Tservikaalpleksuse blokaad ja vigastused. Horneri sündroom.

Jekaterina Kirillova II.Rühm 3.kursus

Plexus cervicalis (kaela põimik)

     Plexus cervicalis’e moodustavad nelja kaelanärvi eesmised harud (C1 – C4) Lateraalselt plexus’t piiravad kaelalüli lihased - m. scalenus

medius m. levator scapulae, m.

splenius cervicis.

Eespool plexus’t piirab m.

sternocleidomastoideus.

Plexus’e närvid anastomoseeruvad n.

accessorius, n. hypoglossus ja

truncus sympathicus’ega Harud, mis lähevad plexus’est, jagunevad naha-, lihas- ja

segaharudeks.

 

Nahaharud

1. N. occipitalis minor (СII ja СIII) nahk kuklapiirkonnas 2. N. auricularis magnus (СIII) kõrvalest, väliskuulmekäik 3. N. transversus colli (СIII-СIV) kaelanahk 4. Nn. supraclaviculars (СIII ja CIV) nahk m.deltoideus’e peal, rangluu üles- ja allpool Närvide vigastuse puhul võib esineda neuralgia ja tundlikuse kadu vastavas piirkonnas.

Segaharu

  N. phrenicus (СIII — CIV) diafragma närv. Motoorsed kiuded innerveerivad diafrgma lihaseid, sensoorsed – pleura, perikard, diafrgmat ja kõhukelmet. N.phrenicus’e vigastus põhjustab diafragma paralüüsi, hingeldust, raskuseid köhimisel, võib esineda luksumine, valu õla-, kaela- ja rinnapiirkonnas.

Lihasharud

1. Haru innerveerib - mm. recti capitis

anterior et lateralis, mm. longi capitis et colli, mm. scaleni, m. levator scapulae , mm.

intertransversarii anteriores.

2. Ansa cervicalis - m. sternohyoideus, m. Sternothyroideus, m. omohyoideus. 3. Haru (koos n. accessorius’ega) - m.

sternocleidomastoideus, m. trapezius

 Närvide kahjustuse korral tekivad lihaskrambid või paralüüs.    Ühepoolse vigastuse korral esineb pea tõmblemine vastaspoolele koos õla tõusmisega.

Kahepoolse vigastuse korral – noogutavad liigutused.

Paralüüsi puhul pea on kallutatud ettepoole ja patsient ei saa seda tõsta.

Põhjused

           Kaela traumad (kaelalülide murrud) Infektsioon Põletikulised protsessid kaela kudedes Kaela veresoonte aneurüsmid Kaela kasvajad Ebamugav asend Järsud liigitused Jahutamine

Ravi

Patoloogia põhjuse kõrvaldamine Valu leevendamine (analgeetikumid, füsioteraapia, massaaz) Närvide juhtivuse parandamine (vit.B)

Tservikaalpleksuse blokaad

 Kõige sagedamini kasutatakse karotiidse endarterektoomia puhul (endarterektoomia – arteri sisemise kesta eemaldamine, mis on vigastatud ateroskleroosiga)

Pindmine blokaad

   Tehnika: nõela sisseviimise koht – m.sternocleidomastoideus’e tagumine serv, processus mastoideus’e ja 6.kaelalüli keskel(2-3ml) Edasi suunatakse nõel allapoole ja ülespoole (2-3ml)

    

Sügav blokaad

Tehnika: Processus mastoideus’e ja 6.kaelalüli vahel tõmmatakse joon Palpeeritkase 2.,3.,4. kaelalülide eesmised jätked – need kolm punkti on nõela sisseviimise kohad Nõel viiakse sisse seni kuni tekib kontakt luuga

Horneri sündroom

 Sümpaatilise süsteemi vigastus  Tunnused Ptoos (ülemise lau longu vajumine) Mioos Dilatator pupillae patoloogia (nõrk reaktsioon valgusele) Enophtalmoos- silmamuna on sisse vajunud Anhidroos- higitus, higistamisvõimetus.

Kaasasündinud Horneri sündroomi korral esineb vikerkesta heterokroomia erinevat värvi silmad.

Põhjused

Patoloogiad kaela või rinna piirkonnas    Sümpaatiliste teede vigastus Trauma Kasvajad   Aorta aneurüsm Tservikaalpleksuse vigastused

Ravi

 Horneri sündroomi ravi on eelkõige põhjuslik ravi kasvaja eelmaldamine kirurgiliselt, kemoteraapia

Diagnoosimine

     Horneri sündroomi diferentsimiseks lihtsast anisokooriast (okulomotoorse närvi kahjustus) kasutatakse kokaiini sisaldavaid silmatilku (4-10%). Silmatilgad põhjustavad normaalselt pupillide laienemise, takistades noradrenaliini uuesti sidumist sümpaatilistel närvilõpmetel.

Sümpaatilise juhtetee ühe osa kahjustusel pupilli laienemine noradrenaliini puuduse tõttu närvilõpmetel häirub.

Horneri sündroom – ptoos koos kitsenenud pupilliga Anisokooria – ptoos koos laienenud pupilliga