Transcript File
Trahheostoomia. Trahheotoomia. Kõriturse. Jevgenia Tserednikova HA 3. kursus Kõriturse Kõriturse on mingi teatud haiguse sümptomiks, see võib olla põletikuline või põletikuta. Põletikuline kõriturse tekib tihti erinevate neelu, kõri ja teiste organite haiguste sümptomina. Võib tekkida mõnede ägedate ja krooniliste infektsioonhaiguste puhul, kui kõris tekib põletik, näiteks leetrite, sarlakite, grippi, tuberkuloosi jm puhul. Kõriturset täheldatakse tihti ka allergia, kaelatraumade, kõripõletuste puhul kuuma toidu, happeliste või aluseliste lahustega ja ka pärast trahheobronhoskoopiat. Kõriturse a - normaalne kõri, b – epiglottise ja arytenoidvoltide turse Erilist liiki kõriturseid esineb peale röntgenit ja kaelaorganite radioteraapiat. Põletikuta tursed esinevad mõnede südamepuudulikkuse vormide puhul, samuti maksa- ja neeruhaiguste puhul. Morfoloogiliselt iseloomustatakse kõriturset erineva eksudatsiooni astmega limaskesta süvakihtides ja lihastevahelises sidekoes. Turse vorm ja levimine sõltuvad peamiselt selle põhjusest ja limaskesta aluse kihi anatoomilisest ehitusest. Kõriturse tunnused Kõriturse tunnused sõltuvad kõrivalendiku kitsenemise ulatusest ja turse levimise kiirusest. Epiglottise põletikulise turse korral tekib valu neelamisel, võõrkeha tunne kurgus, vähene hingamisraskus, mis võib suureneda, hääle muutus. Need samad sümptomid tunduvalt tugevnevad turse levimisel arytenoid kõhrede limaskestale, arytenoidepiglottise voltidele ja häälevoltidele. Sellistel juhtudel kui turse suureneb kiiresti, võib toimuda äge kõristenoos, mis kutsub esile rasket elu ohustavat lämbumist. Laryngoskoopilise uuringuga tehakse kindlaks kõri kahjustatud alade turset vesises või zheleetaolises olekus. Epiglottis meenutab sel juhul järsult laienenud rulli ja arytenoidkõhrede ala on kerade kujuline. Häälevoltide limaskesta turse korral kitseneb järsku häälepilu, niisugune valendiku kitsenemine ilmneb ka voltide aluse limaskesta turse korral, kui turse näeb välja nagu kahepoolne padjataoline ettevõlvuvus. Põletikulise turse korral esinevad erinevate astmete reaktiivsed nähtused, mitte põletikulise korral – hüpereemia tavaliselt puudub. Esmaseks ülesandeks kõriturse ravimisel on välishingamise taastamine. Trahheostoomia, trahheotoomia Trahheotoomia on trahhea avamine Trahheostoomia – trahhea avamine, millele järgneb selle kanüliseerimine. See on kõige kiirem ja vahetult inimese elu päästev operatsioon. Operatsioon teostatakse lokaalse infiltratsioontuimastusega 0,25% novokaiini lahusega. Äärmiselt kiiretes situatsioonides võib tuimestamise ära jätta. Trahheostoomia näidustused Klassikaliseks näidustuseks on ülemiste hingamisteede läbimatus – võõrkehad kõris, häälevoltide paralüüs ja spasm, tugev kõriturse, kaela kasvajad, mis avaldavad rõhku hingamisteedele. Hingamisteede läbimatuvuse halvenemine aspiratsiooni ja sekreetide produktidega Hingamisakti biomehhaanika häired, mis toimusid rinnaku trauma tagajärjel, seljaaju kaelasegmentide kahjustuse tulemusena, millega lülitub välja roietevaheliste lihaste innervatsioon, ning traumade ja ägeda ajuveresoonte patoloogia korral. Äge hingamispuudulikkus või spontaanse hingamise puudumine (operatsioon teostatakse kunstliku hingamise aparaatide pikaajaliseks kasutamiseks). Kõri stenoos dekompensatsiooni ja terminaalses staadiumites on kiire trahheostoomia näidustus. Progresseeruvate ja pöördumatute protsesside puhul pannakse trahheostoom ilma dekompensatsiooni staadiumit ja hüpoksia kujunemist ootamata. Tehnika Haige lamab selja peal peaga järsult taha kallutatud. Tihedamini kasutatakse lõiget, mis tehakse rangelt mööda kaela keskjoont vertikaalselt, harvem – ristilõiget. Kiht-kihi haaval lõigatakse nahka, nahaalust kudet ja ülemist fastsiat. Keskmist kaelaveeni lükatakse eemale, lõigatakse kaela teine fastsia. Kaela lühikesed lihased lükatakse samuti eemale keskmisest joonest nüride konksudega. Pärast trahhea paljastamist see fikseeritakse, kergelt tõstetakse kahe ühehambuliste teravate konksudega üles ja avatakse 1-3 ringi ulatuses vertikaalselt mööda keskjoont või horisontaalselt trahhea ringide vahel. Lõige pikkus peaks vastama trahheostoomilise kanüüli diameetrile. Trahheat tuleb avada teravaotsalise skalpelliga, kindla liigutusega torkides läbi selle eesmise seina. Piirata skalpelli sisenemist rohkem kui 1cm, selleks et vältida trahhea tagumise seina kahjustamist. Pärast seda viiakse moodustunud avasse kõverdatud metalli-, plastmassi- või kummitorukese, mis kinnitub selles asendis sideme abil. Patsient saab rääkida ainult selle torukese ava sõrmedega sulgedes. Oluline on jälgida, et intubatsioonitoru oleks pidevalt puhas ega oleks millegagi ummistunud. Mõnikord viiakse trahheostoomia läbi koos kunstliku hingamisega, sellisel juhul on toru mitte ainult õhu vaba liikumise tagajaks organismi, vaid on ka erituva lima väljaviijaks. http://www.youtube.com/watch?v=d_5eKkwnIRs&feature=player_embedded AITÄH! Kasutatud kirjandus http://dic.academic.ru/dic.nsf/medic/7600 http://enc.sci-lib.com/article0000046.html http://www.medicalcenter.ru/index/sonuql.html http://meduniver.com/Medical/Topochka/2 94.html http://otorhinolaryngology.eurodoctor.ru/l aryngeal_edema/