Tekstiilide kahjustused Sissejuhatus atlasele “Tekstiili kahjustused” Mõiste ‚tekstiilid’ all käsitletakse käesolevas ettekandes: toor- ja töödeldud materjale tekstiilesemete valmistamiseks ______________________________________ täielikult või osaliselt tekstiilmaterjalist valmistatud esemeid ja katteid.
Download ReportTranscript Tekstiilide kahjustused Sissejuhatus atlasele “Tekstiili kahjustused” Mõiste ‚tekstiilid’ all käsitletakse käesolevas ettekandes: toor- ja töödeldud materjale tekstiilesemete valmistamiseks ______________________________________ täielikult või osaliselt tekstiilmaterjalist valmistatud esemeid ja katteid.
Tekstiilide kahjustused Sissejuhatus atlasele “Tekstiili kahjustused” Mõiste ‚tekstiilid’ all käsitletakse käesolevas ettekandes: toor- ja töödeldud materjale tekstiilesemete valmistamiseks ______________________________________ täielikult või osaliselt tekstiilmaterjalist valmistatud esemeid ja katteid Tekstiilide eluiga määravad peamised faktorid: • valmistamise eesmärk (pika- või lühiajaliseks tarbimiseks) ning valmistamise kvaliteet (tootmisdefektid) • tekstiilide igapäevane kasutamine ja hooldus • tekstiile ümbritsev keskkond ja sellest tulenevad faktorid • säilitustegevuse vigadest tulenevad kahjustused Valmistamise kvaliteet (tootmisdefektid) • • • • • • • paksendid lõngas sõlmed koekatked koehõrendid õmblusdefektid õlilaigud jooksvad värvid Kasutamisest ning hooldusvigadest tingitud kahjustused: • • • • • mehaanilised kahjustused setted ja sadestised keemilised kahjustused põletuskahjustused struktuurikahjustused Mehaanilised kahjustused • Visuaalselt eristatavad kahjustused, mis on põhjustatud enamasti mehaanilistest või füüsikalis-keemilistest mõjuteguritest tekstiili kasutamisel ning hoiustamisel. Enamlevinud mehaanilised kahjustused • • • • • • • augud rebendid katked kaod kulumine kortsumine deformatsioonid Augud • Aukude kuju ja suurus oleneb nende tekitajast • Mida suurem on auk, seda suurem on ka tõenäosus kahjustuse progresseerumiseks Kõige progresseeruvamad on aukudest • kulumis- ehk hõõrdeauk • rebestusauk Kulumis – ja rebestusauk Rebendid • Tekkemehanismilt aukudele sarnane kahjustusliik, mida iseloomustab enamasti lineaarne, pikergune vorm. • Kiiremini arenevad rebenditest edasi samuti kulumisrebend ning tekstiili käristus- ehk venitusrebend. Kulumis- ja käristusrebend Katked • Lõnga ja niiti iseloomustav kahjustus, mille edasiarenduseks on augud ja rebendid, kui ka panuste kaod • Katketena on käsitatavad ka läbilõigatud tekstiilid või nende osad, sealhulgas paelad, nöörid, köied, sidemed jms. Niidistiku katked fileepitsis Kaod • Tekstiili puuduvad osad on kaod • Tekstiili kaod muudavad oluliselt tekstiili visuaalset ilmet ja funktsiooni, kuid enamasti materjali ei kahjusta Kulumine • Tekstiilide hõõrduvate osade (näiteks mööblitekstiil toolipõhjadel, käiste küünarnukid, krae servad jms.) kahjustus • Alusmaterjal on hõõrdunud aladel suhteliselt nõrk ning aldis aukude ja rebendite tekkeks Kulunud püksid ja kulunud krae Kortsumine • Kahjustus, mis iseloomustab kaua vajutuse ehk pressi all seisnud tekstiile. Selle kahjustuse viimane aste on käkrumine • Kortsudesse kogunenud tolm ja ümbrusest erinev mikrokliima soodustab keskkonna ja bioloogiliste kahjustuste teket ja arengut Käkras kraepits Deformatsioonid • Muhud, lained materjalis ja materjali struktuuris. On tekkinud enamasti kas kõrgendatud survest materjali mingitele piirkondadele või näiteks õmbluste ümbruses kas õmblusvigadest või keskkonna tingimustest. Eriti iseloomulik mitmest või erisuunalistest materjalidest kokkuõmmeldud tekstiilidel Deformatsioonid lipul Määrdumus ehk setted ja sadestised • • • • • üldine tolmumine tahmumine plekid ja pritsmed võidumine Üldine määrdumus, tolmumine ja tahmumine • Kahjustus, millest ei pääse ükski tekstiil kuni ta on kasutuses • Kahjustus ei kuulu üldjuhul edasiarenevate hulka. Küll aga soodustavad keskkonna ja bioloogilise saaste arengut, kui tekstiil jätta tolmust ja tahmast puhastamata Puhastatud ja puhastamata Plekid ja pritsmed • Suhteliselt stabiilne kahjustuse