Transcript File
PAINDEDEFORMATSIOON PAINDE ELASTSUSMOODUL Ingrid Kokmann STOM II 2013 PAINE Paindeks nimetatakse keha deformatsiooni, mille tulemusena keha telg kõverdub Materjali paine on seda suurem, mida raskem on koormis Painde suurus sõltub materjali ristlõike kujust, keha mõõtmetest ning materjali elastsusmoodulist PAINDEDEFORMATSIOON Tekib, kui kinnitada elastse varda üks ots liikumatult seina külge, varda teise otsa aga riputada koormis Varda ülemised kihid venituvad välja, alumised surutakse kokku Kahe kihi vahel paikneb neutraalne kiht, mille pikkus ei muutu ja pinge on null – see kiht kõverdub Varda vaba otsa nihkumise suurust nimetatakse paindenooleks Paindenool on seda suurem, mida raskem on koormis Keha painde suurus oleneb keha toetuspunktide ja mõjuva jõu rakenduspunkti asukohast Ühest otsast kinnitatud varda painde arvutamise valem: Kui aga varda mõlemad otsad toetuvad jäikadele tugedele ning koormise F rakenduspunkt on varda keskel, siis niisugusel juhul avaldavad mõlemad toetuspunktid vardale vastumõju F/2, kuna keskmine osa jääb horisontaalseks Varras, mille toetuspunktid asuvad mõlemas otsas, käitub nii nagu oleks ta kinnitatud keskelt ning otstele kaugusel L/2 varda poolitajast mõjuvad üles suunatud jõud F/2 PAINDETEST Paindekatse on katse konstruktsiooni või selle elemendi paindejäikuse määramiseks ja deformatsioonide (läbipainde) mõõtmiseks etteantud koormusel Saadakse painde diagrammid, mis näitavad kas paindemomendi ja paindenurga või mõjuva jõu ja läbipainde sõltuvust Eristatakse ristipainet ja pikipainet PAINDETEST PAINDEMOMENDI SÕLTUVUS POSITSIOONIST PAINDE DIAGRAMM Materjali paindetugevuse määrab maksimaalne koormus enne materjali purunemist Paindetugevuse kõrval määratakse ka distorsiooni- ehk kõverdumise määr, mis ilmneb liiga suurte sisepingete mõjul materjalis Instrument jääb deformatsiooni, kui paindenurk on suurem elastsuse piirile vastavast paindenurgast ELASTSUSMOODUL Tõmbe-ja survedeformatsiooni korral nimetatakse elastsustegurit ka Youngi mooduliks Seega Youngi mooduliks nimetatakse mõjuva pinge ja selle mõjul ilmneva suhtelise deformatsiooni suhet ELASTSUSMOODUL Elastsusmoodul näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral Jäikus on keha võime avaldada välisjõu deformeerimisele vastupanu materjali elastsuspiiri ulatuses Youngi moodul- Emailil 76,5 Dentiinil 20,8 Tavaliste plastmasside Youngi moodul on umbes 1 GN/m2 Alumiiniumi Youngi moodul on umbes 70 GN/m2 ELASTSUSMOODUL Venitatud (kokkusurutud) kehas tekivad ristlõike ulatuses ühtlaselt jaotunud ristlõikepinnaga ristuvad sisepingejõud, mille summa ristlõike pinna pindalaühiku kohta on normaalpinge Väikeste deformatsioonide korral on see pinge võrdeline suhtelise pikenemisega (Hooke`i seadus) HAMBARAVI MATERJALIDEST Mõnede materjalide puhul on paindeomadused sama või veelgi tähtsamad kui tõmbe- või surveomadused Paindeomadused on eriti tähtsad näiteks kullasulamite, roostevabast terasest kinnitusklambrite, juurekanali instrumentide, süstlanõelte jms puhul HAMBARAVI MATERJALIDEST Näiteks, mida suurem on instrumendi number, seda jäigem ta on Võrdelisuse ehk elastsuse piir on väiksem suuremate instrumentide korral ja mittelineaarsus ilmneb juba väiksemate paindenurkade korral Instrumendile jääb jääv deformatsioon, kui ületatakse elastsuspiir PAINDEDEFORMATSIOON