Transcript Rinnaku- keeleluu lihas

KAELAPIIRKOND
Ehitus, talitlus, probleemid
Viivi Käärma, Pille-Riin Piirmets, Aune Surva
Kael on lülisamba kõige liikuvam osa, mis
ühendab pead kerega.



Kaelapiirkonnas paiknevad
hingamis- ja seedeelundite
süsteemi ülemised osad,
kilpnääre, süljenäärmed,
suured veresooned ja
närvid
Kaelal eristatakse eesmist,
külgmist ja rinnaku-rangluunibujätke piirkonda
Kaela elundid ja lihased on
sulundatud sidekirme poolt
moodustatud vutlaritesse
Lülisamba kaelaosa koosneb seitsmest
blokklülist



Atlas–I kaelalüli e. kandelüli
millel puudub keha,kahel
külgmisel massil on ülemised
liigeselohud liigestumaks
kuklaluuga ja alumised
axisega.
Axis – II kaelalüli e. telglüli
millel on telglülihammas mis
kujutab endast atlase keha
Cervical 3.-7. lüli
Kaelalülide ühendid




Lülide vahel asuvad lülivahekettad ehk 5
lülidevahelist diski
Diskid vähendavad lülide pidevat omavahelist
kokkupuudet ja põrutust
Esinevad kõik ühendite liigid sündesmoosid,
sünkondroosid, sünostoosid ja liigesed
Ogajätked omavahel ühendatud
ogajätkevahesidemetega ja ogaülisesidemega
Lülisamba ja koljuvahelised ühendid
Lülisamba ja kolju vahel moodustub kuklaliiges,
mis jaguneb:
 atlase kui luulise meniski varal ülemiseks
kuklaliigeseks e. kandelüli-kuklaluu liigeseks
 alumiseks kuklaliigeseks e. kandelüli-telglüli
liigeseks
Kuklaliigesel on kolm liikumistelge ja ta liigub
kui keraliiges. Liikumisulatus on mõlemas
otsas piiratud.
Articulatio atlantooccipitalis


Ülemine kuklaliiges – kaks
iseseisvat liigest, mis
moodustuvad kuklapõntade
liigestumisel atlase ülemiste
liigestelohkudega.
Ellipsoidliiges: frontaaltelje
ümber toimub pea painutus
ette ja taha, sagitaaltelje
ümber pea kallutamine
paremale ja vasakule
Articulatio atlantoaxialis
Alumine kuklaliiges kombineerub neljast iseseisvast
liigesest
 articulatio atlantoaxialis lateralis - mis moodustub
atlase alumiste liigesepindade liigestumisel telglüli
ülemiste pindadega
 articulatio atlantoaxialis mediana-mille eesmine osa
moodustab kande- ja telglülihamba ja tagumine osa
telglülihamba
 Ratasliiges: vertikaaltelje ümber, mis kulgeb läbi
telglülihamba, toimub pea pööramine vasakule ja
paremale(eitamisliigutus)
Lülisambakanal




Lülid asetsevad üksteise peal ja
nii kujuneb lülimulkudest
lülisambakanal, naabersälgud
moodustavad lülidevahemulgu
Lülisambakanalis paikneb
seljaaju ja kust algavad närvid ,
mis seovad lihaseid, nahka ja
teisi kudesid
Lülidevahe mulgu kaudu
kulgevad seljaajunärvid ja
veresooned.
Kanalis kaitseb seljaaju
seljaajuvedelik ja kolm kaitsvat
kesta
Kaelalihased jagatakse kolme rühma



Pindmised kaelalihased
Keskne kaelalihste rühm
– paiknevad rinnaku ja
keeleluu vahel
Süva kaela lihased
Pindmised kaelalihased




Kaelanahalihas (platysma) on õhuke lai lihas kaela
eesmises külgmises osas. Algab rindkere eesosalt,
kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa
miimilistesse lihastesse.
Kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades verevoolu
nahaalustes veenides. Vähesel määral aitab kaasa
alalõua langetamisele, tagumised kiud tõmbavad
suunurka allapoole.
Rinnaku- rangluu- nibujätke lihas e. peapöörajalihas (
m. sternocleidomastoideus) ulatub rinnakust ja rangluust
oimuluu nibujätkeni. Ta paikneb pindmiselt ja on
kõhnadel inimestel eriti hästi naha all nähtav.
Ühepoolse rinnaku- rangluu- nibujätke lihase
kokkutõmme pöörab pead. Mõlema lihase koostöö korral
tõuseb lõug ette ja üles.
Kesksed ehk keeleluu lihased




