Kraniaalnärvid II Kuvamine ja kliiniline radioloogia

download report

Transcript Kraniaalnärvid II Kuvamine ja kliiniline radioloogia

Slide 1

Kraniaalnärvid II:
kuvamine ja kliiniline radioloogia

Riste Saat (ITKH)
2010


Slide 2

Modaliteedid
 MRT - valikmeetod
 KT – luulised
struktuurid
 UH – PNB
 RTG, angiograafia


Slide 3

KT
 Luulised struktuurid

(trauma, tuumorid)
 Kõrge resolutsioon, 3Dkuvamine
 Vastavad
kuvamisparameetrid! 0,51mm kollimatsioon, ax ja
cor rekonstruktsioonid
bone+ soft


Slide 4

Eur Radiol (2007) 17: 2112–2125


Slide 5

MRT
 Valikmeetod
(inflammatoorsed
protsessid, tuumorid,
supranukleaarne

kahjustus)
 Täpne uuringu
ülesehitus (piirkond,
suund, sekventsid)


Slide 6

Supranukleaarne ja nukleaarne
kahjustus
 Miinimum:
 T2 FSE
 T1 pre- ja post Gd
 DWI


Slide 7

Tsisternaalne kahjustus
 HR 3D FT T2 (CISS/ DRIVE/ FIESTA)


Slide 8

Perifeerne kahjustus
 HR 3D FT T1 (SPGR, GRASS, MPRAGE) pre- ja
post Gd fs


Slide 9

neurovaskulaarne konflikt
 HR 3D FT TOF MRA (3D FISP / FLASH)


Slide 10

I n. olfactorius
 Kliinik: anosmia, lõhnatundlikkuse häired


Slide 11

Patoloogia
 PNS
inflammatoorne
haigus
 trauma
 kongenitaalne
 neoplastiline
 muu
 tsentraalne


Slide 12

 Trauma


Slide 13

frontaalne kontusioon


Slide 14

frontaalne kontusioon


Slide 15

kongenitaalne
 Kallmani sndr
 septo-optiline

düsplaasia
 koaanide atreesia
 holoprosentsefaalia
 meningoentsefalotseeled


Slide 16

neoplasia
 estesio-

neuroblastoom
 invert-papilloom
 SSC jt. maliigsed
tu


Slide 17

tsentraalsed kahjustused
 neurodegeneratiivsed haigused
 MS
 AIDS
 skisofreenia
 epilepsia


Slide 18

II n. opticus
 Ei ole histoloogliselt närv!
 Kliinik:
 nägemishäired
 vaateväljadefektid
 pupillaarrefleksi häirumine


Slide 19

nägemisnärvi patoloogiad
 Inflammatoorsed
 Neoplastilised
 Trauma
 Kongenitaalsed


Slide 20

 Inflammatoorsed










opticus-neuriit (MS!)
orbita pseudotuumor
tbc meningiit ja sarkoidoos
kiirguskahjustus

Neoplastilised
Luulised patoloogiad
Trauma
Kongenitaalsed (septooptiline düsplaasia)


Slide 21

 Inflammatoorsed
 Neoplastilised
 glioom
 meningeoom

 meningeaalsed mts

 Luulised patoloogiad
 Trauma

 Kongenitaalsed


Slide 22

 Inflammatoorsed
 Neoplastilised
 Luulised
patoloogiad
 Trauma
 kontusioon
 opticuse avulsioon

 Kongenitaalsed


Slide 23

Chiasma patoloogia
 Neoplastilised
 glioom
 HF makroadenoom
 meningeoom
 kraniofarüngeoom
 lümfoom, mts jt.

 inflammatoorsed
 vaskulaarsed (aneurüsm)


Slide 24

III, IV, VI nn. oculomotorius,
trochlearis, abducens
 Ekstraokulaarsete lihaste parees, diplopia

 Pupillaar-refleksi häire
 Ptoos


Slide 25

Patoloogia
 Ajutüvi. Taval.
kombineeritud
kahjustus.


Slide 26

Tsisternaalne segment. Isoleeritud parees.









aneurüsm. (III parees + anisokooria)
mikrovaskulaarne infarkt
uncus-herniatsioon
leptomeningeaalne haigus (kombineeritud kahj.)
trauma, hüdrotsefalus (isoleeritud IV)
clivuse tu (isoleeritud VI)
petrous apex (VI + V)


Slide 27

Kavernoos-siinus. III-VI, sympaticus.
Okulomotoorparees + mioos. isoleeritud IV.
 Vaskulaarne
 ICA aneurüsm

 dissektsioon
 arteriit

 Neoplasia
 Meningeoom

 Hüpofüüsi adenoom
 schwannoom

 Leptomeningeaalne külv
 Tolosa-Hunt


Slide 28

Orbita apex
 cavernoom
 opticuse meningeoom






/glioom
schwannoom
lümfoom
mts
rhabdomüosarkoom
inflammatoorne
protsess
võõrkeha


Slide 29

V n. trigeminus


Slide 30

 Kliinik:
 näopiirkonna tundehäire
 neuralgia

 mälumislihaste atroofia

www.medical-look.com/.../Trigeminal_nerve.html


Slide 31

 Ajutüvi
 MS
 Neoplasia
 Vaskulaarne (infarkt,

AVM, kavernoom)
 Süringobulbia
 rombentsefaliit


Slide 32

Tsisternaalne
 Vaskulaarne
 NV konflikt
 Aneurüsm
 AVM

 Tu kompressioon
 Schwannoom (V, VIII)
 Meningeoom
 Epidermoid
 Lipoom (V)

