Transcript Dia 1
Riste Saat, ITKH
2011
40% monokulaarse nägemiskaotuse
põhjustaja (USA 1990)
Spordi-, mootorsõiduki- ja töötraumad
Preventsioon!!!
Penetreeriv vigastus võõrkehast
Orbitasisese rõhu tõus
Otsene orbita seina fraktuur
N. Opticuse intrakanalikulaarse osa vigastus
◦ otsene (kanali seina fraktuuriga)
◦ kaudne (kanali seina fraktuurita)
“monokkel”-hematoom, turse
Laugude emfüseem
Eksoftalm
Enoftalm
Liikuvuse piiratus, diploopia, ptoos
Nägemisteravuse langus, nägemise kaotus
Näo piirkonna tundehäire
UH
◦ Vastunäidustatud perforeeriva trauma korral
RTG
MRT
KT
UH
RTG
◦ Metallist võõrkeha
◦ Sensitiivsus murru suhtes 64-78%
◦ Pehmekoelised muutused - halb
MRT
KT
UH
RTG
MRT
◦ Vastunäidustatud metallist võõrkeha korral – mitte
esmase uuringuna!
◦ Pehmeoelised vigastused – hea
◦ Mittemetallilised võõrkehad
KT
UH
RTG
MRT
KT
◦ Valikmeetod silmatrauma korral
◦ Luu, pehmed koed, võõrkehad, vajadusel
angiograafia
◦ 0,5 – 1mm kihipaksus, MPR 3s, luu- ja
pehmekoekernel
T1
T2
flair
T1 fs
T1 Gd
Murrud
Silmamuna vigastused
Võõrkehad
Nägemisnärvi vigastused
Vaskulaarsed vigastused
Blow-out
Blow-in
Kombineeritud näokolju traumad
◦ Zygomaticus / tripod
◦ NOE
◦ LeFort II-III
Orbita apexi murrud
Eesmise segmendi vigastused
Läätse vigastused
Tagumise segmendi vigastused
◦ Penetreerivad
Ruptuur
Perforatsioon võõrkehast
◦ Mitte-penetreerivad
Klaaskeha hemorraagiad
Bulbuse seina kihtide irdumine
Tiheduse/ signaali
muutus eeskambris
Eeskambri mahu
vähenemine
Õhk/ võõrkehad
eeskambris
Prolaps
Subluksatsioon
◦ Osaline
◦ Täielik
Latseratsioon
Eeskambri mahu
suurenemine
Bulbuse
deformatsioon
Õhk/ võõrkehad
klaaskehas
Subkoroidaalne
efusioon/
hemorraagia
NB! post-op leiud!!!
Retina/ choroidea
irdumine
Subretinaalne
hemorraagia
Subkoroidaalne
hemorraagia
Klaaskeha
hematoom
Post-hüaloidne
hemorraagia
Võõrkehad
Luuline orbita ja apex: murrud pehmete
kudede herniatsioon
Retrobulbaarsed struktuurid: positsioon,
mahulised muutused
Eesmine segment: maht, tihedus
Lääts: positsioon, tihedus
Tagumine segment: bulbuse kontuur,
klaaskeha tihedus, seinakihid – irdumine?
Vaskulaarsed struktuurid