Näoveenide ja koljusiseste veenide ühendused

Download Report

Transcript Näoveenide ja koljusiseste veenide ühendused

Näoveenide ja koljusiseste
veenide ühendused
Nailja Idrissova
Hambaarst, 3.kursus
2012
Aju kaitse
Aju on kaitstud bakteriaalse infektsiooni eest kolju,
dura, arachnoid, pia materi ja gliia jätkete poolt
Tavaliselt pääsevad bakterid verega
Põhjused: trauma, šunt, infitseeritud õhu siinused,
keskkõrv, otse läbi luu – kui see on õhuke või läbi
vv.diploicae, venoossete duraalsete sinuste,
intratserebraalsete veenide
Venae capitis et colli
V. jugularis interna et externa
Peamine venoosne kollektor, kuhu
koguneb pea ja kaela veri – v.jugularis
interna
v.jugularis interna + v.subclavia=
v.brachiocephalica
v.jugularis interna kogub verd
craniumist, pea ja kaela pehmetest
kudedest
Lisaks pea ja kaela pehmete kudede
verd kogub ka v.jugularis externa

V.jugularis externa
Suubub v.subclaviasse või v.jugularis internasse
Sisaldab klappe
Temasse suubuvad:
1)v.auricularis posterior (kogub verd kõrvataguselt
alalt). Ühendus v.emissariae mastoidea
2) v.occipitalis
3) v. suprascapularis
4) v.jugularis anterior: arcus venosus juguli


V.jugularis interna
Bulbus v.jugularis interna superior
Bulbus v.jugularis inferior
Koljusisesed veenid






Sinus durae mater
Vv.ophthalmicae
Vv.labyrinthi
Vv.diploicae
Vv.meningea
Vv.cerebri
Koljusisesed veenid: kõvakelme siinused
Seinad moodustatud kõvakelme poolt
Siinuste seinad ei sisalda klappe ega ka lihaskihti
Sinus sagitalis superior
Sinus rectus
Sinus sagitalis inferior
Sinus transversus – sinus sigmoideum – bulbus v.jugularis interna
superior
Sinus occipitalis
Confluens sinuum
Sinus cavernosus (kolmnurga kujuga)
Sinus petrosus superior et inferior
Plexus basilaris
Sinus sphenoparietalis
Sinus intercavernosi


Koljusisesed veenid: vv.ophthalmicae
V. ophthalmicae superior suubub sinus
cavernosusesse
 V.ophthalmica inferior suubub sinus
cavernosusesse ning v. faciei profundasse

Koljusisesed veenid: vv.diploicae
Suubuvad kas ajusiinustesse või v.emissariate kaudu pea
välistesse katetesse
v.diploicae frontalis, temporalis anterior, temporalis
posterior, occipitalis
Koljusisesed veenid: v.meningea
media, vv.emissariae
V.emissariae parietalis, occipitalis, condylaris, mastoidea
Ekstrakraniaalsed veenid
V.facialis – algab v.angularise juurest, suubub
v.jugularis internasse
 V.supratrochlearis – suubub v.angularisesse
Kogub verd otsmikult, kulmudelt, ninalt
 V.supraorbitalis – suubub v.angularisesse
 V.nasofrontalis
 Vv.palpebrales superiores et inferiores
 jne

Näoveen ühendub v.nasofrontalsie ja v.ophthalmica
kaudu sinus cavernosusega; vv.palatinae kaudu
kõriveenidega; v.faciei profunda kaudu
v.retromandibularisega
Ekstrakraniaalsed veenid






V.retromandibularis – v.temporalis superficialise jätk
V.temporalis media
Vv. parotidea
V.transversa faciei
V.maxillaris
Plexus pterygoideus – fossa infratemporalises –
ühendus sinus cavernosusega. Seostub v.facialisega
v.retromandibularise kaudu
Danger triangle of the face
Suunurgad – ninaselg (nina ja maxilla)
 Retrograadne (tagurpidi; näiteks glandula
parotise korral: parotise juhast näärmesse)
infektsioon nasaalsest regioonist ajju.

Kuidas on võimalik? Venoosne kommunikatsioon
faciaalse veeni ja sinus cavernosuste vahel
(ülemiste ophthalmic veenide kaudu).
 Probleem selles, et esinevad kommunikatsioonid
ja kindel verevoolu suund – infektsioon pääseb
duraalsete siinusteni


Tüsistused – meningiit. Mäda, mis siseneb aju
verevarustusse, juhul kui ohukolmnurgas olevaid
vistrikke pigistatakse välja.
Tähtis see, et näoveenil pole klappe, lubades verel
voolata mõlemas suunas.
 Näoveeni tromboflebiidiga patsientidel trombi
tükid võivad eralduda ning jõuda cavernoos
siinusesse, tekitades cavernoos siinuse tromboosi


NB! Flebiit- veeni põletik, tavaliselt jalgadel. Kui sellega
mõeldakse trombi teket: tromboflebiit. Pulmonaalse
embolismi oht
Sinus cavernosuse tromboos
Sinus cavernosus – võtab vastu deoksügeneeritud
ajuverd ning suunab südamesse
Infektsioon lähtub: ninast, siinustest, kõrvadest,
hammastest
Põhjustajateks S.aureus, Streptococcus
Sümptomid: nägemise kadu, peavalu, kraniaalnärvide
paralüüs, eksoftalm
Ravi: antibiootikumid, kirurgiline drenaaz
Sinus cavernosus ohustatud ka hüpofüüsi adenoomi
korral, kuna tekib kompressiooni oht.
Plexus pterygoideus




Kommunikeerub eesmise näoveeniga, on ühendusi ka
cavernoos siinustega
Seega jällegi oht sinus cavernosuse tromboosiks
Tüsistused: silmalaugude, konjuktiivide turse,
kraniaalnärvide paralüüs
Plexus pterygoideus – v.maxillaris- hiljem v.maxillaris ja
v.temporalis superficialis ühenduvad= v.retromandibularis
Tänan kuulamast!
Kasutatud kirjandus:
http://medchrome.com/basic-science/anatomy/dangertriangle-of-face-and-related-tips/
http://en.wikipedia.org/wiki/Pterygoid_plexus
http://en.wikipedia.org/wiki/Danger_triangle_of_the_face
http://motherboard.vice.com/2011/8/17/the-dangertriangle-of-the-face
http://en.wikipedia.org/wiki/Cavernous_sinus
Синельников «Атлас анатомии человека»