Rinnaku- kilpkõhre lihas ( m. sternothyreoideus)
algab rinnakupidemelt ja 1. roide kõhrelt ning
kinnitub kilpkõhrele.
Kilpkõhre- keeleluu lihas (m. thyreohyoideus)
jäätkab eelmise lihase kulgu, algab kilpkõhrelt ja
kinnitub keeleluule.
Rinnaku- keeleluu lihas (m. sternohyoideus) algab
rinnakupidemelt, rinnaku- rangluu liigeselt ja rangluu
rinnakupoolselt otsalt, kinnitub keeleluule.
Õla- keeleluu lihas (m. omohyoideus) algab abaluu
ülemiselt servalt ja kinnitub keeleluule.
Eesmise rühma lihased langetavad keeleluud ja kõri,
soodustavad venoosse vere äravoolu pea piirkonnast.
Süvad kaelalihased



Tagumine astriklihas( m. scalenus
posterior) algab kolme alumise kaelalüli
ristijätkelt ja kinnitub 2. roide välispinnale.
Keskne astriklihas (m. Scalenus medius)
algab kõikide kaelalülide ristijätkeltelt ja
kinnitub 1. roide ülemisele pinnale.
Eesmine astriklihas (m. Scalenus anterior)
algab 3.- 6. kaelalüli ristijätkelt ja kinnitub 1.
roidele.
Astriklihaste funktsioon

Kui kaelaosa on fikseeritud,
tõstavad astriklihased
roideid. Fikseeritud rindkere
puhul ühepoolsel tegevusel
kallutavad need lihased
lülisamba kaelaosa ette
lateraalsele ja pööravad
seda samaaegselt
vastaspoolele. Kahepoolsel
tegevusel painutavad
astriklihased lülisamba
kaelaosa. Nad toimivad
hingamise abilihastena.
Kaela probleemid



Traumade korral on kael lülisamba kõige
kergemini haavatav koht
Kaelalihaste pinge ja sellest põhjustatud valu
on sageli seotud halva kehaasendiga (istuv
töö), magamisasendiga või stressiga
Valu võib tekkida ka lülikanali kitsenemisest,
lüli kuju muutusest või lülivaheketta
nihestusest, tekib surve ehk kompressioon
närvile
Kaela probleemid

Kaelavalu võivad põhjustada lüli, lihaste ja
närvide haigused või seisundid nagu
osteoartriit ja kaelaradikuliit

Vähene või ülemäärane kehaline koormus
Terve ja tugev kael






Õige pea- ja kehahoid
Hea voodi, mugav padi ning õige
magamisasend
Õiged harjutused kaelale
Väldi tuuletõmbust, külmetamist
Unusta stress
Väldi traumasid
Traumade vältimine





Ära hüppa vette kohas, kus vett ei ole
Kui jooksed peaga vastu seina, lase kael
ennem kipsi panna
Kui soovid muljet avaldada ATV-l,
mootorrattal või rulal, kasuta kiivrit. Või veel
parem, vii lilled!
Kui kael teeb valu, siis mine professionaali
juurde
Hoia kaela, sest see keerab pead!!!
Harjutused kaelale



Seiske või istuge.
Selgroog peab olema
sirge, kuid lõtvunud.
Hingake aeglaselt sisse
ja välja
Kallutage pea aeglaselt
ette, kuni lõug puudutab
rinda
Nüüd tõstke aeglaselt
pea ja viige see taha,
kuklaga abaluude
suunas
Harjutused kaelale



Seiske või istuge.
Selgroog peab olema
sirge, kuid lõtvunud.
Hingake aeglaselt sisse
ja välja
Hoides pead ja kaela
otse, pöörake pead
aeglaselt paremale.
Lugege mõttes viieni
Nüüd pöörake pea
aeglaselt vasakule
Harjutused kaelale



Seiske või istuge.
Selgroog peab olema
sirge, kuid lõtvunud.
Hingake aeglaselt sisse
ja välja
Hoides pead ja kaela
otse, kallutage pead
paremale, painutades
paremat kõrva paremale
õlale. Lugege mõttes
viieni.
Tõstke aeglaselt pea ja
kallutage see vasakule
Kasutatud kirjandus





http://www.inimene.ee/?disease=k&sisu=disease&di
d=826&idr=GEUOv1EDMaGdm98Eaya2-g0IYHc
http://www.odamees.ee/nagu.pdf
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/709/5/
arvi.pdf
http://www.emoryhealthcare.org/painmanagement/services/neck-pain.html
http://www.primalpictures.com/uploads/RTE_Image/
Head_Radiology_C0_MED.gif