Transcript File
Kaelavalu ehk cervicalgia Diski prolaps ehk disc herniation Jekaterina Tkatš STOM-III 2. rühm Kaelalihased Kaela autothoonsed lihased Prevertebraalne rühm (kulgevad kaelalülide eespinnal): m. rectus capitis anterior, m. longus colli, m. longus capitis Külgmine rühm: Mm. intertransversarii anteriores, m. scalenus anterior, m. scalenus medius, m. scalenus posterior Eesmine rühm: m. sternothyreoideus, m. thyreohyoideus, m. sternohyoideus, m. omohyoideus Kaela heterothoonsed lihased - M. sternocleidomastoideus - Platysma Kaelavalu Kael on lülisamba liikuvaim osa, ühendab pead kerega. Lülisamba kaelaosa koosneb seitsmest lülist. Kaelalihased aitavad pead liigutada. Kaela lülisammas on haavatavaim koht traumade korral. Kaelavalu on laialdaseks kaebuseks, millele sageli lisandub üldine väsimus ja töövõime langus. Kaelavalu tekkemehanismid Lülisamba kaelaosa koosneb seitsmest lülist. Lülide vahel asuvad lülivahekettad. Lülide vahelt kulgeb selgrookanal, kus paikneb seljaaju, kust algavad närvid. Seljaaju kaitseb kanalis seljaajuvedelik. Kaelalülisid väljastpoolt kaitsevad ja liigutavad lihased. Kaelavalu võivad põhjustada lüli, lihaste ja närvide haigused või seisundid. Sagedasemad kaelavalu põhjused: lihaspinge halvast tööasendist, magamisasendist, stressist. Valu tekib lülikanali kitsenemisest, lüli kuju muutusest või lülivaheketta nihestusest tekivast survest ehk kompressioonist närvile. Kaelavalu põhjused Sagedasemateks põhjusteks on: - Pidev istuv töö, ülepingutus, kaelalihaste kangeksjäämine - Vale magamisasend - Stress - Soolade ladestumine - Osteoartriit, osteoartroos, reumatoidartriit - Kaelalihaste ja liigeste traumad - Lülisamba diskide song Haruldasemad põhjused: - Lülivaheketta nihestus - Lülisambakanali kaelaosa kitsenemine ehk tservikaalne müelopaatia - Infarkt, stenokardia - Lastel kaela lümfadeniit - Kasvajad ja nende metastaasid, infektsioossed protsessid Diagnoosimine • Röntgenis tuleb nähtavale lülisamba seisukord ja luumurrud. • Kompuutertomograafi ja MRT abil nähtav lülide ehitus, murrud, nende seos närvidega. • Müelogrammi korral süstitakse selgrookanalisse röntgenis nähtavat ainet, mis võimaldab kindlaks teha kanali kitsenemised. • Elektromüelogramm hindab närvide ja lihaste koostööd ja lihasjõudlust. Kodune ravi Valuvaigistid (va trauma korral) Massaaž, spetsiaalsed võimlemisharjutused Riidesse mähitus jääkott Pidev võimlemine Õige seisev ja istuv tööasend Kaelalihaste lõõgastamine • • • • • Lama kõhuli, pea üle voodiääre rippu. Hoia seda asendit paarkümmend sekundit. Tõsta pea ja puhka 15-20 sekundit. Korda harjutust kolm kuni viis korda. NB! Kui harjuruse sooritamise ajal tekib pearinglus, peauimasus, iiveldus või veretulv pähe, siis lõpeta harjutus koheselt. Pöörduda arsti poole kui... Kaelavalule eelnes pea- või kaelatrauma Kaasnes palavik ja peavalu Kui valu kandub edasi kätte, või esinevad käes tundlikkuse häired Valu tõttu ei saa teha tavapäraseid töid Valu on tugev ja püsiv Esinevad sagedased kaelavaluhood. Kes võib aidata kaelavalu korral... Terapeudid Reumatoloogid Ortopeedid Traumatoloogid Neuroloogid Füsioterapeut Masseerija Kaelavalu ennetamine Regulaarsed võimlemisharjutused Kaela ja ülakeha lihaste regulaarne venitamine Jääkoti kasutamine, kui lihasvalu tekib peale füüsilist koormust Oma kehaasendi jälgimine Magamiskvaliteedi hindamine Autos turvavöö kasutamine Arvutiekraani seadistamine silmade kõrgusele Diski prolaps ehk disc herniation Teised nimetused: - Lülivaheketta väljasopistus - Radikuliit - Ishias - Prolapsus disci (lad. k.) Diski prolaps on diski osa väljalangemine läbi fibroosvõru. Lülisammas koosneb lülikehadest, mis omavahel liigestuvad. Lüliketaste vahel asuvad pehmekoelised vahekettad e. diskid. Vigastuste korral disk sopistus oma õigest asendist välja. Seda nim. radikuliidiks. Tekkemehhanism Diskid koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast Fibroosvõru on väga vastupidav tõmbejõududele. Säsituum võib suure elastsuse tõttu deformeeruda ja paigutuda ümber eri suundadesse. Diski prolaps kujuneb eelkõige degeneratiivsetes düstroofilistes piirkondades, ja haigetel, kellel on osteoartroos ja diski song. Diski prolaps võib tekkida ka selgroo trauma korral. Prolaps võib tekkida sportimisel (pallimängud, raskusalad), raske füüsilise töö tegemisel. Väljasopistus tekib sageli lülisamba kaela- või nimmeosas. Vigastuste sümptomid Kergemal juhul esineb seljavalu, mis võib aeg-ajalt kiirguda jalga kuni varvasteni või kandadesse. Lisanduda võib naha tuimus jäsemel, jalalaba nõrkus. Ulatusliku väljasopistuse korral on valud väga ägedad, peab rarvitama ohtralt valuvaigisteid. Kui surve mõjutab kaugemaid seljaajust väljuvaid närvijuuri, võib tekkida uriinipeetus ja päraku ümbruse häire ehk cauda equina sündroom. Diagnoosimine Lisaks kaebustele tehakse testid, mis aitavad kindlaks teha, millisel ala on kahjustus. Röntgenülesvõtted lülisambast. Kompuutertomograafia Magnetresonantstomograafia Ravi Puhkus Tablettravi ja ravikehakultuuri rakendatakse väheste ja mõõdukate kaebuste korral. Väga ägedate kaebuste ja ulatusliku närvijuure pitsumise korral tehakse operatsioon. Ravimid: NSAIDid (Diklofenak, Vioxx, Celebrex jne.), alandavad valu ja närvijuure turset; müerelaksandid, steroidid. Dieet ja treening Taastusravi: lülisamba haiguste korral oluline roll ravikehakultuuril. Vigastuste vältimine Soovitav arendada üldfüüsulist ettevalmistust, hoiduda nõrga füüsilise vormiga inimestel suurte raskuste tõstmisest. Istuva tööameti puhul on vajalik tegeleda pidevalt tervisespordiga, teha iga päev seljalihaseid tugevdavaid harjutusi. Tuleks kasutada seljatugevdusi ja jälgida kehakaalu. Aitäh! Kasutatud kirjandus • http://www.inimene.ee/?disease=k&sisu=disease&did=826&i dr=BWXDavmjfzhvzz7ab8b3Szg838a • http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/003025.ht m • http://dr20.ru/health/bolit-sheya/ • http://www.inimene.ee/index.php?disease=d&sisu=disease& did=724 • https://sites.google.com/site/kostopravk/Home/gryzaprotruzia-prolaps