liik, kui just pole tegemist keemiliselt aktiivse materjaliga (näiteks lubjapritsmed) • Nimetatakse neid enamasti põhjustaja järgi (veiniplekid, rasvaplekid, vahapritsmed, kohviplekud jne.) Vahapritsmed Võidumine • Peamiselt mööbli- ja rõivastustekstiilidel esinev kahjustuse liik, mis kujutab enamasti endast tekstiili sisse imbunud higi ja rasu • On heaks keskkonnaks näiteks riidekoi vastsetele. Seega progresseeruv kahjustus Füüsikalis-keemilised kahjustused • Tekkivad enamasti tahtmatust kokkupuutest kemikaalidega või on valesti valitud puhastus- või pleegitusvahendite tagajärg • Kahjustus on pea igal juhul progresseeruv • Kahjustust iseloomustab materjali rabedus kahjustatud alal Roosteplekid füüsikalis-keemilise kahjustuste üks liike Põletuskahjustused Põletuskahjustused tekivad: kokkupuutel tulega (tuli, sädemed) kokkupuutel kuumusega (näiteks triikimisel) Põletuskahjustusele viitavad sissepõlenud aukude söestunud servad või kuuma triikraua pruun jälg tekstiilis Struktuurikahjustused Teema käsitleb peamiselt arheoloogilist tekstiili, kus vananemisprotsessid on jõudnud viimse piirini. Selliste kahjustustega tekstiilid vajavad erikohtlemist ja ranget säilitusnormidest kinnipidamist Kergema struktuurikahjustuse näide Keskkonnast tingitud kahjustused • bioloogilised kahjustused • niiskuskahjustused • valguskahjustused Bioloogilised kahjustused • • • • putukkahjustused loomsed kahjustused hallituskahjustused bakterkahjustused Putukahjustused • putukkajustuste tekitajad • putukkahjustuste liigid Peamised putukahjustajad • • • • • • • • • • riidekoi (Tineola bissellalla) mööblikoi (Tineola furciferella) kasukakoi (Tinea реlliоnеllа) vildikoi (Tinea coacticella) vaibakoi (Trichophaga tapetzella) harilik nahanäkk (Demestes haemorrhoidalis) täpiline nahanäkk (Demestes lardarius) muuseumimardikas (Antheremus museorum) raamatutäi (Liposcelis divinatorius) majasoomukas (Lepisma saccharina) Riidekoi (Tineola bissellalla) kahjustuse tekitajateks on vastsed, kes toituvad villast, siidist ja karusnahast. Kehvadel aegadel ei ütle nad ära ka teistest tekstiilmaterjalidest. Üks lemmikroogi on kalev ning mustunud, higiga läbiimbunud kohad riiete peal. Riidekoi ja tema vastsed Kasukakoi (Tinea реlliоnеllа) aktiivne periood on tal maist septembrini, talvel ta magab Kasukakoi «pesitsemisest» annab märku nii õhtuti ringilendav heledat värvi liblikas kui ka tihti laes või nurkades olevad väiksed, umbes ühe sentimeetri pikkused, hallikasmusta värvi nukkude kotikesed Kasukakoi ja tema nukkuvad vastsed Harilik nahanäkk (Demestes haemorrhoidalis) Valmik on 8 mm pikkune. Vastse maksimaalne suurus on 1 cm, ta on pruun, karvane ja tagaosas on kaks ülespoole suunatud küünist. Liik elab meie laiuskraadidel looduslikes tingimustes. Vastsed kahjustavad rõivaid ja karusnahku Täpiline nahanäkk (Dermestes lardarius) Mardikas on 5 mm pikkune. Seljal on kolm heledat täppi. Vastne on maksimaalselt 1 cm pikkune, tihedakarvaline, tagant kitseneva kujuga kollakalt veidi hiilgav ussike. Lülide vahed on heledamad ja tagaosas on karvatups. Kui vastset puudutada, siis tõmbub ta kägarasse ja teeskleb surnut. Siseruumides vastne kahjustab villaseid rõivaid, vaipu ja karusnahku. Vastse tekitatud augu serv on sile (erinevalt koide kahjustusest). Nahanäki kahjustus Putukahjustuste liigid • bioloogiline saaste – munad, nukud, võrkpesad • ensüümkahjustused – lagundav toime – augud ja rebendid Loomsete kahjustuste peamised tekitajad • Inimesed – süüdi kõigis kahjustusliikides • Närilised (hiired, rotid) • Koduloomad (kassid, koerad) Hiireperekond ja augud sokis Kass ja koer mööblikraapija ja vaipade, rõivaste rebija Hallituskahjustused Hallituskahjustused Niiskuskahjustused korrosioon (metallniidistik, metallpanused) kõdunemine ehk määndumine • oreoolid • vettimine värvide kokkujooksmine Valguskahjustused • kiu struktuuri lagunemine • pleekumine Konserveerimis-restaureerimistööde vead • • • • • ebakohase konservendi (kliister jms. kasutamine) konservendi (liim, aprett jms.) jäägid ebakohased, kohmakad õmblused laialijooksnud värvid põhjendamatud dublaažid ja paigad