Transcript Dia 1
Riste Saat, ITKH 2011 40% monokulaarse nägemiskaotuse põhjustaja (USA 1990) Spordi-, mootorsõiduki- ja töötraumad Preventsioon!!! Penetreeriv vigastus võõrkehast Orbitasisese rõhu tõus Otsene orbita seina fraktuur N. Opticuse intrakanalikulaarse osa vigastus ◦ otsene (kanali seina fraktuuriga) ◦ kaudne (kanali seina fraktuurita) “monokkel”-hematoom, turse Laugude emfüseem Eksoftalm Enoftalm Liikuvuse piiratus, diploopia, ptoos Nägemisteravuse langus, nägemise kaotus Näo piirkonna tundehäire UH ◦ Vastunäidustatud perforeeriva trauma korral RTG MRT KT UH RTG ◦ Metallist võõrkeha ◦ Sensitiivsus murru suhtes 64-78% ◦ Pehmekoelised muutused - halb MRT KT UH RTG MRT ◦ Vastunäidustatud metallist võõrkeha korral – mitte esmase uuringuna! ◦ Pehmeoelised vigastused – hea ◦ Mittemetallilised võõrkehad KT UH RTG MRT KT ◦ Valikmeetod silmatrauma korral ◦ Luu, pehmed koed, võõrkehad, vajadusel angiograafia ◦ 0,5 – 1mm kihipaksus, MPR 3s, luu- ja pehmekoekernel T1 T2 flair T1 fs T1 Gd Murrud Silmamuna vigastused Võõrkehad Nägemisnärvi vigastused Vaskulaarsed vigastused Blow-out Blow-in Kombineeritud näokolju traumad ◦ Zygomaticus / tripod ◦ NOE ◦ LeFort II-III Orbita apexi murrud Eesmise segmendi vigastused Läätse vigastused Tagumise segmendi vigastused ◦ Penetreerivad Ruptuur Perforatsioon võõrkehast ◦ Mitte-penetreerivad Klaaskeha hemorraagiad Bulbuse seina kihtide irdumine Tiheduse/ signaali muutus eeskambris Eeskambri mahu vähenemine Õhk/ võõrkehad eeskambris Prolaps Subluksatsioon ◦ Osaline ◦ Täielik Latseratsioon Eeskambri mahu suurenemine Bulbuse deformatsioon Õhk/ võõrkehad klaaskehas Subkoroidaalne efusioon/ hemorraagia NB! post-op leiud!!! Retina/ choroidea irdumine Subretinaalne hemorraagia Subkoroidaalne hemorraagia Klaaskeha hematoom Post-hüaloidne hemorraagia Võõrkehad Luuline orbita ja apex: murrud pehmete kudede herniatsioon Retrobulbaarsed struktuurid: positsioon, mahulised muutused Eesmine segment: maht, tihedus Lääts: positsioon, tihedus Tagumine segment: bulbuse kontuur, klaaskeha tihedus, seinakihid – irdumine? Vaskulaarsed struktuurid