseeritud vereplasma),
mida produtseeritakse choroid
plexuste poolt
Subarahnoidaalne
hemorraagia
 Verejooks arachnoid materi ja pia materi vahel
 Põhjuseks tserebraalse aneurüsmi ruptuur (Circle of
Willis) või peatrauma. Kui veresoon rebeneb, veri
täidab kiiresti aju ümbritsevat ruumi
 Aneurüsm – arteri või veeni seina nõrkus, mille tõttu
toimub selle seina lokaalne dilatatsioon
 Hematoomi sümptomiteks on tugev peavalu (tunne
justkui keegi lööks vastu pead), teadvuse kadu,
oksendamine, tõmblused, kaela jäikus
 Pupilli dilatatsioon ning pupillaarse valgusrefleksi
kadu, mille põhjuseks on aju herniatsioon
intrakraniaalse rõhu tõusu tõttu
Komplikatsioonid pärast
subarahnoidaalset hemorraagiat
 Vasospasm, mis võib omakorda põhjustada
isheemilist ajukahjustust
 Vererõhu kõikumised ehk fluktuatsioonid,
elektrolüütide häired, pneumoonia, südame
dekompensatsioon
 Raviks Ca-blokaatorid (nimodipiin), bensodiasepiinid ärevuse raviks, antiemeetilised ravimid,
põie kateeter, veenide tromboosi vältimine
kompressioonisukkadega
Intratserebraalne
hemorraagia
 Intrakraniaalne ehk intra-aksiaalne hemorraagia, mis tekib
ajukoes
 Extra-aksiaalsed hemorraagiad: epiduraalne, subduraalne,
subarachnoidaalne – mis kõik küll tekivad kolju sees, kuid
väljaspool ajukudet
 Võib olla põhjustatud ajutrauma poolt, võib tekkida
spontaanne hemorraagiline rabandus
 Hemorraagiaid on kahte tüüpi: intraparenhümaalne ja
intraventrikulaarne
Intraparenhümaalne
hemorraagia
 Verejooks aju parenhüümis
 Sellega kaasub turse ning intrakraniaalse rõhu tõus
võib tuua kaasa herniatsiooni sündroomi
 Mittetraumaatilise verejooksu etioloogia:
hüpertensiivne veresoonte kahjustus,
arteriovenoosne malformatsioon,
reperfusioonikahjustus, sirprakuline aneemia
Intraventrikulaarne
hemorraagia
 Verejooks ventrikulaarsesse süsteemi, kus
produtseeritakse CSF, mis tsirkuleerib
subarahnoidaalses ruumis
 Peamiselt imikutel (eriti enneagsetel ja väikese
kaaluga): tsellulaarsete struktuuride perfusiooni
muutused. Verevoolu vähesus resulteerub
rakkude surmas ja veresoonte purunemises
 Enamasti tekivad 72 tunni pärast, kui laps ilmale
tuleb
Aju verejookud
Tänan kuulamast!
Kasutatud kirjandus
 http://www.strokecenter.org/patients/aboutstroke/subarachnoid-hemorrhage/
 http://usd316.k12.ks.us/projectfolder/valerie/frame.html
 http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%98%D0%BD%D1%81%D1%83
%D0%BB%D1%8C%D1%82
 http://emedicine.medscape.com/article/1163977-overview
 http://health.nytimes.com/health/guides/disease/intracere
bral-hemorrhage/overview.html
 http://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_hemorrhage
 http://www.webmd.com/brain/brain-hemorrhagebleeding-causes-symptoms-treatments