 Leptomeningeaalne


Slide 33

Ganglion
 Tu kompressioon
 Schwannoom (V, VIII)
 Meningeoom
 Epidermoid

 Koljupõhimiku tu
 Sekund tu (perineur)

 Leptomeningeaalne
 Infektsioon (Gradenigo)


Slide 34

Kavernoossiinus
 Vaskulaarne (Raeder´i sndr)
 ICA aneurüsm
 dissektsioon
 arteriit

 Neoplasia
 Meningeoom
 Hüpofüüsi adenoom
 schwannoom

 Leptomeningeaalne külv
 Tolosa-Hunt


Slide 35

neuroforamen
 Luumts
 Fibroosne düsplaasia
 Paget

 Osteopetroos


Slide 36

Perifeerne segment
 Perineuraalne tu levik
 Primaarne tu
 Schwannoom
 Neurofibroom
 Maliigne schwannoom

 Infektsioon
 Primaarne
 PNS
 dentogeenne


Slide 37

Perineuraalne tuumorikasv


Slide 38

VII, VIII n. facialis ja vestibulocochlearis


Slide 39

www.nyee.edu/facialparalysis-causes.html

Kliinik:
 Näonärvi parees
 Sensorineuraalne kuulmislangus
 Vestibulaarsed sümptomid:
 vertigo
 tasakaaluhäired
 nüstagm


Slide 40

patoloogiad
 Medullaarne segment
 Tsisternaalne segment







kongenitaalne a- ja hüpoplaasia
schwannoom (VIII > VII)
epidermoid
meningeoom jt. tu
inflammatoorne
leptomenigeaalne külv

 Kanalikulaarne segment (VII)
 Ekstrakraniaalne segment (VII)


Slide 41

hypoplasia n cochlearis dex


Slide 42

schwannoom


Slide 43

schwannoom


Slide 44

schwannoom


Slide 45

schwannoom


Slide 46

schwannoom


Slide 47

schwannoom


Slide 48

tsüstjas schwannoom


Slide 49

intrakohleaarne schwannoom


Slide 50

intralabürintaalne schwannoom


Slide 51

NF II


Slide 52

epidermoid


Slide 53

AICA aneurüsm


Slide 54

patoloogiad
 Medullaarne segment
 Tsisternaalne segment
 Kanalikulaarne segment (VII)






inflammatoorne prim. ja sek.
kolesteatoom
trauma
tu: schwannoom, hemangioom
temporaalluu tu, perineuraalne kasv

 Ekstrakraniaalne segment (VII)


Slide 55

Temporaalluu transversaalne murd


Slide 56

borrelia-neuriit


Slide 57

n. facialise schwannoom

A

B
S
S

T


Slide 58

patoloogiad
 Medullaarne segment
 Tsisternaalne segment
 Kanalikulaarne segment (VII)

 Ekstrakraniaalne segment (VII)
 schwannoom
 parotise tu


Slide 59

n. facialise schwannoom


Slide 60

IX, X, XI
n.glossopharyngeus
n. vagus
n. accessorius

en.academic.ru/dic.nsf/enwiki/152542


Slide 61

 Kliinik
 düsfaagia ja düsfoonia

 Sageli kombineeritud
kahjustus, erandiks
 recurrens-parees

 accessorius-parees

 Kliiniliselt
 Lat. ajutüvekahjustus

(sndr. Wallenberg)
 Ülemine vagus-parees
 Alumine vagus-parees

www.daviddarling.info/.../A/accessory_nerve.html


Slide 62

Lateraalne medullaarne infarkt,
Wallenbergi sündr.

a. vertebralis dex. dissektsioon,
ajutüve infarkt


Slide 63

www.pitt.edu/~anat/Head/Larynx/Larynx.htm


Slide 64

Isoleeritud recurrens-parees: alumine vaguse
kahjustus


Slide 65

Sagedasemad patoloogiad
 Primaarsed
 Inflammatoorne
 viirusneuriit (X)
 neuroborrelioos
 sarkoidoos

 Trauma (iatrogeenne!)





KN, KKN
ant. lülisammas
lümfisõlmed
endarterektoomia

 Neoplasia
 schwannoom
 neurofibroom

 Sekundaarsed
 Bakt. infektsioon
 Neoplasia








Intrakraniaalne
Koljupõhimik
paraganglioom
Prim ja sek H&N
Lümfoom
KN
Prim ja sek tu thorax
(isoleeritud recurrens)

 Vaskulaarsed
 VJI tromboos
 Aneurüsm
 ICA dissektsioon


Slide 66

mts


Slide 67

pleuraalne kartsinomatoos


Slide 68

XII n. hypoglossus

 Kliinik: keeleparees
 Medullaarse, tsisternaalse, kanalikulaarse ja

karotiidruumi patoloogia analoogne IX-XI.
 NB! hypoglossus-kanal


Slide 69

 Sublingvaalruumi patoloogia:
 SSC, süljenäärme tuumorid
 odontogeensed infektsioonid
 iatrogeenne kahjustus


Slide 70

TU

denervats.


Slide 71

Kasutatud kirjandus
 Seminars in ultrasound, CT and MRI, Vol 22,

No 6, 2001
 Seminars in ultrasound, CT and MRI, Vol 23,
No 3, 2002


Slide 72

Tänan!